Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka.
Rootsi energeetika Riigi asend Rootsi moodustab pika rannikujoone Lääne-mere lääneosaga. Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki.
LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.Viimasel ajal on viigerhülged Eestis väga haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on isendite arvuks saadud alla tuhande. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 5 TOITUMINE Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Peamise toidu moodustavad kalad. Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene.
aastas registreeritakse 1500 maavärinat. Liigse radiatsioonikiirguse mõju: USA läänerannikul on radiatsioonikiirgus üha tõusev. Mõjutab toiduahelaid, mutatsioonid, erinevad haigused (vähk). Nt California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist, liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone, nende lühike elutsükkel võimaldab geneetilistel muutustel esile tulla varem kui inimestel või teistel imetajatel. Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud Kanada läänerannikul on hakanud kalad lõpustest, kõhust ja silmamunadest veritsema. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suur hulk radioaktiivseid rususid on ülatanud Vaikse ookeani ning jõudnud USA läänerannikule.
Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme tuhat aastat tagasi, kui jääliustike kahanedes sai Läänemerest paariks aastatuhandeks Atlandi ookeani osa.Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4 TOITUMINE Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi. SIGIMINE, ARENG
Tagajärjed - Kuna Fukushima’s toimunud tuumaõnnetuse tagajärjel pääses radioaktiivset ainet vette, suur hulk radioaktiivseid rususid ületas Vaikse ookeani ning on jõudnud USA läänerannikule. Inimese ökoloogiline jalajälg Fukushima tagajärjed - California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist, varem hukkus alla ühe kolmandiku, kuid nüüd hukkub umbes 45% nendest. Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud, kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000. 2011. aastal Californias korraldatud uurimuse käigus leiti kõigist 15-st uuritud tuunikalast Fukushimast pärit radiatsiooni. Selleks ajaks oli õnnetuse toimumisest möödas viis kuud ja urijate sõnul olid need kalad lihtsalt läbi ujunud
maailmamere loodeid nimetataksegi tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, mitte avamerel. Maakera ehitus on aga kaugel ideaalsest ning tõusud-mõõnad sõltuvad seega maakera eri osade elastsusest – vesi meredes tõuseb rohkem kui maapind kõrbes; veel mängivad kaasa maakera pöörlemine ümber oma telje, merepõhja profiil ning rannikujoone topograafia, mille tõttu võib mõnes kohas veetaseme vahe olla lausa 15 meetrit. Looded on perioodilised, olenevalt võib nende pikkus olla pooleööpäevane, ööpäevane või ebakorrapärane. Pooleööpäevased looded tähendavad, et ööpäevas on kaks tõusu ja kaks mõõna, ööpäevaste loodete ajal on lunaarse ööpäeva jooksul üks tõus ja üks mõõn. Ebakorrapärasteks loodeteks nimetatakse korrapäratuid pooleööpäeva ja ööpäevaseid loodeid.
(Looduspilt) Hallhüljes on üks meie kahest hülgeliigist. Ta on kuni 3 m pikk ja 300 kilo raske. Hülgepojad on valged, nõnda on neid nende lastetoas - jääpangal - raske märgata. Soojadel talvedel on hülged sunnitud poegima laidudel ja saartel, kus valges kasukas hülgepojad on kerge saak kiskjatele. (Looduseheli) Hallhüljes http://miksike.ee/docs/referaadid2005/laanemeri9_ester.jpg Viigerhüljes - Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. (Eesti Selgroogsed) Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kalades ja meres elutsevatest selgrootutest. (Vikipeedia) Asustab põhjapoolkera meresid ning mujal maailmas ka mõningaid mageveekogusid
rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas. On kohad, kus merevesi on juba tunginud ja saastunud värske veee allikaid kahe kilomeetri sügavusel. Rannikualade erosioon. Peamine merevee taseme tõusu sekundaarse mõju on massiivne ranna erosioon.Eriti tundlikud meretaseme tõusule ja erosioonile on liivased rannikualad. Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast. Rannikujoone taandumine võib olla nähtav isegi väikse meretaseme tõusuga, sest ranniku pind sageli omab väga väikset kallakut. Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele. Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab. Kategooria 4 ja 5 orkaanide sagedus on tõusnud 20-35% võrra viimase 30 aasta jooksul
Teda leidub Põhja- maailmas Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina. Arvukus Eestis Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge Elupaik ja -viis Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Sigimine Innaaeg on neil kevadel märtsist maini. Tiinus kestab 9...10 kuud. Poegib jää peal asuvas lumekoopas veebruaris-märtsis. Tavaliselt on
nende osade vahel Sisemeri ookeaniga ühendatud ainult kitsaste väinade kaudu (Must meri, Vahemeri, Läänemeri, Punane meri) Ääremeri maismaaga osaliselt piiratud meri, mis on ookeanist eraldatud poolsaartesaarte kaudu (Kariibi meri, Barentsi meri, Sulawesi meri, Ida Hiina meri, Jaava meri) Riarannik mandrisse on lõimunud väikesed lahed, mida eraldavad mäeahelikud Laguunrannik merest eraldatud maasäärega Rannikujoone õgvenemine rannajoone sirgemaks muutumine Ajuvesi kõrgemal oleva vesi Paguvesi madalamal olev vesi.
lähedal surid juunis sündinud poegadest 45%. Tavaliselt hukkub vähem kui üks kolmandik kutsikatest,“ ütles zooloog Sharon Melin. Olukord on läinud nii hulluks, et riiklik ookeanide ja atmosfääri amet kuulutas välja “ebatavalise hukkumissündmuse”. 10 Inimese ökoloogiline jalajälg Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud. Kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000. Kanada läänerannikul on hakanud kalad veritsema oma lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Kuigi alguses kahtlustati, et kaladel on mingi haigus, ei välistata ka radiatsiooni. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. 2011. aastal
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp.
hoovusega toodud materjali kuhjumise tulemusena.)) Tuletame meelde Rannik on maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared. Rand on suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus. Rannajoon on maismaa ja mere vaheline piir. Läänemere rannikute mitmekesist rannajoont on suuremas osas kujundanud jääajajärgsed maakerke protsessid. Rannikujoone kujunemine selliseks nagu me seda tänapäeval tunneme, algas u 6000 aastat tagasi. Erinevate rannikute praegune ilme sõltub sellest, kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, kas valdab setete ärakanne või kuhjumine, milline on kivimite murenemine ja kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. Ranniku reljeefist sõltub, kas tegu on järsk- või laugrannikuga, kas rannik on sirge või ilmestavad seda arvukad lahesopid jne
annaabi.ee 
