aegamööda aina paksemaks, hakates lõpuks mõla külge kinni jääma. Mida puhtam ja värskem oli rasv, seda raskem oli seda seebistada. Väljasoolamise eesmärk oli eraldada valmisseep seebipärast. Valminud seebisegu tasasel tulel keetes lisati väikeste koguste kaupa soola. Segu muutub sealjuures esialgu vedelamaks, siis aga hakkab seep tasapisi pinnale tõusma. Väljasoolatud seep võidi keeta puhtaks ehk klaariks. Seejuures seebistusid viimased vabad rasvaosakesed ning ka üleliigne vesi auras seebisegust ära. Saadud seebimass oli tihe ja ühtlane. Seejärel kuumutamine lõpetati ja jäeti seep seisma, et tekkinud soop korralikult eralduks ja põhja vajuks. Valmiskeedetud seep jäeti patta jahtuma ja hanguma. Päris seep kogunes peale, seebipära ehk soop jäi alla. Soopa kasutati mustemate riiete ja põrandate pesemiseks. Hangunud seebist lõigati noaga tükid, mis pandi ahju peale, truubiäärele või mujale
· Pure(tetra)pakend · Lahtine piim · Pudel Toorpiim: · Töötlemata piim · Bakterite ideaalne kasvukeskkond ja seega võib kergesti saastuda · Rasvasisaldus 2-6% Täispiim: · Sisaldab rasva (2,5%, 3,5 %) · Kui täispiima pole homogeniseeritud, tõuseb rasv kiirelt pinnale ja moodustab koorekihi · Sageli rikastatud D-vitamiiniga Homogeniseeritud piim: · Valmistamisel surutakse 60 kraadine piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks · Ühtlustub piima maitse ja pinnale ei teki rasvakihti. Steriliseeritud piim: · Töödeldakse 140 kraadi juures mõni sekund ja pakitakse aseptiliselt · Hävitatud piimas riknemist põhjustav mikrofloora · Säilib toatemperatuuril mitu kuud · Omandab keedetud piima maitse. Rasvatu ehk kooritud piim (lõss) · sisaldab erinevates maades rasva 0,01-0,5% · A-vitamiini lisatakse rasva eemaldamisel kaotatud rasvlahustuvate vitamiinide
seebikivilahuses keetes. Keedetav vedelik muutub algul piimjaks ning aegamööda ka paksemaks. Kolmandaks etapiks on seebi väljasoolamine. Seebi väljasoolamise eesmärgiks on kätte saada see päris seep. Valminud seebisegule tuleb lisada väikestes kogustes soola, mille toimel segu vedeldub ning seejärel hakkab seep pinnale tõusma. Neljandaks etapiks võib nimetada seebi puhtaks keetmist ja selle kuivatamist. Väljasoolatud seepi võib puhtaks keeta. See tähendab, et seebistuvad viimased rasvaosakesed ja aurab ära üleliigne vesi. Keetmise ajal hakkab seep mullitama ja tõusma. Keedetakse seni kuni seep lõpetab need. Saadakse tihe ja ühtlane seebimass. Seebimass pannakse kuivama. Seda seebimassi võib panna spetsiaalsetesse seebivormidesse, et anda talle selline kuju nagu sa ise soovid või jätta lihtsalt potti kuivama. Kuivama tuleb panna kuhugi soojemasse kohta, kus ei käi tuul läbi. Kuivatamine ongi seebivalmistamise kõige kauem aega võttev protseduur
· valkude seedimine · toit säilitatakse, et väljutada seda vaikselt peensoolde · valgud kalgenduvad soolhappe mõjul, pepsiini toimel lagunevad Peensool: · algab rasvade lõhustumine · peensoole ensüümid, kõhunäärme nõre, maksa nõre(sapp) · Kõhunääre: neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi; ensüümid lõhustavad süsivesikud, valke ja rasvu · Sapp lõhub rasvaosakesed väiksemaks, lipaas lõhustab · maks: puhastab verd mittevajalikest ainetest, toitainete varupaik, sünteesitakse vajalikke ühendeid, osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises · seedimine lõpeb, lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina verre või lümfi · Soole seinad kurrulised, väljasopistised ehk soolehatud, millesse siseneb veresoon, mis hargneb võrdustikuks ja seal on ka lümfisooned Jämesool:
tsentrifugaaljõu mõjul Selle protsessi tulemusena saadakse koor ja lõss Normaliseerimine See on piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, koore või lõssi lisamisega Homogeniseerimine Tehnoloogia eesmärk on muuta piim valgemaks ning rasvakihivabaks Protsessis lõhutakse piimarasva loomulik struktuur Homogeniseerimine Homogeniseerimise protsessis surutakse 60o C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks Sel moel ühtlustub piima maitse ja talle ei teki rasvakihti Fermenteerimine Hapendamine Piimalevõi koorele lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja kutsutakse esile piimhappeline käärimine Normaliseeritud piim Pastöriseeritud joogipiimana 1,5% 0,05% 2,5% 3,5% 100 ml piimas Valgusisaldus kõigub olenevalt tootjast Süsivesikuid 4,7g Normaliseeritud piim Kõrgpastöriseeritud piimana 3,5% kohvipiim 1,8% Latte piim
ka A-, E-, D-, ning vähesel määral C-vitamiini ja B-rühma vitamiine. Valmistamine Võid on valmistatud ajast, kui loomapiima on toiduks tarvitatud. Varasematel aegadel valmistati võid hariliku puulusikaga hõõrudes, võikirnus, ankrus või pudelis loksutades. 19. sajandil tulid kasutusele mitmesugused käsitsi ringiaetavad võimasinad. Või valmistamine Võid tehakse puhtast ja kvaliteetsest, ilma kõrvalmaitseta hapu- või rõõskkoorest võimasinaga. See klopib koort, kuni rasvaosakesed liituvad võiks ja eraldub või- ehk petipiim. 13. Jogurt Jogurt on pika ajalooga ja tervislike produktide seltskonda kuuluv. Nüü- disajal on lisandunud biojogurtid. Funktsionaalse tipptoiduna on need nor- maalseks söömiseks hädavajalikud. Selles valdkonnas kuuluvad tervislike toodete kõrgliigasse piimhappebakteriga ME-3 rikastatud biojogurdid (nt Dr.Hellus). Jogurti tootmise vajalikud tegelased on mikroobid, täpsemalt öeldes piimhappebakterid
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin.
Juuretised- ehk starterkultuur, on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse piimale eesmärgiga tõsta piima happesust. Laap-. Laap on vasikamao limaskestast saadav ensüümi valmistis, mida kasutatakse juustutööstuses. Kümosiin ehk renniin on laabis olev ensüüm. Piima valmimine- olemus seisneb põhiliselt selles, et aktiviseeritakse piimhappelist mikrofloorat madalal temperatuuril. Homogeniseerimine- rasva ühtlasem jaotamine kalgendis. Protsessi käigus peenestatakse piima rasvaosakesed väiksemaks kui kaks mikromeetrit. Hallitusseened ja limabakterid- paljud pehmed, poolpehmed ja poolkõvad juustusordid valmivad hallitusseente ja limabakterite osalusel. Limabakterid kantakse juustupinnale kas kastmise, piserdamise või pintseldamisega. Mesofiilsed( 20- 44o C) ja termofiilsed(45- 52 o C) mikroobid- mikroobid mida jaotatakse temperatuurilembuse järgi. Juustu käärimine- võib olla mitmeastmeline, kusjuures ühe mikroobi poolt toodetud saadust
· Pikeneb realiseerimisaeg · Väldib taigna muutumist venivaks. Taignamargariinide kasutamisega on oluliselt paranenud pärmitaignatoodete käärimisstabiilsus, gaasisäilitusvõime, kerkivus, poorsus ja säilivus. Rasvained, ühenduses teatud emulgaatoritega, avaldavad taignas eelpoolnimetatud omadustele vastavat mõju. Pärmitaignas kasutatava küpsetusmargariini sulamistemperatuur peab olema kõrgem käärimistemperatuurist, et taigna valmistamise käigus jääks rasvaine sulamata. Need rasvaosakesed aitavad kaasa pooriseinte tihendamisele ja parandavad taigna gaasisidumisvöimet. Pärmitaignas kasutatav margariin peab olema parajalt pehme, aga mitte liiga pehme ja kleepuv, sest taigna tugevust ning osalt ka kogust saab mõjutada rasvaine kvaliteedi ja konsistentsi abil. Küpsetusmargariinide kasutamisel mure- ja liivataigna valmistamisel saab vältida nimetatud taignate venivaks muutumist. Kreemi- ja majapidamismargariinid sisaldavad kookos- ja palmirasva, mis
keemiseni, lisada kohupiim, kuumutada madalas kuumuses, kuni eraldub vadak. Saadud kohupiimamass pannakse sõelale, nõrutatakse korralikult, lisatakse sulavõi, segatakse, maitsestatakse soola ja köömnetega. Saadud segu kuumutatakse paar minutit, pannakse vormi ja hoitakse serveerimiseni külmas. Homogeniseerimine - eesmärgiks on muuta piim rasvakihivabaks ja valgemaks. Homogeniseerimisprotsessis surutakse umbes 60 °C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks ja tekitades püsiva emulsiooni. Laap - noorte mäletsejate (vasika) maost saadav ensüüm, mis põhjustab piima kalgendumise ja juustumassi moodustumis, kasutatakse juustutööstuses, tänapäeval kasutatakse enamasti mikrobioloogilist juuretist. Normaliseerimine - piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele, toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega. 16. Mesi. Kuumutamistemperatuur.
· Pikeneb realiseerimisaeg · Väldib taigna muutumist venivaks. Taignamargariinide kasutamisega on oluliselt paranenud pärmitaignatoodete käärimisstabiilsus, gaasisäilitusvõime, kerkivus, poorsus ja säilivus. Rasvained, ühenduses teatud emulgaatoritega, avaldavad taignas eelpoolnimetatud omadustele vastavat mõju. Pärmitaignas kasutatava küpsetusmargariini sulamistemperatuur peab olema kõrgem käärimistemperatuurist, et taigna valmistamise käigus jääks rasvaine sulamata. Need rasvaosakesed aitavad kaasa pooriseinte tihendamisele ja parandavad taigna gaasisidumisvöimet. Pärmitaignas kasutatav margariin peab olema parajalt pehme, aga mitte liiga pehme ja kleepuv, sest taigna tugevust ning osalt ka kogust saab mõjutada rasvaine kvaliteedi ja konsistentsi abil. Küpsetusmargariinide kasutamisel mure- ja liivataigna valmistamisel saab vältida nimetatud taignate venivaks muutumist. Kreemi- ja majapidamismargariinid sisaldavad kookos- ja palmirasva, mis
bakterite hävimine, hävivad ka piima kalgendumist põhjustavad bakterid. Töötlemise järel pakendatakse UHT tooted koheselt aseptilistes tingimustes (steriilses, mikroobivabas keskkonnas). UHT tooted säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi režiimil 7 päeva. Homogeniseerimise eesmärgiks on muuta piim rasvakihivabaks ja valgemaks. Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks. Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele. See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega. 31 Piima pakendamiseks kasutatakse kile-,tetra-ja purepakendeid mahutavusega 0.5, 1.0 ja 1.5l ningplastpudeleid 1.0l (AS Maag Piimatööstus Farmi piim). Vastavalt Toiduseadusele kannab piimatoote pakend alati Tervisemärki. Tervisemärk näitab toidu ja
põhjustavad bakterid. Töötlemise järel pakendatakse UHT tooted koheselt aseptilistes tingimustes (steriilses, mikroobivabas keskkonnas). UHT tooted säilivad avamata pakendis vähemalt 3 kuud ja avatult külmkapi reziimil 7 päeva. Homogeniseerimise eesmärgiks on muuta piim rasvakihivabaks ja valgemaks. Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks. Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele. See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega. Piima pakendamiseks kasutatakse kile-,tetra-ja purepakendeid mahutavusega 0.5, 1.0 ja 1.5l ningplastpudeleid 1.0l (AS Maag Piimatööstus Farmi piim). Vastavalt Toiduseadusele kannab piimatoote pakend alati Tervisemärki. Tervisemärk näitab toidu ja selle valmistamiseks kasutatud
Piimatöötlemine: Pastöriseerimine piima kuumtöötlemine temperatuuril 65 C 30 minutit või 72 C juures 15 sekundit selleks, et pikeneks piima säilivusaeg ja häviks tervisele ohtlikud mikroobid. Kõrgpastöriseerimine UHT ( ultra high temperature) kõrgkuumutamine 135 C juures vähemalt 1 sekund. Homogeniseerimine protsessi käigus surutakse umbes 60 kraadini kuumutatud piim suure survega läbi sõela,lõhustades rasvaosakesed mehaaniliselt väga väikseks, muutes piima rasvakihivabaks, maitse ühtkustub ja värv muutuv valgemaks. Normaliseerimine piima rasvaprotsenid viimine ettenähtud tasemele, rasvata piima ehk lõssi lisamisega. Piima liigid: Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima.