kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuseks oli võrdselt vaene ja kurnatud rahvas. Kui Hitler üritas luua ühtset ja võimast riiki aaria rassi näol, siis Stalin keskendus sama eesmärgi täitmisel proletariaadi ühendamisele. Ka fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks. Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma naaberriikide suhtes
Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. Vägistamise liigid: vihavägistamine, üleolekuvägistamine, sadistlik vägistamine, seksuaalse rahulduse vägistamine. Aastatel 1993-2002 registreeriti Eestis 842 vägistamist, mis teeb keskmiselt 84 vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Tagakiusamised poliitilistel, rassilistel või usulistel põhjustel. Üldreeglina loetakse tagakiusamist rassilistest põhjustest tulenevaks, kui tagakiusaja peab oma ohvrit tegeliku või oletatava erinevuse tõttu kuuluvaks tema enda omast erinevasse rassilisse rühma ja see ongi tema tegevuse põhjus. Tagakiusamine usutunnistuse tõttu võib võtta mitmesuguseid vorme, nagu jumalateenistuste ja usuõpetuse täielik keelustamine või rängalt diskrimineerivad meetmed konkreetsesse usulisse rühma kuuluvate isikute vastu
Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati. Eestis oli koonduslaagrid Jägalas, Murrus ja Tallinnas (Töö- ja kasvatuslaagrid). Neis hukati Eestis jäänud juute (umbes 1000), veel umbes 8000 inimest hukati mitte- rassilistel põhjustel, vaid süüdistatuna Nõukogude režiimi kuritegudes. Lisaks toodi Euroopast Eesti koonduslaagritesse hukkamisele veel 7500-7800 juuti. 6. Selgitage mõistet küüditamine. Inimeste sunniviisiline (ka vägivaldne) oma koduriigist välja vedamine. 7. Mis eesmärgil küüditati Eestist inimesi 1941.aastal ja mis oli selle tagajärg? Küüditamise eesmärk oli “nõukogudevastastest elementidest” vabanemine, vältimaks
Vaba maa, sunnitööle saatmised. 15. Maailmausundid. Kristlus, Islam, Budism. 16. Mis on tsivilisatsioon? Inimühiskond koos oma kultuuriga. Mõned neist on kadunud Näiteks Vana-Egiptus või Indiaani tsiv. Uued on tekkinud nt Ladina-Ameerika. Mõned on väga vanad nagu Hiina tsiv ja noored nagu Ladina- Ameerika. 17. Inimarengu indeksi 3 tegurit. Haridustase, eluiga, SKT 1 inimese kohta. 18. Pagulus. 1 näide. Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine poliitilistel, usulistel, rassilistel või looduslikel põhjustel. 1,5 mln etiooplast, sudaanlast ja somaallast on lahkunud oma kodust põua, nälja või kodusõja tõttu. II 1. Millal ja miks algas demograafiline plahvatus? Demograafiline plahvatus algas 19. sajandil arstiabi kättesaadavuse ning 19. sajandi teisel poolel elatustaseme tõusmise tõttu. 2. Viis hõreda asustusega ala. Mongoolia, Kesk-Austraalia, Siberi-Venemaa, Sahara kõrb, Põhja-Kanada. 3. Viis inimtegurit, mis mõjutavad asustustihedust.
Rännete suunad USAsse, Euroopasse, Australiasse Migratsioon ränne nii riigi sees kui välja Emigratsioon väljaränne Immigratsioon sisseränne Rände saldo emigrantide ja immigrantide vahe Assimilisatsioon vähemuse sulandumine suure rahvaga kas vägivaldsel või loomulikul moel Pagulus sunnitud elukohavahetus, poliitistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Inimarengu indeks ÜRO arvutatav näitaja mis arvestab haridust, eluiga ja SKT. Kõrge 0.9 Keskmine 0.6 Madal 0.4 Eestil 0.86 Majandusharud Põllumajanduse osatähtsus SKTs Lõuna riikides juhtiv majandusaru Põhja riikides mõni protsent Ületoidetud piirkonnad USA, Euroopa Alatoidetud piirkonnad Aafrika, osa Aasiast
üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Emigratsioon- riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant Immigratsioon- riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant Migratsiooni või rände saldo on emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Assimilatsioon- vähemuserahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusena. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine kas poliitistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Rahvusliku rännete kaart selgeks! Rahvastiku paiknemine- 7. (2. Osa õpikust alates lk 6) Põllumajandus- on materiaalse tootmise vanemaid ja tähtsamaid harusid, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvadmajandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi emaselt töödelda (talud, farmid, põllumjanadusühistud)
enamuseks legaalsete vahendite (valimised) kasutamise abil. kollektiviseerimine - (vene k. kollektivnoje hozjaistvo - ühismajand) eratalundite sunniviisiline ühendamine tootmiskollektiividesse - kolhoosidesse. bürokraatia - ametnike valitsus; ametnikkond integreerima - tervikuks ühendama reorganiseerima - ümber korraldama strateegiline - otsustava tähtsusega (relv) orientatsioon - suund genotsiid - rahvamõrv, rahvastiku osaline või täielik hävitamine usulistel, rassilistel või rahvuslikel põhjustel ehk klassikuuluvuse alusel (vaata ka holokaust) SRP - (SALT - Strategic Arms Limitation Talks) Strateegilise Relvastuse Piiramise leping (SRP-1 1972; SRP-2 1979; viimane leping jäi ratifitseerimata, kuna NL viis oma väed Afganistani) SRV - (START - Strategic Arms Reduction Talks) Strateegilise Relvastuse Vähendamise leping strateegiline kaitsealgatus - kava, mille kohaselt USA oleks ehitanud kosmilise kaitsesüsteemi, mille eesmärgiks
võtnud alates 1973. aastast. OLÜMPIAHARTA Olümpiaharta on olümpialiikumise eeskirjade ja juhendite kogu. Harta projekti koostas P. De Voubertin ja kinnitas I olümpiakongress 1894. aastal, hiljem on ROK harta sätteid täpsustanud ja täiendanud. Harta määrab kindlaks olümpialiikumise põhimõtted: olümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta järel, nad ühendavad kõigi maade amatöörsportlasi ausaksvõistulseks võrdsetes tingimustes; ühegi maa ega isiku õigusi ei ole lubatud rassilistel, religioosetel ega poliitilistel kaalutlustel kärpida, olümpiamängud on sportlaste, mitte riikide võistlused. Olümpiaharta sätestab ROK-i ülsanded ja õigused ning suhted rahvusvaheliste spordiföderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteedega, ROK-i liikmete staatuse ja nende alimise korra, ROK-i presidendi ja täitevkomitee kohustused, ROK-i istungjärkude kokkukutsumise sageduse ja nende töökorra, loetleb olümpiaspordialad, määrab olümpiamängude
(vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48. Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant. Immigratsioon on riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant. Migratsiooni või rände saldo (ka rändeiive) on immigrantide ja emigrantide arvu vahe. Sisserände ja väljarändega kaasnevaid probleeme või nendest protsessidest saadavat kasu vaata õpikust (lk 49). Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine (enamasti välismaale) kas poliitilistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Kodusõdade ajal ja muudel põhjustel ka riigi sees. ÜRO andmetel oli 1970 maailmas 2,5 mln pagulast ja 2001 juba 22 pagulast, lisaks 25 mln sisepagulast omaq riigi sees. Rändevoogude suundi sada aastat tagasi ja tänapäeval vaata õpikust (lk 49). Pendelränne on inimeste liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Globaalne võrk on moodustunud üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest.
kõigile maailma kultuuridele on ka olemas omaseid asju? Selliseid kultuurilisi ja bioloogilisi universiaaliaid, mis on kõigis ühiskondades, on üpris vähe. Kõikides maailma ühiskondades olevad universiaaliad: endogaamia – kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma eksogaamia – tavad, mis määratlevad, millisest grupist väljaspoolt peab inimene omale abielupartneri valima, näiteks mingi rahvus või sugulased, usulistel, rassilistel või etnilistel põhjustel, need tavad toimivad korraga. Globaliseerumine – juba 1970. aastatel arvati, et see viib maailmaküla tekkeni, siis maailma küla on selles kontekstis selline asi, kus kultuurinähtused on kõigile mõistetavad. Nt kõik teavad mis on Coca Cola ja American fast food jne. Läheme ükskõik kuhu – kõik on sama. Globaliseerumine käib juba aastakümneid, aga ikkagi pole maailmast kasvanud harmoonia ja kultuuriliste erinemiste
Holokaust likvideeris mitme Lääne-Euroopa linna juudi kogukonna ja Ida-Euroopas hävitati kogu juudi kultuur. Juudi külad idas hüljati sõja lõpul ja linnade getod olid varemetes Holokausti tagajärjed - rassism ja natsism Rassism põhineb ideel, nagu oleksid erinevatest kultuuridest pärit inimesed erinevad ning mõned kultuurid paremad kui teised genotsiid - elanikkonna täielik või massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel või muudel põhjustel Natsid uskusid, et nad kuuluvad kõrgemasse rassi, millel on väärikamad omadused kui teistel. Nad kutsusid oma rassi aaria rassiks. Kõik teised inimesed kuulusid natside väitel alamatesse rassidesse, kusjuures kõige madalama rassi moodustasid juudid. Et natsionaalsotsialistid pidasid ennast teistest kõrgemal seisvaks ning
Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi siseselt või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaguneb välis-ja siserändeks. Migratsiooni või rände saldo on emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Assimilatsioon on vähemusrahvuste sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusena. Pagulus-sunnitus elukoha vahetamine(enamasti välismaale), poliitilistel,usulistel või rassilistel põhjustel Etnos- ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm(hõim,rahvas,rahvus),mille põhitunnused on ühine keel ja ühine asula Rahvus ehk natsioon on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. RELIGIOON ehk rahvapäraselt usk. Kristlus- rajas 2000a tagasi Jeesus Kristus. Jeesus oli algselt juudi uskui aga muutis juudi piiblit.Pärast tema surma pandi sellest kokku Uus Testament.Enam kui pooled kristlased on katoliiklased(Lõuna-Euroopa,Kesk-ja Lõuna
maailmasõda. 1945-1946 toimus Pariisis rahukonverents. 10. veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla võitjariikide ja Saksamaa Euroopa-liitlaste vahel. Nürnbergi protsess – süüdistati natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhte. II maailmasõda tõi kaasa ligi 60 miljoni inimese surma (kõige enam NSV Liidus ja Hiinas). Surid ka tavainimesed, sest metsik sõjapidamine, diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust (juutide hävitamine) ja genotsiid (rassilistel/usulistel põhjustel rahva hävitamine). Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla koos Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Teise Maailma ehk kommunistliku bloki teke. Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumine. Külma sõja alguseks. VI Eesti teise maailmasõja ajal 1. Baaside aeg. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Enne II maailmasõda jäi Eesti isoleerituks ja muutus tugevatele riikidele kergeks saagiks. Eesti saatust otsustati aga MRP lepinguga (sattusime Venemaa huvisfääri)
mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on soovitanud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamispäeva tähistamise viisi valida koolidel endil. Seega on iga kooli enda otsustada, kuidas erinevates kooliastmetes ja õppeainetes teemat käsitleda ning milliste üritustega päeva sisustada. Õppematerjali lühitutvustus
mõrv; (b) hävitamine; (c) orjastamine; (d) elanike väljasaatmine või sunniviisiline ümberasustamine; (e) vangistamine või muu tõsine vabaduse võtmine, mis on vastuolus rahvusvahelise õiguse peamiste normidega; (f) piinamine; (g) vägistamine, seksuaalne ärakasutamine, prostitutsioonile sundimine, sunnitud rasedus, sunniviisiline steriliseerimine või muu samaväärse raskusastmega seksuaalse vägivalla vorm; (h) identifitseeritava grupi või ühisuse tagakiusamine poliitilistel, rassilistel, rahvuslikel, etnilistel, kultuurilistel, religioossetel, lõikes 3 määratletud soolistel või muudel rahvusvahelise õiguse järgi lubamatuks tunnistatud alustel seoses mõne selles lõikes nimetatud teo või muu kuriteoga, mis kuulub kohtu jurisdiktsiooni; (i) isikute sunnitud kadunuks jäämine; (j) apartheid; (k) muu sarnane ebainimlik tegu, millega tahtlikult põhjustatakse suuri kannatusi või tekitatakse raskeid vaimseid või kehalisi tervisekahjustusi.