vKeemia praktiline töö Oksiidid 1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel n...
Elektrolüüdid Ained, mis jagunevad ioonideks, annavad lahusesse ioone. Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!!
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi
Väga raskeski lahustuva ainena annab ta luudele kõvaduse ja tugevuse. Pehme ja kare vesi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel
Kaheprootonilised happed : H2SO4 ( kõik kus kaks H'd sees ) Kolmeprootonilised happed : H3PO4 ( kõik kus kolm H'd sees ) Neljaprootonilised happed : H4SIO7 ( kõik kus neli H'd sees ) ALUSED EHK HÜDROKSIIDID. - OH Vees lahustuvad lahused ehk leelised. IA, IIA alates Ca - metalsed hüdroksiidid. Vees lahustuvad, sööbivad, käega katsudes libedad, valged, tahkes, kristalsed ained, muudavad indikaatorite värvuseid, nagu happedki. Rasklahustuvad hüdroksiidid/alused Vees mittelahustuvad, ei muuda indikaatorite värvuseid, mittesööbivad, mitme erineva värvusega ained. Püsiva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. II ( rühm) Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. 4+ - (laeng) Mn(OH)4 mangaan(IV)hüdroksiid 3+ - Kroom(III)hüdroksiid Cr(OH)3 INDIKAATORID JA PH. Ph on negatiivne kümnendlogarihm vesinikioonide konventatsioonist.
Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade. 1)mööduv karedus , kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees.võimalik kõrvaldada vee keetmisel ,kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad mood rasklahustuvad karbonaadid mis sadestavad katlakivina .(rikub kuumutusnõusid, halvendab soojusjuhtivust) 2)jääv karedus teised vees lah kaltsiumi ja magneesiumi soolad, Kuuumutamisega see karedus ei kao. Vee pehmendamine Pehme vesi ei sisalda Kaltsium ja magneesiumioone.(viha,lumevesi) Kare (kaevu, allika vesi) Kareduse kõrvaldamise meetodid 1)vee keetmine 2)destilleerimine 3)naatriumsulfaadiga 4)IONIITIDE ABIL (tahked teralised ained,mis vees ei lahustu.) Seovas vees lah, ioone ja vahetavad
2Pb + O2 ? 2PbO Kuumutamisel 500 °C juures oksüdeerub plii (II) oksiid, andes oranzpunase värvusega tripliitetraoksiidi Pb3O4, mida tuntakse ka pliimenniku nime all. Kuumutamisel reageerib plii väävli, kloori ja mittemetallidega: Pb + S ?PbS (pliisulfiid) Pb + Cl2 ?PbCl2 (pliidikloriid) Et PbCl2 ja PbS on vees rasklahustuvad soolas, siis tekib plii reageerimisel hapetega plii pinnale vastav soolakiht ja reaktsioon vaibub Veega reageerib plii aeglaselt ainulthapniku manulusel: 2Pb + 2H2O + O2 ? 2Pb(OH)2 Plii on ka väga halb soojus- ja elektri juht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgen kiirguse vastu. 7
Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende: aatommass suureneb, vheneb keemis-ja sulamistemp, suureneb met.tihedus, vheneb kvadus, hendites on elementide o.a. hesugune II, keemiline aktiivsus suureneb. Rhma elemendid kuuluvad aatomiehituslikult s-elementide hulka. Aatomite vliselektronkihi kofiguratsioon on ns2. 2
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli läbi viia reaktsioonid, milles rasklahustuvad ühendid sadenevad või lahustuvad, kus tekib rasklahustuv ühend ühe ja sama iooniga. Lisaks tuli jälgida ka heterogeense tasakaalu nihkumist ning sulfiidide sadenemist. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2,
magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Allika- ja kaevuveed sisaldavad palju lisaaineid, kuna need on oma liikumisteel puutunud kokku paljude mineraalide ja kivimitega. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks kareduseks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks. Karbonaatne karedus on põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees.
veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel
2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilistes reaktsioonides Pigmendid
· (põhjus, miks Hf avastati alles 1923) · · Elektronkonfiguratsioon · elementide aatomite väline elektronkiht : s2 · eelviimane elektronkiht, d-alatase : d2 · üldiselt : (n - 1)d2ns2 n - perioodi nr · elementide o-a. ühendites II - IV (kõige tavalisem IV) · Ti-l ka kuni -I · · Aatomiraadiused ebatavaliselt lähedased, · eriti Zr-l ja Hf-l (lantanoidne kontraktsioon; selgitatud lantanoidide juures) · · Oksiidid EO2 - rasklahustuvad · reas TiO2 ZrO2 HfO2 aluselised omadused suurenevad · · Lihtainete tihedus muutub väga järsult · Ti - kergmetall, rasksulav - väga "väärtuslik" kombinatsioon · Hf - raskmetall (suur erinevus ka Zr-ga võrreldes) 6. Molübdaadid omadused ja kasutamine · tavaliselt keerul struktuuriga ühendid · Eri tüüpi molübdaadid võivad üksteiseks üle minna · sõltuvalt keskkonna pH-st · Tuntud ka kaksikmolübdaadid (kaks erinevat katiooni ühendis),
prootonite koguarvu. Anioonide jagunemine Erinevalt katioonidest, mis kvalitatiivsel analüüsil jaotatakse viide analüütilisse rühma, puudub anioonidel range jaotus rühmadesse. Anioonide klassifiktasioon põhineb vastavate hapetebaariumi- ning hõbedasoolade erineval lahustuvusel.Nende reaktiivide suhtes jaotatakse kõik anioonid kolme rühma. Anioonide I rühma kuuluvad anioonid, mis sadestuvad baariumkloriidiga pH=7-9 juures.Need soolad on vees rasklahustuvad, kuid lahustuvad hapetes (välja arvatud BaSO4) II rühma kuuluvad anioonid,mis sadestuvad hõbenitraadiga lämmastikhappelises lahuses. I rühma anioonid moodustavad Ag+ ioonidega soolad, mis lahustuvad lahjendatud hapetes või isegi vees ( Ag2SO4). III rühma kuuluvad anioonid, mis ei sadestu BaCl 2 või AgNO3 toimel.Ühe rühma anioone pole sageli vaja teistest eraldada, sest anioonid enamikul juhtudel üksteise tõestamist ei sega. Seetõttu tõestatakse anioone ositi, s.o
BaO + H2O = Ba(OH)2 2) Rasklahustuvate hüdroksiidide saamine: vähemaktiivse metalli oksiidid veega ei reageeri, saadakse metallisoola reageerimisel leelisega CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 ( asendusreaktsioon) FeCl2 + 2NaOH = Fe(OH)2 + 2NaCl Keemilised omadused: 1) Vastupidavus kuumutamisele a) Leelised on püsivad, lagunevad alles kõrgel temperatuuril b) Rasklahustuvad hüdroksiidid lagunevad kergesti oksiidiks ja veeks Cu(OH)2 = CuO + H2O (lagunemisreaktsioon) 2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O 2) Reageerimine hapetega, tekib sool ja vesi (neutralisatsioonireaktsioon) NaOH + HCl = NaCl + H2O Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O 3) Reageerimine happeliste oksiididega, tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O
Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- kontsentratsioonide järgi (vees peab sisalduma ka Ca2+ ja Mg2+) 27. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduse määramiseks on vaja koguseliselt määrata vees HCO-3 ja CO2+3 sisaldus ja Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1 mmol/dm3 või mekv/dm3; Saksa kareduskraad ehk 'dH; ppm. 1 mmol/dm3=2 mekv/dm3 = 100ppm = 5,6 'dH 28. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid 29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks) 30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 C?
Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga. Soola hüdrolüüs on neutralistasioonireaktsiooni pöördprotsess. Hüdrolüüsi tüüpilised juhtumid: 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool on aluseline A - + H 2 O HA + OH - A- - soola anioon 2
tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena 4.2 Loodusesse sattumine Tänapäeval satuvad elavhõbe ja selle ühendid loodusringesse purunenud päevavalgus- ja kvartslampidest, termomeetritest, baromeetritest ja elektripatareidest. Elavhõbedat sisaldavad tahkekütused, eriti kivisüsi (antratsiidis 10-4%), mille põletamisel satub õhku elavhõbedaauru. Osa elavhõbedat jääb tuha koostisse. Et paljud elavhõbedaühendid on vees rasklahustuvad, siis arvati, et inimestele nad ohtu ei põhjusta. Mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid aga lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni, inimtegevusest umbes 3000 t elavhõbedat. Elavhõbeda
Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga. Soola hüdrolüüs on neutralistasioonireaktsiooni pöördprotsess. Hüdrolüüsi tüüpilised juhtumid: 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool on aluseline A - + H 2 O HA + OH - A- - soola anioon 2
Glaukoniit on rohekat värvi, esineb sageli Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide Eurameerika 11. Miks Eesti settekivimite teradena, keerulise koostisega silikaatne raua- ühendid kantakse põhjaveega kompleksis ei leia (hästi) mineraal. murenemispaigast välja. Rasklahustuvad Al, Fe 4. Mis see Baltica üldse on? sauruste kivistisi? 3+, Si, Ti- ühendid ladestuvad Glaukoniit viitab madalale settimiskiirusele,
atseetamiidi saamiseks: CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2 (etüün,atsetüleen). 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. Mg- ja Ca-lahustuvad ühendid põhjustavad loodusliku vee karedust. Kareda vee kasutamisel sadestub aurukatelde, radiaatorite ja animate sisepinnale katlakivikiht. Karedas vees vahutab seep halvasti, sest seebi koostisesse kuuluvate rasvhappesoolade reageerimisel karedas vees esinevate Ca- ja Mg-ioonidega tekivad rasklahustuvad ühendid, mistõttu suureneb seebikulu. Vees esinevate karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide sisalduse vähendamist vees nim vee pehmendamiseks. Termilisel pehmendamisel (vee keetmisel) sadestuvad vähelahustuvad Ca ja Mg ühendid, mis sadestuvad ning on eraldatavad filtrimisel. Nüüdisajal kasut ulatuslikult ioniite (Na või H kationiiti), mis vahetavad ioone (Na+, H+) lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Fosfaatpehmendusmenetlusel reageerivad fosfaatioonid Ca ja Mg
Leelistega reageerib 2. rühma metallidest vaid Be: Be + 2NaOH + 2H2O → Na2Be(OH)4 + H2 naatriumtetra- hüdrokso- berüllaat (2-) Aktiivsete metallidena reageerivad üldiselt energiliselt hapetega; tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine võib olla aeglane juhul, kui - reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad (blokeerivad happe juurdepääsu): Mg puhul H3PO4, HF - reageerimisel metalli pind passiveerub (tekib tihe oksiidikiht): Be + HNO3 või H2SO4 2.3.3. Metallide kasutamine Be - legeeriv lisand Cu-sulamites - berülliumpronksid väga sitked, paindumiskindlad sulamid (üle 50% Be-toodangust) - sulamid teiste metallidega: Ni, Fe - terasdetailide pinna küllastamine Be-ga (tõstab korrosioonikindlust)
Aineid (sooli, happeid, aluseid), mis sulas olekus või vesilahustes juhivad elektrit nim. elektrolüütideks. Elektrolüütidel on kalduvus laguneda lahustumisel vees või mõnes teises lahustis vastasnimeliselt laetud osakesteks, ioonideks. Ioonideks lagunemist nim. elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elementide oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad: 1. Ioonreaktsioonid, mis toimuvad gaasilistes ja vedelas olekus ioonide osavõtul · tekivad lenduvad või rasklahustuvad ained; · moodustuvad nõrgad elektrolüüdid või kompleksioonid. 2. Aine ja lahusti (vee) vahelised reaktsioonid (hüdrolüüs) · tugeva happe ja tugeva aluse reageerimisel tekkinud sool ei hüdrolüüsu; · tugeva aluse/happe ja nõrga happe/aluse sool hüdrolüüsub vähesel määral; · suuremal määral hüdrolüüsuvad soolad, mille hüdrolüüsil tekib 2 nõrka elektrolüüti;
annaabi.ee 
