eakaid tuleb toetada ja julgustada omaks võtma tervislikke ja aktiivseid eluviise; aktiivne eluviis, kehaline ja vaimne tervishoid. MIDA VÕIVAD TEHA LÄHEDASED head suhted lähedastega; tegevuse ja rakenduse otsimine, sellest rõõmu tundmine; põlvkondadevaheline läbikäimine; tähelepanelikus kõige suhtes; aktiivne eluviis, kehaline ja vaimne tervishoid. aidata raviplaan ellu viia; meditsiinitöötajad, eakad ja nende perekonnaliikmed peavad olema teadlikud geriaatrilisest depressioonist. Kasutatud allikad Aging & Mental Health. Sep2008, Vol. 12 Issue 5, p536-547. 12p. 2 Charts. http://search.ebscohost.com/login.aspx?direct=true&db=hch&AN=34741208&site=ehost-live (04.03.14) DepNet.org: Eakate depressioon http://et.depnet.org/universe1/depression/depression_in_the_elderly (17.03.14)
Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast) Vähenenud otsustamisvõimalused Privaatsuse puudumine Kogenud õed planeerivad oma tööd vastavalt vajadusele Kasutavad võimalusi terviseõpetaja rolli kasutamiseks patsiendiõpetuse olulisus õe töös Suuhügieen ennetav tegevus ja olemasolevate probleemide teadvustamine Lamatised ennetustegevus, õigeaegne dokumenteerimine ja adekvaatne raviplaan Haavahooldus valu tegemise vältimine, haavade hindamine ja aseptika tagamine Meie õendusmudeli kohaselt on õendussekkumiste üldised ootuspärased tulemused järgmised: takistada potentsiaalsete probleemide muutumist aktuaalseteks probleemideks aktuaalsete probleemide lahendamine või leevendamine ravitud probleemide kordumise vältimine abistamine positiivsete toimetulekumehhanismide väljaarendamisel nende probleemide osas, mida pole võimalik lahendada (nõustamine ja õpetamine)
alkohoolne jook. Nemad üldiselt teavad kui palju tarbida ning mis on liigarbimise tagajärjed. Narkomaania ravi Uimastite tarvitamisega kaasneb tavalisest suurem suremus. Eestis ei ole narkootikumide tarvitamisega seotud surmade kohta täpset ülevaadet. Vähesed suudavad narkootikumide tarvitamist ise lõpetada. Selleks peab olema väga suur tahtejõud. Inimesed, kes on narkootikumide küüsis ja tahavad abi saavad ravi. Ravi alustamisele eelneb ravikokkuleppe sõlmimine patsiendiga. Raviplaan lähtub patsiendi ravivajadustest ning arvestab suuresti tema soovidega.( https://www.arst.ee/UserFiles/Opiaat-fin-ver.pdf). Ravi põhieesmärgiks on narkootikumide tarvitamisest loobumine. Seatakse ka mitmeid alameesmärke, mis aitavad planeerida ravi ning seda protsessi jaotada väiksemateks osadeks. Nii on lihtsam samm sammult edasi liikuda. Raviplaani jagatakse kolme põhiossa: võõrutussündroomi ravi, mille
2. Millised faktorid tõstavad luumurru riski eakatel? Luumurru ohtu tõstavad eelkõige eakatel halb nägemine; tasakaaluhäired; lihasnõrkus ning mõningad ravimid (nt bensodiasepiinid). 3. Millised ravimid soodustavad osteoporoosi arengut? Süsteemsed glükokortikosteroidid HI-viiruse ravimid Hepariini pikaajaline kasutamine Vähivastases kemoteraapias kasutatavad ravimid 4. Mis on osteoporoosi ravi eesmärk ja millest raviplaan koosneb laiemas mõttes? Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne ning ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muudatustest. 5. Milliseid tegevusi saab rakendada osteoporoosi ennetamisel? Oluline on elukestev tervislik käitumismuster. Aktiivne eluviis ja treening tõstab luutihedust ja vähendab kukkumisriski (lihastrenn, liikumine).
2008). Opiaatsõltuva patsiendi võõrutus-, asendus- ja toetava säilitusravi vajadust hinnatakse vastava kvalifikatsiooniga ravimeeskonna poolt. Ravimeeskonda kuulub psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja õde, kogu meeskonnal peab olema tööks sõltuvushaigetega vastav ettevalmistus. Meeskonna ülesandeks on koostada nii medikamentoosne- kui ka psühhiaatriline raviplaan ning järelvalve ja ravi tingimused (TAI 2001). 4.1 Farmakoloogilised raviviisid Peamise asendusravimina opiaatsõltuvuse raviks kasutatakse alates 1960ndast aastast metadooni, kuna see tekitab kõige vähem kõrvalnähte ja mürgistumist. Metadoon on opioidi agonist, mis otseselt mõjutab opiaadi retseptoreid ja käitub asendusena sõltuvuses oleva aine vastu. Päevased doosid ravil viibides algavad 15 kuni 20 milligrammist ning tõstetakse aeglaselt 30 kuni 100 milligrammini,
mida tarvitati haiguse ägedas faasis. Säilitusravimi annus on tavaliselt 25 % kuni 50 % madalam annusest, mida patsient sai ägeda seisundi ajal. Säilitusravi korral kasutatakse palju pikatoimelisi depoosüste, mida tavaliselt süstitakse 2 -4 nädala järel. Selline tarvitamine on sobiv haigetele, kes võivad suukaudse ravimite tarvitamist unustada või kes ei ole huvitatud täpsest ravimite võtmisest. Ravi korrigeerimiseks ja seisundi jälgimiseks tehakse raviplaan. Haiget ja tema pereliikmeid informeeritakse täpselt ravimite tarvitamise korrast ja võimalikest probleemidest. Oluline on teada ägenemise sümptomeid ja ära tunda meelolusid, sest võib tekkida depressioon ja seda on vaja samamoodi ravida ravimite või psühhoteraapiatega. Patsiendil peab olema võimalus saada kiiresti abi probleemide või seisundi halvenemise korral teda ravinud meeskonnaliikmete käest. Psühhoosivastaste ravimite kõrvaltoimed.
suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab mammoloog vajalikud uuringud (mammograafia, sonograafia, magnetuuring, peennõelbiopsia, jämenõelbiopsia, stereotaktiline biopsia, rinnakolde opeatsiooneelne traadistamine, ekstsisioon) (Tigane). Ravimeetodid Kui kasvaja levikuulatus on kindlaks määratud, siis koostatakse raviplaan (Haagedoorn jt 1994). Tänu kaasaegsetele ravimeetmetele on paranenud patsientide elulemus (Tigane). Rinnavähi ravi sõltub kasvaja tüübist, selle suurusest, levikuulatusest, agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausist ja patsiendi üldseisundist (Tigane). Rinnavähi raviks kasutatakse järgmisi meetodeid: kirurgiline ravi, sektoraalresektsioon, mastektoomia, lümfisõlmede eemaldamine, laiendatud sektoraalresektsioon, kiiritusravi, keemiaravi, hormoonravi, bioloogiline ravi,
Kuna epileptilise kolde asukohad ajus võivad olla väga erinevad, siis hood avalduvad samuti mitmeti. Hoogude erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Ühtedele hoogudele on parem üks ravim, teistele teine. Ainult vähestel saab epilepsiat ravida ka kirurgiliselt. Seda tehakse haigetel, kellel ravimid pole aidanud ja kui nende epileptiline kolle on aju eemaldatavas piirkonnas. (www.epilepsia.ee/ravi.htm) Epilepsia ravi Epilepsiaga isikutele tuleb koostada raviplaan, mis haaraks nii meditsiinilisi kui ka eluviisi soovitusi. Medikamentoosne ehk epilepsiavastaste ravimite ravi Epilepsiavastaste ravimite kasutamise eesmärk on saavutada epileptilistest hoogudest vabanemine, hoidudes ravimitest tingitud kõrvaltoimest. Patsienti tuleb informeerida epilepsia ravi eesmärkidest, epilepsia medikamentoosse ravi põhimõtetest ja võimalikest kõrvaltoimetest. Kasutuses olevate antiepileptiliste ravimite (AER) toimemehhanism põhineb
haiguskoldega. Paljudel haigetel tekib ravi järgselt kondüloomide vaba periood. Kondüloomide eemaldamie võib, aga ei pruugi vähendada nakkuslikkust. Ravimata jätmise korral nähtavad kondüloomid võivad iseeneslikult kaduda, jääda muutumatuteks või suureneda nii suuruselt kui arvult. Ei ole kinnitust , et nähtavate kondüloomide ravimine mõjustab emakakaelvähi arengut. (Rajangu, Kaur 1999:170) Ravi eesmärgiks on efektiivne epidermise destruktsioon. Tuleb teha raviplaan, sest enamikul patsientidel ei piisa ühekordsest raviprotseduurist. Enne genitaalkondüloomide ravi tuleb haiget uurida muude sugulisel teel levivate haiguste suhtes ja kaasnevad genitaalpõletikud eelnevalt ära ravida, kuna nad aktiviseerivad HPV- infektsiooni. (Rajangu, Kaur 1999:170) Olenevalt kondüloomide suurusest ja asukohast võib valida mitme ravivõimaluse vahel. Arst võib otsustada kondüloomidele määritava spetsiaalse kreemi või lahuse kasuks. Mõnede
(Unetus... 2009) Kuid kelle juurde tuleks unetuse puhul abi saamiseks pöörduda? Alustada tuleks perearstist. Enda perearstile peaks kindlasti ära mainima tähelepanekud uneprobleemide kohta ja tema saab inimese saata vastavasse uurimisasutusse. Muidugi tasub edasist abi otsida ka omal käel, kui perearsti diagnoosiga ei olda rahul. Tavaliselt ravitakse unetust korduvate kokkusaamiste jooksul. Vahepealseks ajaks koostatakse tegevusplaan ja raviplaan. Abi vajavad ka kõik muud uneaegsed häired, nagu hingamishäired, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jäsemeliigutused une ajal jpt. (Sarv 2005) Järgnevalt on ära toodud asutused, kus on võimalik lasta enda uneprobleeme teaduslikult uurida. 1.5.1 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad: · Unetus psühhoteraapia, uneuuringud. · Liigunisus ambulatoorsed konsultatsioonid, vajaduse korral uneuuring.
Esimene seanss võiks olla ühine. Siin keskendutakse probleemide olemasolule, koostatakse probleemide nimekiri, vaadeldakse suhte ajalugu, räägitakse, kuidas teraapia kujunema hakkab, vajadusel võib kasutada küsimustikke. Teine seanss peaks olema individuaalne. Individuaalne motivatsioon, spetsiifilised probleemid ja saladused. Kolmas seanss (sisuliselt) on ühine. Selgitatakse välja tugevad ja nõrgad küljed, formuleeritakse probleem, koostatakse järgmine raviplaan. Põhilised tehnikad: kommunikatsioonioskuste arendamine (mitte ainult suhtlemisoskuste), nii koos kui jäetakse kodutöid. Automaatmõtete hindamine ja muutmine. Käitumiste vahetus, nt. hoolimise päevad, armastamise päevad, tähelepanu päevad. Probleemilahendus õpetatakse probleemi definitsioon vs. probleemi lahendus. Jagatud vastutus, ajurünnak. Takistustega tegelemine, nt konfliktilahendus. Negatiivsete interaktsioonimustrite identifitseerimine.
· kui erinevad ootused teraapia suhtes, siis pole mõtet teha raviplaani · kui tõsine individuaalne probleem · kui on probleem, mis ei sobi paariprobleemi lahendamise mudeliga · kui paar pole nõus raviplaaniga Esimene seanss peaks olema ühine, teine individuaalne (teemaks individuaalne motivatsioon, teemaks spetsiifilised probleemid ja saladused. Kolmas seanss on ühine - selgitatakse välja tugevad ja nõrgad küljed, formuleeritakse probleem ja koostatakse järgnev raviplaan. Põhilised tehnikad: · kommunikatsioonioskuste arendamine (treenitakse koos, kui jäetakse ka kodutöid) · automaatmõtete hindamine ja mõtlemine · käitumiste vahetus ntks see, et tuuakse kindlad päevad, mis hoolimise päevad, armastamise päevad jne. · probleemilahendus õpetatakse probleemidefinitsioon, ja lahenduse erinev, jagatud vastutus, ajurünnak · takistustega tegelemine - konfliktilahendused, · negatiivsete ..
- Individuaalsed omadused - Sotsiaalne olukord - Keskkonnafaktorid Perede toimetuleku võimalikud riskid - Sotsiaalmajanduslik olukord - Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria - Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool) - Kliiniline hinnang – lastepsühiaater moodustab vastuvõtul hinnangu, abistavad küsimustikud, uuringud - Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad
• diferentsiaaldiagnoos • Kirjutamine- kompleksne mitme alaoskuse kombinatsioon • IQ – Taju • kõrva- ja silmaarst – Tegevuse planeerimine, reastamine • raviplaan – Keel • info perele/koolile – Motoorika • Kontakt perearstiga, sotsiaaltöötajaga – objektiivne olukord: pere, koolist puudumised Märkmete tegemine e. konspekteerimine haarab :