Raua ja tema sulamite tootmine Kõrgahju protsessis kulub väga palju õhku. Ühe tonni malmi tootmiseks kulub 4000 m³ õhku. Milleks vajatakse õhku kõrgahjuprotsessis? ........................................................................................................................... Rauamaakides sisalduvate lisandite (liiv, savi jne) ning koksi põlemisel tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ........................................................................................................................... Räbusti lagunemisel tekkivad kaltsium- ja magneesiumoksiid moodustavad aherainega (maagi sulamisjäägid) kergestisulava ühendi - räbu. Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale, takistades seega malmi oksüdeerumist. Milline see kõrgahi siis on ...
Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõva-magnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioonilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega töötlemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale iseloomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuuluvad näiteks ferriidid MeO⋅Fe2O3, kus MeO tähistab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W,Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega.
(kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. 5 Kõrgahi 6 Kokkuvõte Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia on omavahel väga tugevalt seotud. Kuna mõlema puhul käsitletakse metalle. 7 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13- http://www.crjg.vil
Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Mangaanimaak Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kokkuvõte
keevitatakse metalle · vesinikumolekulis on suhteliselt püsiv ja tugev kovalentne mittepolaarne side aatomite H-H vahel; sellise molekuli lagundamiseks kulub energiat; eraldunud aatomid püüavad kohe uuesti ühineda molekulideks, kusjuures vabaneb taas energia. Seda omadust kasutatakse ameerika teadlase Irvin Langmuri keevitusaparaadis (Langmuri põleti). Sellises seadmes tõuseb temperatuur umbes 4000 °C, mistõttu sulatatakse Langmuri põletiga rasksulavaid materjale ja sulameid (sellel temperatuuril sulavad kõik metallid) · vesiniku põlemisel vabaneb 3-4 korda rohkem energiat kui sama koguse söe või nafta põlemisel, seetõttu on väga perspektiivne vesiniku kasutamise kütuseelemendis. See on eri tüüpi galvaanielement, milles toimub vesiniku aeglane leegita põlemine õhus või hapnikus. Selle tulemusel vabaneb energia elektrienergiana. Kütuseelement on
vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid. Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori¬kute tugevuse tõstmine. Eristatakse: tardfaaspaagu-tamist, mis toimub temperatuuril, kus ükski pulbrisegu komponent ei sula, ehk vedelfaaspaagu-tamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab.
CrO reageerib ainult hapetega. CrO2 (kroomdioksiid) on segaoksiid. Seda kasutakse magnetofoni- ja videolintide valmistamiseks. Kroom(VI)oksiidile vastavad happed on kroomhape (H2CrO4) ja dikroomhape(H2Cr2O7). Hapete soolad on kromaadid ja dikromaadid. Kromaadid on püsivad leelilises keskkonnas. Nad on tugevad oksüdeerijad. Kromaate kasutatakse nahatööstuses,korrosioonitõrjeks ja puidu konservandina(muudavad puidu püsivaks mitmesuguste seenhaiguste suhtes). Rasksulavaid kromaate kasutatakse värvipigmendina: PbCrO4 ja BaCrO4 annavad kollase värvuse, Fe2(CrO4)3 oranzi ning PbCrO4 ja MoCrO4 punase värvuse. CrK(SO4)2 * H2O [kaaliumkroom(III)sulfaat] on tähtis sool. Argielus tuntakse teda kroomkaaliummaarjase nime all. Teda kasutatakse nahaparkimisel, sest sellega pargitud nahk ei pundu vees ning on vastupidav paindele ja kulumisele. Kroomnahk on tugev ja ilusa läikega. Dikromaadid on püsivad happelises keskkonnas ning nede lahus on oranz
metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks , mõne erii omaduse esiletoomiseks või tehnoloogiliste omaduse parandamiseks . Musta metallu rgia tooraine on rauamaak ja legeerivad metallid ( mangaan , kroom , nikkel ) Mis on värvilised metallid ? Nad omavad värvi . Metallid peale raua ja selle sulamite ; eristatakse kergmetalle ( alumiinium ) ja raskmetalle ( vask ) ning kergsulavaid metalle ( tina ) ja rasksulavaid metalle (volfram) Mis on väärismetallid ? ( Haruldased ) keemiliselt väga püsivad rasksulavad metallid ( kuld, hõbe , plaatina ) ning nende sulamid . ( hermaanium , kallium , indium ) Mis on karaat ? KARAAT ON KALLISKIVIDE KAALUÜHIK ( 1 KARAAT =0,2 GRAMMI = 1/142 UTSI ) MASINA TÖÖSTUS JA KEEMIA TÖÖSTUS Masinatööstus on masinaid valmistav tööstusharu , milles eristatakse allharudena
Potsepatöö põhireeglid 1. Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri
(diktüoneemakilt), mis sisaldab palju orgaanikat ning on täiesti kõvastunud. Varangu kihistu (Alam-Ordoviitsium) õhuke (0,5-2 m) plastsete (illiit-kaoliniit) helehallide savide kiht ei vääri samuti suuremat huvi. DEVONI SAVID Lõuna-Eestis levivate Devoni terrigeensete kivimite avamusala on savivaene. Savid esinevad tavaliselt üksikute läätsedena Kesk- ja Ülem-Devoni Burtnieki ja Gauja lademe liivakivides. Nende seas on ka üsna peeneid halle/helepruune rasksulavaid (1380-1450ºC) illiitkaoliniitseid savisid. Nendes savides ulatub kaoliniidi sisaldus kuni 50% (tavaliselt 20-40%). Parimad kaoliniitsed savid esinevad läätseliste lasunditena Gauja lademes, eriti tema ülemises osas Lode kihistikus. Harvem on kõrgema kaoliniidi sisaldusega ka punasevärvilised savid. Devoni liivakivides esineb ka kirjuvärvilisi (hallist punaseni) illiitseid savisid, mis on kergsulavad. Lisaks on tehnoloogiliselt probleemiks suur rauaühendite sisaldus (hematiit).
materjale. Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõvamagnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioo-nilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega tööt- lemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale ise-loomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuu- luvad näiteks ferriidid MeOFe2O3, kus MeO tä-histab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.). Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja
Lisaks hakati teda kasutama tol ajal ka majakates ja merepoides valgustusgaasina. (Pildiallikas: http://celebrating200years.noaa.gov/magazine/signals/bike_lamp_450.jpg ) Kuna hapnikus põlemisel tõuseb etüüni leegi temperatuur 3000 ºC piirile, kus sulab juba enamik metalle ja nende sulameid, siis seetõttu etüün-hapniku kasutatake leeki metallide lõikamisel ja keevitamisel. Lähemas tulevikus hakatakse rasksulavaid metalle asendama kergemini sulavamate materjalisega, mistõttu etüüni tähtsus keevitusgaasina langeb. (Pildiallikas: http://www.nr.edu/welding/images/process4_lrg.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 22 Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähteaine paljude saaduste nagu näiteks etanooli, etaanhappe,
2. keskmetalle ja sulameid (tihedus üle 5000, kuid alla 10 000 kg/m³) 3. raskemetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000kg/m³ (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) sulamistemperatuurist lähtuvalt 1. kergsulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327°C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.) 2. kesksulavaid metalle ja sulameid (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri) 3. rasksulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. 9.Al-sulamid: liigitus töödeldavuse ja TT järgi, põhilised esindajad (dural, silumiin) 1)Liigitus töödeldavuse järgi a) Deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid b) Valusulamid
intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel. Kôige paremini vastab eeltoodud nôuetele sideainena Fe grupi metallid - koobalt (WC baasil kermistele) ja nikkel (TiC ja Cr3C2 baasil kermistele) ning Fe - TiC sulameile. Nad praktiliselt ei lahustu toatemperatuuril karbiidides (<1%), küll aga lahustuvad neis eutektikumi temperatuuril märkimisväärses koguses (ca 10%) - rasksulavaid ühendeid, mis ei moodusta sideainega keemilisi ühendeid ja intermetalliide. Co ja Ni märgavad täielikult WC ja Cr3C2 ( =0°). Kuigi WC lahustub kõigis Fe-grupi metallides, on tema lahustuvus Co - s suurim (4% 1280 oC juures ja <1% toatemperatuuril, mis soodustab vedelfaasiga paagutamist. 1.1. Koostis ja struktuur Kermised on heterogeense struktuuriga komposiitmaterjalid. Nad koosnevad kôva-
Kõige paremini vastavad sellele nõudele süsinikuvaesed terased, mille hapnikus süttimise temperatuur on umbes 1300° C, sulamistemperatuur aga 1500° C. Terase süsinikusisalduse suurenemisel hapnikus süttimise temperatuur tõuseb kuid sulamistemperatuur siin alaneb. Seega terase lõigatavus süsinikusisalduse kasvuga halveneb 2. Lõikamisel tekkivate metallioksiidide sulamistemperatuur peab olema madalam metalli enda sulamistemperatuurist, vastasel juhul hapnikujuga ei eemalda rasksulavaid oksiide, mis võivad häirida lõikamise normaalset kulgu nagu alumiinium ja suure kroomisisaldusega terased. 3. Metalli põlemisel hapnikus peab eralduma selline kogus soojust, mis hoiab lõikeprotsessi pideva. Terase lõikamisel eraldub umbes 70% soojusest metalli enda põlemisest hapnikus ja ainult 30% üldisest soojushulgast saadakse lõikepõleti kuumutusleegist. 4. Lõikamisel tekkiv räbu peab olema vedelvoolav ja lõikest kergesti väljapuhutav. 5
määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. mulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuu- Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikes- luvad näiteks ferriidid MeOFe2O3, kus MeO tähistab tel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsusega eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.). 2...9% keskmistel ning poorsusega <2% suurtel Rasksulavate materjalide all mõistetakse koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning pulbermaterjalid pulberterased. rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioon- nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. materjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse pea- materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val-
annaabi.ee 
