3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
Arendas tsentraalpersprektiivi õpetust, matemaatika reegleid. Täiuslikud vormid olid ring ja sellesse mahtuvad kujundid. 8. Nim skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. ,,Iisaku ohverdamine" ,,Paradiisi väravad" Suured pronks uksed Firenze ristimiskirikul. 9. Nim Donatello peateoseid. ,,Püha Jüri" , ,,Taavet" , Gattamelata ratsakuju Padovas 10. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Hakkas esimesena uuesti ratsamonumente püstitama 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolika. Nad lõid butosid ja relijeefe. 12. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstis? Antiik mütoloogia, Piibli ilmalike inimeste kujutamine. 13. Nim Masaccio tähtsamad teosed ,,Püha Kolmainsus! Brancacci kabeli freskod ,,Paradiisist väljaajamine" 14. Nim Piero della Francesca tähtsamad teosed. ,,Kristuse ristimine"
sõjalised, kreeklased, aga roomlased kultuuriliselt. Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne.
Mõned reljeefid on siiski idealiseeritud. Sellised olid näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning neist kõige paremini säilinud on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned säilinud. Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena. Säilinud on Fortuna Virilise tempel
oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed) Loodi ratsamonumente (Colleoni ratsamonument Roomas) Maalikunst Hakati lähtuma loodusest ning õpiti kujutama ruumilisust, varjutamist, perspektiivi, tunnete edasi andmist. Tähelepanu hakati pöörama inimese proportsioonidele -> inimesed muutusid reaalsemateks. Maalikunsti iseloomulikud jooned: pühaliku, helged meeleolud, küllaltki heledad ja värvilised koloriit. Kuulsaim maalikunstnik sellest ajast oli Botticelli ("Kevad", "Veenuse sünd"). Kõrgrenessanss
Kunstnikud püüdsid oma töös antiikaja kunsti jäljendada ja seda edasi arendada. Nad toetusid antiikaja kirjameeste sümeetriale ja proportsioonidele. Otsisid looduslikule ilule matemaatilist seletust. Maalikunstis avastati tsentraalperspektiiv e. kolmemõõtmelise ruumi edasi andmine Skulptorid ja maalrid püüdsid inimkeha jäljendada nii tõetruult, kui võimalik Kristlikke kujutluste kõrval tehti ka antiikmütoloogiaga seotuid skulptuure Õpiti uuesti tegema ratsamonumente ja ümarskulptuure ClCiclikc kic iocno nto t aod add p d p icitcutruere Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Kunstniku kuulsamail maailil on kujutatud üht Firenze aadliku noort naist, kelle naeratus on jäänud tänini mõistatuseks. Renessansi arhitektuur
On jooni mis on seotud gootikaga.Vertikaalse suuna asemel horisontaalne.Esimene korrus,mis pidi kandma kaht ülemist,võis olla massiivsem ja raskepärasem.Esimene korrus- rustikas.Korruseid eraldas karniis.Majanurkades vapiornamentika.All suur sammaskäik,mis võis olla ka teistel korrustel. 11. Nimeta vararenessanssi skulptorid, kirjalda ja nimeta loomingut. Dontello-Püha Jüri,seisab kahel jalal.Taavet-keerukas kuju.Hakati looma ratsamonumente.(Gatlamelata ratsakuju-Padovas).Hobune seisab 4 jalal.Andrea del' verrocciho-Colleoni ratsakuju Veneetsias,hobune seisab kolmel jalal,lihaseline,propotsionaalnehobune ja inimene.Taavet-päris naiselik,viimistletud. 12. Millised muutused toimusid 15 saj. Skulptuuri alal? Proovitakse teha iseseisvaid skulptuure.Kasutati ka kontraposti.Skulptuurid realistlikumad.Riided muutusid tõelisemaks.Hobust ratsamonumendil kujutati lihaselisemana
· Mõnele pildile loobus ta antiikjumalanna silti külge panemast. · Inimlikud rõõmud ja naudingud said ühiskonnas üha enam eluõigust. · Skulptuuris on kergem elutruudust saavutada kui maalis, kuna ta on juba kolmemõõtmeline. · Figuurid muutusid anatoomiliselt õigeks skulptuur iseseisvus st ei olnud enam seotud kindla ehitisega, vaid teda võis paigutada ükskõik kuhu ning vaadelda igast küljest. · Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente. · Tema noorpõlvetöö ,,Taavet" ülistas noorust, tarkust ja jõudu. · Ta modelleeris hapra nooruki asemel tugeva noore mehe. · Michelangelo ,,Mooses" kujutab iisraeli rahva juhti sel momendil, kui ta on tulnud Siinai mäelt, peas toorarullid ja käes käsulaud ning näeb oma usust taganenud rahvast kuldvasika ümber tantsimas. · Viha paisutab Mooses muskleid ja veresooni, kuid jääb sellel vaatamata vaoshoituks.
· Näiteks Julius Caesari portree vabariigi lõpust on kortsudega vana mehe portree · Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid · Need olid enamasti pronksist · Pronkskujudest on tuntuim 1. saj eKr pärinev ,,Oraator" (Aulus Metelluse portree) · Kuna rooma mehed kandsid pikka India sari taolist üleriiet toogat, nimetatakse selliseid mehekujusid togatusteks · Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument · Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud · Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel
põhitõdesid, mida kasutas reljeefi juures "Taavet" üks ideaalrenessansi ajastust · nooruslik, poisieas Taavet võitis Koljati tänu oma kavalusele, hiljem sai temast Jumdama ja Iisreali kuningas · Guttamelata ratsamonument edsi antud loomutruu ja suurejoonelisena · Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401-1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga. VARARENESSANSI MAALIKUNST · Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks
inimsoo ajalugu piibli järgi maailma loomise esimesest päevast kuni Kristuse sünnini. Koloriit tagasihoidlik, vorm jõuline ja suurejooneline; 23m kõrgusel; freskotehnikas, tegemine võttis 4aastat. Üks osa nt. Aadama loomine Piibli teemal. Suuremad ja meisterlikumad kui teised renessanssiajastu teosed. SKULPTUUR: · Elutruudust oli kergem saavutada. Anatoomiliselt osutusid figuurid õigeks. Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente. · ,,Mooses" iisraeli rahva juht on tulnud Siinai mäelt, pead toorarullid, käes käsulauad. Näeb usust taganendu rahvast. ,,Taavet"noorpõlvetöö, ülistas noorust, tarkust ja jõudu. Modelleeris hapra noormehe asemel tugeva noore mehe, nägu on kreekapärane. TIZIANO VECELLIO 1477-1576 · Maalikoolkonnas särav värv ja dekoratiivsus. Portreed Euroopa kuulsustest · Meelelised aktid, nt ,,Venus ja orelimängija", erootilisemad kui tavaliselt
3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu. Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond epikuurlased. Nende maailapildi kohaselt oli
roomalsed võtsid kreeklastelt üle kolosside tegemise. mis olid siis tohutu suured skulptuurid, kolosse hakati tegema elavatest inimestest. suurimakolossi lasi teha endast keiser nero , see oli 40 m kõrge. see alus colosseumi juures, colosseumi nime nero kolossist tuligi. see koloss kukutati pärast keiser nero võimult langemist. osaliselt on säilunud constantinuse koloss, is on tehtud 4. saj pKr. omapärane alaliik on ratsamonument. kreeklased neid ei teinud. ratsamonumente on tehtud vaid tähtsatest inimestest, parimine on säilunud marcus aureliuse ratsamonument, roomas. Marcus aurelius on omapärane keiser, kes tegelikult on filosoof. ta tõusis keisriks, kuna valitseval keisril polnud sobivat pärijat, seega lapsendas ta marcuse. marcus aurelius on kuulunud kreeka filosoofilisse stoikude koolonda. see oli antiikaajl üks mõjukamaid. neile oli oluline kohuse täitmine ning kohusetunne. esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne.
· Näiteks Julius Caesari portree vabariigi lõpust on kortsudega vana mehe portree · Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid · Need olid enamasti pronksist · Pronkskujudest on tuntuim 1. saj eKr pärinev ,,Oraator" (Aulus Metelluse portree) · Kuna rooma mehed kandsid pikka India sari taolist üleriiet toogat, nimetatakse selliseid mehekujusid togatusteks · Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument · Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud · Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel
annaabi.ee 
