kontidest rasv, mõnikord ka liimaine. Koos liimainega sisaldab kondijahu umbes 6% vett, 33% orgaanilist ainet, 35% lämmastikku, 1520% fosforhapendit, 0,2% kaaliumi ja 30% lupja. Kondijahu kuulub raskesti lahustuvate fosforväetiste hulka, sobib kergele mullale ning pika kasvuajaga taimedele. Palju fosforit sisaldab ka kohvipaks, kalaluud. Väetiste saastav toime Väetamisel võivad saastada mulda raskmetallidega ainult need väetised, milles on üht või teist raskmetalli rohkem kui mullas. Mullast elavhõbedarikkamateks on lämmastikväetised ja fosforväetised. Kuigi fosforväetised sisaldavad rohkelt elavhõbedat, soovitatakse siiki põllukultuuride kasvatamisel raskmetallidega saastatud muldadel kasutada rikkalikult fosforväetisi. Põhjuseks on asjaolu, et fosforväetised vähendavad ohtlike raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii
puhastuspastade koostises. d. Tina(IV)oksiid – värvipigment ja värvide ja emailide valmistamine. e. Pliimennik – korrusiooni vastaste kruntvärvide koostises. f. Plii(IV)oksiid – elektroodimaterjalina pliiakudes. g. Rauarooste – odav värvipigment. h. Malahhiit – vaske sisaldav roheline mineraal - poolvääriskivi. 7. Amfoteersus – aine reageerib nii aluse kui ka happega. 8. Keskkonna saastumine raskmetallidega. a. Eriti ohtlikud on elavhõbeda, kaadmiumi, plii ja antimoni ühendid. b. Ohtlik on see, et nad ladestuvad organismis, põhjustades pidevat kahjulikku toimet.
kvaliteeti. Esimeseks katsetuseks olid taaskasutatavad biokütused. Kuid sama suure energia saamiseks pidi neid kütuseid rohkem põletama ning saasteainete hulk eriliselt väiksemaks ei muutunud. Kuigi palju tähelepanu pööratakse transpordivahendites kasutatavatele kütustele ning nende omaduste parandamisele, on siiski suurimaks ohuks söel töötavad elektrijaamad, kuna need on peamised õhusaastajad SO2, NOx, CO2, CH4 ja raskmetallidega. Parimaks alternatiiviks on pöörata elektrimajandus taastuvatele allikatele põhinevaks, nagu nt päikesele, tuulele ja veele. 9 Kasutatud kirjandus Jeffrey S. Gaffney, Nancy A. Marley. The impacts of combustion emissions on air quality and climate From coal to biofuels and beyond. Atmospheric Environment 43 (2009) 2336. 10
Täida tabel. Mõiste Protsessi selgitus Soodustavad Millistes maailma Kas ja kus Kaasnevad Kuidas ära looduslikud piirkondades on eriti esineb Eestis probleemid, hoida tingimused intensiivne tagajärjed Deflatsioon Keemiline degradatsioon Kõrbestumine Muldade hapestumine Reostus mürkkemikaalide ja raskmetallidega TV. Ül. 4 lk. 35. Mullad veebis. Kaart levikuga, näiteid esinemisest, selgitav tekst. http://soils.ag.uidaho.edu/soilorders/ 5
Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. d. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. Maade väetamine, maaharimine, maade niisutamise või kuivendamise abil tihti inimesed prooviad mullaviljakust parandada, aga sellega tihti kaasnevad erosioonid( tuule- ja veeerosioond), tuulekanne, sooldumine, saastumine raskmetallidega, Kindlad muldade hävitajad on metsade hävitamine, ülekarjatamine. Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine a. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte sooldumine b. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas gleistumine c
sobivad kergestilahustuvad fosforväetised. Tomateid väetatakse väetisepakenditel olevate õpetussõnade alusel kuni jahedamate ilmade saabumiseni. Kui taimel hakkab külm, on seda pealt näha : lehed ilmuvad poole pealt, aga pärast pealmised omandavad violetse varjundi. Selline värvus annab teada fosfori puudusest mis tuleneb juuresüsteemi halvast tööst madalal temperatuuril. Väetamine fosforväetisega siin ei aita. Tuleb leida sobiv kliima. Ka põllukultuuride kasvatamisel raskmetallidega saastatud muldadel soovitatakse kasutada rikkalikult fosforväetisi. Põhjuseks on asjaolu, et fosforväetised vähendavad ohtlike raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Kokkuvõte Fosforväetised on mullast elavhõbeda rikkamad väetised, mis on ühed enim levinumatest väetistest Eestis. Fosforväetised soodustavad noorte taimede varast arengut, muudavad nende
3)Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4)Puhastamata olme ning tööstusreovete heidetega 5)Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevete saaste on seotud: 1)Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaaniliste ainetega 2)Haigusi tekitavate mikroobide ja viirustega 3)Fosfori ja lämmastikuga (üleväetamine, valel ajal väetamine) pinnase errosiooniga ning ärauhtumisega satuvad need keemilised elemendid vette. 4)Raskmetallidega 5)Naftasaaduste, pestsisiidide, sünteentiliste pesuainte ja fenoolidega. 6)Põhjasetetega. 7)Termoreostus jääksookus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Lisaks veel transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolamine) 6. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks
kasutussobivuse havenemist ehitusdegratsioon, olmedegratsioon, masindegratatsioon ebaõigetest tehnoloogilistest võtetest tulenev( üle alaväetamine) looduslik degradatsioon füüsikaline degradtsioon- a) erosioon ( vee, tuule, tehnogeenne) b)muldade tihenemine c)soostumine d)soomuldade kahanemine keemiline degradtsioon- a) hapestumine b)leelistumine c) saastumine raskmetallidega d)muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest mulla kvaliteet on mulla võima täita oma ökoloogilise funktsioone ja vastu panna neid mõjutavatele ohtudele. see on hinnang mulla seisundile funktsioonist ja või kasutuseesmärgist lähtuvalt. biloogiline degradatsioon-mulla bioloogilise aktiivsuse ja mitmeskesisuse langus muld on taastumatu loodusvara!
Plii ei lagune, ning raskmetallina on kahjulik nii organismidele kui ökosüsteemile. Normaalne mullasüsteem ei taastu, Pideva pliiga kokkupuute korral võib mürgistus alata kergest psüühikamuutustest ja lõppeda surmaga. PAH – süsivesinik (benso(a)püreen nt). ei lahustu vees ega lagune. Leidub kütustes, sealt levivad õhku. Mürgine organismidele. Cd, Ni (kaadmium ja nikkel) – samamoodi pliile ja arseenile on tegu raskmetallidega, mistõttu on need organismidele kahjulikud. Arseen (As) - kasutatakse enamasti pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel ja kasutamisel, kuna arseen on väga mürgine putukatele, bakteritele ja seentele. Arseen jõuab organismi toidu ja joogi kaudu, ka sissehingatav arseen on ohtlik. Arseen põhjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi kahjustusi. (Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2
rasvkoes. 14. Nimeta peamised raskmetallide saasteallikad? Jagatakse antropogeenseteks ja looduslikeks. Antropogeensed on näiteks metallide kaevandamine ja 3 töötlemine, söe- ja naftaproduktide põletamine, väetiste tootmine ja väetamine, jäämete ümbertöötlus ja põletamine, liiklus. Looduslikud: vulkaaniline tolm, maismaa tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud, ookeanide mereline sool. 15. Miks on raskmetallidega saastunud muld ohtlik? Nimeta vähemalt kolm põhjust. 1. taim võtab mullalahusest vett ja ioone sh raskemetalle (kui happevihmade tõttu uuesti lahustuvaks muudetud). Osad raskemetallid ei osale organismide metabolismis (nt elavhõbe) ja on juba väikestes kogustes letaalse toimega. 2. Raskemetallid võivad akumuleeruda toiduahelates, kui taim jääb ellu, siis raskemetallid kuhjuvad herbivooris. 3. Mullas akumuleerunud raskemetallid võivad happevihmade tõttu uuesti lahustuda ja sattuda
52.Transformatsioon- geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transduktsioon- faagide poolt vahendatud geneetilise informatsiooni ülekanne ühest bakterirakust teise. 53. Geenide otsese ülekande meetodid: *süstlaga rakku süstimine-mikroinjektsioon *biolistika-raku "tulistamine" raskmetallidega *elektroporatsioon 54.Geenide ülekanne vektorite abil: Vektorid on vahendajad. Nende abil saab organisme geneetiliselt muundada.(Uus geen või selle product võib muuta org.ainevahetust, mille tulemusena võib tekkida kahjulikke aineid). nt bakterite plasmiidid- need võtavad võõrast DNAd keskkonnast kergesti sisse. Sellised plastiidid on agrobacteriumites. 55. Agrobacterium`i liigid kui vektorid geenide ülekandel taimedel: *agrobacterium tunefacieusTi plasmid
52.Transformatsioon- geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transduktsioon- faagide poolt vahendatud geneetilise informatsiooni ülekanne ühest bakterirakust teise. 53. Geenide otsese ülekande meetodid: *süstlaga rakku süstimine-mikroinjektsioon *biolistika-raku "tulistamine" raskmetallidega *elektroporatsioon 54.Geenide ülekanne vektorite abil: Vektorid on vahendajad. Nende abil saab organisme geneetiliselt muundada.(Uus geen või selle product võib muuta org.ainevahetust, mille tulemusena võib tekkida kahjulikke aineid). nt bakterite plasmiidid- need võtavad võõrast DNAd keskkonnast kergesti sisse. Sellised plastiidid on agrobacteriumites. 55. Agrobacterium`i liigid kui vektorid geenide ülekandel taimedel: *agrobacterium tunefacieusTi plasmid
enne kasutamist neutraliseeritakse * ei tohiks olla ülekuumenenud, tekivad fenoolsed ühendid, mis on taimedele toksilised Aiandusturbal ei või olla poolkoksistumise tunnuseid. t° ei tohi tõusta üle 50°C., KOMPOSTID Turvast, eeskätt madalsooturvast kasutatakse kompostide valmistamiseks. Kompostiks kasutatakse kõiksuguseid org. materjale - taimejäägid jmt.; biojäätmed, jääkmuda jne. Tuleb vältida raskmetallidega saastunud materjale. Ei tohiks isekuumeneda. Et kompost laguneks on vaja kindlaid keskkonnatingimusi: * kuivaine 20-35% *C:N 20...35:1 * pHKCl 6-7 * tuhasus <25% * lagunemisaste >20% 19. märts 2008 Komposti niiskusesisaldust reguleeritakse vastavalt vajadusele kastmise (põud) või katmisega. Katakse vihmaperioodidel, kuna liigniisketes tingimustes on
• Lagunemisaste mitte üle 15% • Aiandusturvas ei tohi olla ülekuumenenud, kuna sellisel juhul tekivad taimedele toksilised fenoolsed ühendid. Sellisesse turbasse istutatud taimed võivad kiratseda või isegi hukkuda Kompostid Kõige sobivam on madalsooturvas, mille lagunemisaste on üle 20% ja tuhasus alla 25%. Kompostimiseks sobivad kõik orgaanilised kõrvalsaadused (sõnnik, läga, virts, majapidamisjäätmed jne.). Kompostimiseks ei sobi raskmetallidega saastunud ühendid ega ka koksistunud ja isekuumenenud turvas Kompostimisprotsessi etapid: • Materjali kogumine, segamine või kihtidesse paigutamine. • Käärimisprotsessi käivitumine – temperatuuri märgatav tõus võrreldes välisõhu temperatuuriga. • Hügieniseerimisperiood – temperatuuri tõusu tõttu hävib umbrohuseemnete ning patogeense mikrofloora ja –fauna eluvõime. • Laagerdumisperiood Sapropeel ehk järvemuda
tehnoloogiast. EQS - environmental quality standards (keskkonnakvaliteedi standardid). Kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmed. Jäätmekoguste vähendamine. Saasteainete emissiooni vähendavad abinõud: puhastusseadmed, taaskasutus, ringlussüsteemid. IPPC kompleksne reostuse vähendamine ja kontroll. Vee, õhu, pinnase kaitse reostuse eest. Ühine keskkonnaluba. Probleemi lahendamisel ei tohi reostust üle kanda: · Ajas Plastiku taaskasutamine raskmetallidega. · Ühest keskkonnast teise Puhastame vee, aga saastame enam õhku ning tekitame jäätmeid. · Ühest asukohast teise Ohtlike ainete transport välismaale. · Ühest ainest teise ainesse. Ühe ohtliku aine asendamine teisega. · Produkti tarbimisel. Vähendame autotransporti, mille tõttu võib suureneda hoopis lennureiside arv. Samuti ei tohiks probleemi lahendamisel tekitada uut (lahendame hapestumise, aga tekib C02 probleem)
toimel juba toatemperatuuril, seda kasutatakse CO määramiseks õhus: PdCl2 + H2O + CO → Pd↓ + 2HCl + CO2 (vingugaasi sisaldusel õhus PdCl2-ga immutatud paber tumeneb) – CO kasutatakse kütusena (põlevgaaside koostises), tööstuslikus keemil. sünteesis CO + 2H2 → CH3OH (eriti oluline) metanool CO + Cl2 → COCl2 fosgeen Iseloomulik on CO ühinemine mõnede raskmetallidega (eriti Fe, Ni, Co), moodustades karbonüüle: Ni + 4CO ↔ Ni(CO)4 nikkeltetrakarbonüül Kuid vaba metallil. kaaliumiga (juba tº-l 80ºC) reageerib CO → heksaoksübenseeni kaaliumsool: KO OK C = C 6CO + 6K → KO - C C - OK C - C (→ C6O6, süsinikoksiidi
annaabi.ee 
