Saku Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid Saku 15 SISUKORD 1) Sissejuhatus 2) Rasedusest hoidumine 3) Pillid, plaaster ja tuperõngad 4) Kondoom 5) SOS-Pillid 6) Kokkuvõte 7) Kasutatud materjal Sissejuhatus Mina nagu ka palju teised minu klassist tegime referaadi rasestumisvastastest vahenditest. Meie ülesanne oli teha referaat kas rasestumis vastastest vahenditest või seksuaalsel teel levivatest haigusetest, mina valisin neist esimese. Nüüd ma räägingi teile natuke rasestumisvastastest vahenditest. Rasedusest hoidumine
Rasestumisvastased vahendid Kristiin Kulbas 11b Tallinna Ühisgümnaasium Tallinn 2012 Sisukord Kombineeritud pillid, plaaster ja tuperõngas SOSpillid Mehekondoom Naisekondoom Süstitav hormonaalne meetod Emakasisene vahend ( ESV ) Spermitsiid Steriliseerimine Kombineeritud pillid Pillideks nimetatakse rasestumisvastaseid tablette, mis sisaldavad sünteetilisi naissuguhormoone. Tänapäeval kasutatakse peamiselt kahte tüüpi rasestumisvastaseid tablette, mis erinevad koostise, hormoonide sisalduse ja toime eripära poolest. 1. kombineeritud pillid = kollaskehahormoon + östrogeen 2. minipillid = kollaskehahormoon Kasutamine: 3. 21päeva pillid pille võetakse 21+7 päevase skeemi järgi. 4. 28päeva pillid pille võetakse 21( või 24) päeva ja järgneb 7(või 4) toimeainetta tabletti. Kuidas toimib?
Osad meetodid vähendavad tunduvalt emaka- ja munasarjavähi riski. (Sinu Elu, 2008) Negatiivsed omadused Hormonaalsed meetodid ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest ja vajadusel tuleb lisaks kasutada kondoomi. Osal kasutajatest esineb kõrvaltoimeid. Sümptomite põhjused tasub välja selgitada, sest Sulle võib paremini sobida mõni muu rasestumisvastane meetod. (Sinu Elu, 2008) Kombineeritud rasestumisvastased pillid Kombineeritud rasestumisvastased pillid sisaldavad munasarjade poolt toodetavate looduslike hormoonidele sarnaseid hormoone östrogeeni ja progestageeni. Pillid säilitavad püsivat hormoonitaset ja ,,imiteerivad" seeläbi rasedust, mistõttu munasarjade tegevus pidurdub, nad toodavad vähem hormoone, et munarakk ei saaks küpseks ning naisel ei oleks võimalik kontratseptiivi tarvitamise perioodil rasestuda. (Bayer, 2014)
Sellised vahendid on: ● rasestumisvastane nahaalune implantaat; ● hormoonspiraal; ● vaskspiraal. Rasestumisvastane implantaat (Nexplanon) Rasestumisvastane nahaalune implantaat on väga tõhus rasestumisvastane meetod. See paigaldatakse naistearsti poolt õlavarre naha alla ning see toimib 3 aastat. Implantaat ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Korrektsel kasutamisel on rasestumisvastane toime >99% tõhus. Implantaadi toimeaineks on kollaskeha hormoon etonogestreel, mis takistab ovulatsiooni ehk munaraku küpsemist ja vabanemist munasarjast; muudab emaka limaskesta nii õhukeseks, et viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda; muudab emakakaela lima tihkemaks, mistõttu on seemnerakkudel raske sealt läbi pääseda Emakasisene vahend ehk spiraal Spiraal on väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane vahend. Spiraali paigaldab naistearst emakaõõnde ja sõltuvalt spiraali tüübist mõjub see 3-10 aastat. Spiraali
Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga. Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga
Vabadus seisneb meeste ja naiste õiguses omada ligipääsu ohututele, efektiivsetele, vastuvõetavatele viljakuse kontrolli meetoditele ning omada sellekohast teavet, samuti õiguses kasutada meditsiiniteenuseid, mis võimaldaksid naisele ohutult kulgeva raseduse ja sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise üle 4. teave viljakuse kontrolli meetoditest 5. ohutu rasedus ja sünnitus 6. terved järeltulijad Kooskõlas eelpool toodud reproduktiivtervise definitsiooniga, määratletakse reproduktiivset tervishoidu kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 1. kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 2. kaalu- ja kasvukõver 3. menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 4. menstruaalfunktsiooni häired 5. õige toitumine, söömishäired 6
........................... 17 4.4. Tööl käimine ...................................................................................... 18 4.5. Riskide vältimine ............................................................................... 19 5. Rasedusega kaasnev vastutus ..................................................................... 21 6. Rasestumisest hoidumise meetodid ........................................................... 22 6.1 Kombineeritud rasestumisvastased pillid ........................................... 22 6.2 Rasestumisvastane plaaster ................................................................ 22 6.3 Tuperõngas ......................................................................................... 23 6.4 Minipillid ........................................................................................... 24 6.5 Progestiinisüstid ................................................................................. 24 6
2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed
Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks. Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon (ja neerupealiste hormoon adrenaliin). Maksa glükogeenivarud hakkavad lõppema juba mõni tund pärast söömist. Taimedes on glükoos tärklisena. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kui puudub insuliin, jäävad rakud nälga. Kui hormonaalses süsteemis on mitmeid hormoone, mis suurendavad vere glükoosisisaldust, siis insuliin langetab. Teda ei saa asendada
vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhnaja värvaineid! Rasedus teismeeas Ootamatu raseduse korral on raske otsutada, mida teha, eriti kui Sa pole harjunud veel ise nii suuri asju otsustama. Kui nüüd raseduse olemasolu kinnitust leiab (rasedustesti, arsti läbivaatuse või ultraheli abil), tuleb Sul valida: Laps alles jätta ja sünnitada raskustele vaatamata? Paljud tüdrukud valivad selle tee, sest mõte abordist tundub neile absoluutselt vastuvõetamatu. Samas võtta endale täiskasvanu vastutus, olemata
.......................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse ................................................................
kontrollmehhanismidega kontrollitud), toimivad vastavate retseptoritega sihtrakkudele. Hormoonide toime võib olla universaalne (nt kilpnäärme hormoonid) või spetsiifiline (toimivad ainult kindlatele rakkudele nt: kõhunäärme hormoonid). Jaotus: Peptiid ja valkhormoonid- kasvuhormoon, insuliin, glükagoon. Aminohapete teisendid: kilpnäärmehormoonid (türoksiin), neerupealise säsihormoonid (adrenaliin, tuleb histidiinist), ajus melatoniin (käbikeha hormoon, mis reguleerib aäkvelolekut, trüptofaanist tehakse). Steroidhormoonid: suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid (kortikosteroidid). Hormoonide jaotus näärmete järgi: puhtakujuline (sisenõrenääre, hüpofüüs, käbikeha, kilpnääre, neerupealised), segakujuline (kõhunääre). Hormoonide puudus/liigsus. Puudused- I tüüpi diabeet (suhkurtõbi)- kõhunäärme rakud on minetanud insuliini sünteesi toime
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................