1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18
keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. 6) Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Mõõdetakse kas ultraheliaparaatidega elusal loomal või planimeetriga tapajärgselt joonistatud pinnalaotuselt. Eesti kohaliku kitse lihajõudlus on väga tagasihoidlik (nagu ka teistel piimakitsetõugudel), sest ühe aasta pikkusel üleskasvatamisel saadakse vaid 12 kg massiga lihakehasid. Järeldus: Kitse lihakehade nahaaluse rasva rasvhappeline koostis on sarnaneb lammaste rasvale palju enam kui veiste ja sigade rasvale. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast. Suur erinevus on lammaste ja kitsede rasvkoe rasvhappelises koostises võrreldes lihaveise ja sealihaga. (vt. tabel Erinevate loomaliikide rasvkoe rasvhappeline sisaldus) Järeldus: Kitseliha on võrreldes lambalihaga suurema lõiketugevusega (sitkem), madalama rasvasisaldusega ja ligilähedase liha õrnusega. 7
tahvli- ehk söögišokolaade, õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimašokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Šokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons’i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid.
ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad elu jooksul. Energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda saadakse toiduga. Kui organism saab toiduga liigselt toiduenergiat, ei kulutata seda ära ning see talletub rasvadepoodesse. Pikapeale kujuneb ülekaal ja rohkem süüakse lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Uuringud on näidanud, et südame-veresoonkonnahaiguste riski ja vere kolesteroolisisaldust mõjutab enam toidurasva rasvhappeline koostis kui rasva üldhulk toidus. Oluline on ka süsivesikute (tärklis, kiudained, mono- ja disahhariidid) vahekord ning erinevate mikrotoitainete allikate (nii loomsete kui taimsete) olemasolu toidus. Äärmiselt tähtis on haigusteriski vähendamisel ka normaalne kehamass ja kehaline liikumine. Lisaks tavapärastele toidusoovitustele, kus rõhutatakse puu- ja köögivilju, täisteratooteid, taist liha ja kana, väherasvast piima ja kaunvilju, peaks tähelepanu juhtima ka muudele
a..a) Triatsüülglütserooli hüdrolaasid (lipaasid) Hüdrolüüsivad emulgeeritud atsüüllipiide Lipolüüs juustus, piimas, sokolaadi tootmisel, puu- ja juurviljades 2) Küllastumata atsüüllipiidide peroksüdatsioon a) Autooksüdatsioon tekib hulgaliselt lenduvaid ja mittelenduvaid ühendeid, mis on tugevalt lõhnavad. Autooksüdatsiooni mõjutavad: rasvhappeline koostis, küllastamatuse aste, pro- ja antioksüdantide olemasolu ning aktiivsus, hapniku osarõhk, hapniku kätte käetud pinna loomus ja säilitustingimused. Autooksüdatsiooni kiirust mõjutab küllastumata rasvhappe asukoht triatsüülglütserooli molekulis. Autooksüdatsiooni esmased produktid on monovesinikperoksiidid (lõhnata ja maitseta) nign sekundaarsed produktid on lõhna-aktiivsed karbonüülühendid,
· Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Missugune on võis ligikaudne küllastatud ja küllastamata rasvhapete suhe piimarasvas (protsentuaalselt või osadena)? Üks osa küllastamata rasvhppeid ja kaks osa küllastunud rasvhappeid. 6. Missuguse keemilise protsessi tulemusena tekivad koores ja võis vabad rasvhapped ning milliseid aineid tekib samas protsessid veel? Rasvade lagunemisel kas mehaaniliste mõjurite või lipaaside toimel tekivad vabad rasvhapped ja glütserool
Toiteväärtus Rohke valgu- ja rasvasisaldus on need kaks ahvatlust, mis selle kala on juba sajanditeks püüdjatele ja sööjatele hinnaliseks muutnud. Kui heeringate rasvasisaldus võib väga suurtes piirides muutuda (rasvasisaldus 5-30%) sõltuvalt kala füsioloogilisest seisundist ja püügiajast, siis valkude hulk heeringas on suhteliselt stabiilne. Piir rasvaste ja lahjemate heeringate vahel on kokkuleppeline ja jääb 12% üles- või allapoole. Puhtast veest püütud heeringate rasvhappeline koostis on huvipakkuv ja tervislik, sest kalas leidub ohtralt nii mono- kui ka polüküllastamata rasvhappeid. Eriti just viimase rühma esindajaid seostatakse tervisliku mõjuga kahejalgsete kalasööjate ainevahetusele. Samas on just polüküllastamata rasvhapete kõrge sisaldus mõõdupuuks, mis nõuab rasvaste heeringate hoolikat kohtlemist rääsumise vältimiseks. Süsivesikuid on heeringates minimaalselt, nii et neid kala toiteväärtuse kujunemisel tavaliselt arvesse ei võeta
4. Hõlmikpuu, naistepuna (lad k, toimed organismis st kasutamine vms, hoiatused) 1. Lipiidide rasvhapped jagunevad küllastunud (kaksiksidemeteta) ja küllastumata (üks kaksikside) rasvhapeteks. küllastumata rasvhappeid (oomega-3 rasvhapped) omastatakse paremini. Nad avaldavad mõju rasvade ainevahetusele, soodustades organismi kudede vabanemist kolesteroolist. Pikaajaline polüküllastamata rasvahapete defitsiit võib viia maksahaigusteni. Tasakaalustatud rasvhappeline toidukoostis omab olulist tähtsust ateroskleroosi ja rasvumise ara hoidmine. Küllastumata rasvhappeid sisaldavad preparaadid: Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides) - Rasvõlis sisalduvad oomega-rasvhapped, mis alandavad VR, vähendavad vere viskoossust, takistavad trombide teket ja pärsivad ateroskleroosi. Kuningakepp (Oenothera biennis)-Polüküllastamata rasvhapetel on ateroskleroosivastane toime. Kalaõlid -Kalaõlid sisaldavad küllastamata rasvhappeid
küllastumata rasvhappe sisalduse uuritavas lahuses. Oliiviõlis sisaldub kirjanduse alusel 80% küllastumata rasvhappeid, millest oleiinhapet on 71%. Searasvas sisaldub 63% küllastumata rasvhappeid. Palmitiinhape ei ole küllastumata rasvhape vaid küllastunud rasvhape, mille struktuur on toodud all. Tabelis on toodud erinevates rasvades ja õlides sisalduvate küllastunud ja küllastumata rasvhapete protsentuaalsed koostised. Rasvhappeline koostis, % Rasv Küllastunud Küllastumata C4 C12 C14 C16 C18 C16 + C18 Piimarasv 10 11 29 10 40 Searasv - 2 24 11 63 Veiserasv 2 2 29 21 46
hinnatigi peamiselt seapekki. Meie jahedavõitu olud ja raske kehaline töö nõudsid rohkesti energiat, mida saab kõige rohkem rasvasest lihast. · · erinevate lihaliikide võrdlus: veise-, lamba-, sea-, linnuliha, CLA · Valge ja punane liha · B1 on sealihas oluliselt rohkem kui teistes lihaliikides · Sealihas on rasva rohkem kui valku (kuni2-3 korda), teistes ~1 : 1 · Rasvhapped KILE, Rasva keskmine rasvhappeline koostis, % kogu rasvhapetest Rasvhape Searasv Lambarasv Veise-rasv Broilerirasv Või 4:0 - 2,5-5 14:0 1,0 4 0,8 10 16:0 25-30 28 21 20-36 18:0 12-16 25-31 24-29 6,4 13
Rasv 3,31 2,83 Mineraalained 1,05 1,06 Kalorsus, MJ 4,91 4,70 Järeldus: Noorlamba lihakehas on 18-21% rasva, 17-18% proteiini, lihases rasva ca 3%, proteiini 20-21%. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast. Suur erinevus on lammaste rasvkoe rasvhappelises koostises. (vt. tabel Erinevate loomaliikide rasvkoe rasvhappeline sisaldus) Eestis kasvatatud lammaste lihakehade hindamistulemused SEUROPi järgi lihakus- klasside kaupa (Piirsalu, 2003) Confor- Carcass weight category mation 15 kg and 914,9 kg Less than 9 Category S Total over E No. 1 1 % 0,0 1,2 0 0,15 R No
vitamiine, K. P ja hästi omastuvat Fe. Piim sisaldab ka Ca, Mg ja letsitiini. Taimset päritolu valgud (teraviljavalgud, kaunviljad) – halvem seeditavus – madalama bioväärtusega- organismis sünteesitavate aminohapete saamine võtab enam ainevahetuslikku energiat Toidurasvad Eestis rasvade osakaalu vahemikuks 25%-35% toiduenergiast- füsioloogiline vajadus, ainevahetus, Eesti ülekaalulisuse osakaal. Põhjamaad- kuni 40%. Kui toiduenergia saamine vastab vajadusele ja rasvhappeline koostis on tasakaalus, ei oma kõrgem rasva osakaal toidus tervisemõju o Küllastunud rasvhappeid kuni 10% o Monoküllastumata rasvhappeid 10-20% o Polüküllastamata rasvhappeid 5-10% (vähemalt 1 % toiduenergiast oomega-3-rasvhappeid), o Transrasvhapped - nii vähe kui võimalik. Eesti soovitustes kolesterool- 300 mg/ päevas Parimad oma rasvhappelise koostise poolest on rasvased kalad, rapsi-, linaseemne- ja oliiviõli. Makrotoitained - süsivesikud
närvivitamiin (tagab närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalse funktsioneerimise. B1 puudusel tekib isutus, depressioon, mälu nõrgenemine. Sisaldab organismi jaoks head rasvhappelist ja aminohappelist koostist. Kreeka pähkel väärib samuti oma kohta meie toidulaual sisaldades C vitamiini, rikkalikult mineraalaineid rauda, koobaltit ja joodi ning vitamiine C, A, B1, E ja pantoteenhapet (väsimusevastane, juuste hallinemisevastane stressivastane). Kreeka pähklil on väga hea rasvhappeline ja aminohappeline koostis. Teda kasutatakse üldtugevdava vahendina. Kes pelgab pähklite suurt energiasisaldust, sellel ei tasuks pähklitest päris loobuda, vaid süüa kuivatatud puuvilja- pähklisegusid. Puuviljad pähklisegus on oma väikese rasva- ja valgusisaldusega ning mineraalelementide ja vitamiinide rohkusega suurepäraseks täienduseks. 1.4 Sibulad Sibulate säilitamine Kui sibul on hästi kuivatatud, on säilitamine lihtne ja suurt vaeva ei tohiks olla. Sobiv on
kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama 27 kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal
annaabi.ee 
