Rannamõnude nautimine Gran Canarial Euroopa turistide seas on populaarsed kõik sooja kliimaga maad, kuhu minnakse talviti puhkama. Meie otsustasime sõita kaheks nädalaks Gran Canariale, mis on üks Kanaari saartest, mis kuuluvad Hispaaniale. Gran Canaria saar asub Atlandi ookeanis. Saare pindala on 1560 km² ning saar on mägine, kõrgus kuni 1950 m. Eesti on Gran Canariast peaaegu 30 korda suurem. Meie külastame riigi kaguosa, San Bartolomé de Tirajana omavalitsust, mis on ühtlasi ka kõige suurem omavalitsus Gran Canarial. Seal asuvad kõige tuntumad kuurortid, milleks on Playa del Inglés ja Maspalomas. Ilmad on Gran Canarial aastaläbi soojad, talvel on keskmine temperatuur 20°C ja suvel keskmiselt 26°C sooja. Gran Canarial sajab vähe, keskmisel 228mm aastas, vihmaperiood jääb jahedamatele talvekuudele, suviti on kuivad ilmad. Seega kõige õigem aeg Gran Canariat oleks külastada kevadel või sügisel, et ilmad ei oleks liiga kuuma...
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool Reisikorraldus PAKETTREISID LIINILENDUDEGA Analüüs Saku 2011 SISUKORD 1 REISIPAKETID LIINILENDUDEGA............................................................................3 1.1 Germalo reiside Jaapani eksootikareis 12.05 21.05.2012.......................................3 1.2 Berger reiside Vietnami ringreis ja rannapuhkus 05.03 20.03.2012.......................4 1.3 Goadventure reis Dubaisse .......................................................................................4 1.4 Fix Ideed Põhja-Tai ringreis 14.03-27.03.2012.........................................................5 1.5 Albion reiside Pekingi kultuurireis 19.03-25.03.2012...............................................6
j) -Kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik. Kuidas minna? a) Estonian Air otselennuga Ateenasse, sealt edasi kohaliku lennukompaniiga Haina lennuväljale. b) Estonian Air otselennuga Helsingisse, sealt edasi Finnairiga Haina lennuväljale. c) Mõne turismibüroo poolt tellitud charter lennuga otse Hania või Iraklioni lennuväljale. d) Seljakotti ja matkakepiga. Kasutatud materjalid: http://www.toptours.ee/est/rannapuhkus/kreeta http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=63,1420,827,831 http://www.trip.ee/ http://www.estonian-air.ee/ http://www.estonian-air.ee/ http://www.hcaa-eleng.gr/hania.htm www.interkriti.org www.explorecrete.com www.crete.tournet.gr www.west-crete.com http://www.marhaba.ee/index.php?pid=67&lang=1 http://www.abctravel.ee/cms/kreeta/kreeta.htm http://www.orionreisid.ee/soovitame.php
celotajs.lv/index.do http://www.tohela.ee/veeb/?T%F5hela_Turismiarendus http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=419 http://www.maaturism.ee/index.php?id=ee&liige_id=518 LOODUSTURISM Loodusturism (nature tourism) looduskeskkonnas toimuv turism. Loodus on loodusturismi ressurss, loodusturismi tooraine. Loodusturism kasutab loodust ärilistel eesmärkidel. Selline võiks olla loodusturismi mõiste laiemalt. Selle käsitluse kohaselt on loodusturism ka rannapuhkus, puhkus turismitalus või suusamatk mägedes, sukeldumine, turnimine seiklusrajal, ATV-safari, seda loetelu võib jätkata väga pikalt. Kitsama käsitluse kohaselt on loodusturism turismivorm, kus loodus on turismi eesmärk. Seda võiks defineerida järgmiselt: Loodusturism on tegevus, kus inimesed reisivad väljapoole oma tavalist elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja naudivad
. · www.baltictours.ee/et/puhkusereisid/ · www.firn.ee/db/konkurss/VP/06/1817z-boe_jarv.jpg · wapedia.mobi/et/Albaania · bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRTUR2.htm · wapedia.mobi/et/Balkani_poolsaar · www.californiaherps.com/snakes/.../c.c.cerastes.html · ita.b-learning4all.eu/docs/elehed/8kll3tssisu.htm · www.lomamatkailija.com/vkuvat/ateena.jpg · www.toptours.ee/est/rannapuhkus/madeira · y.delfi.ee/norm/contest/15/1963273_wqiUAQ.jpe · http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/pruunmullad.html · s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000064/75c3ad.. · www.hullumaja.com/?pg=main&i=134648 https:/.../internship/files/losangeles2.jpg · http://www.ilmajaam.ee/?id=75290&redi · majimbokenya.com/.../2008/11/perth-wa.jpg · www.lillepuu.com/gallery/d/ · www.collegenews
Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism.
kasvas odavlendudega tehtud Euroopa-siseste reiside arv 15%, 2007.a. jaanuarist augustini aga eelneva aasta sama perioodiga võrreldes veel 17%). Kokku moodustavad odavlennureisid ligi 40% kõigist lennukiga tehtud eurooplaste välisreisidest. · Kõige rohkem kasvas 2007.aastal eurooplaste puhkusereiside hulgas ringreiside arv (+15%). Suhteliselt väikese turuosaga maapuhkuste arv kasvas teist aastat järjest 9%. Eurooplaste populaarseim puhkusetüüp päikese- ja rannapuhkus näitas 6% kasvu. Linnapuhkused kasvasid 5%, nagu ka 2006.aastal. 8 · Sihtkoha valikul tähtsustatakse järjest enam kvaliteeti (vastukaaluks paari eelmise aasta trendile, kui sihtkoha valikul olid olulised odavad pakkumised). · Kasvas individuaalreiside ja viimase hetke reiside arv (selle üheks põhjuseks peetakse
· Uurida, kuidas ja kas mõjutavad turismitrende keskkonna-,inimtegevusetegurid. 1.MIKRONISSID 1.1 MIKRONISSIDE ERINEVAD LIIGID Turism on inimeste sihipärane organiseeritud reisimine kindlatel eesmärkidel.On olemas massiturism, nissiturism ja mikronissiturism, mis jaguneb omakorda veel alavormideks ( nagu loodus-,maa-,kultuuri-, linnaturism jne). Inimesed reisivad küll erinevatel põhjustel, kuid populaarsuse on säilitanud rannapuhkus ning samuti kultuuri-,linnaturism. Kuid üha enam ja enam kogub populaarsust selline mikronissiturimi alavorm, nagu loodusturism ning samuti ka maaturism. Nii väitis ka Eestit külastanud Tuneesia turismiminister Tijani Haddad,et hetkel on maailma turismitrendis tõusudel loodusturism ja heaolu-spaaturism.Seda just sellepärast,et inimesed soovivad kogeda rohkem looduse lähedust ning ära eemale saada tsivilisatsioonist ning ahistavatest pilvelõhkujatest. Palju populaarsust kogub
· kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), · looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Eesti turismipiirkonnad · pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), · Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), · Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Turismi arengut mõjutavad tegurid (turismi keskkond) · Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus. · Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused, kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid.
1 Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), 2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine 6 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 7 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 15
maailmas. Tutvu Rootsi Ökoturismi Ühingu poolt väljaantava märgisega Naturens Bästa nende koduleheküljel. http://www.naturensbasta.se/index.asp?cookies=True LOODUSTURISM Loodusturism (nature tourism) looduskeskkonnas toimuv turism. Loodus on loodusturismi ressurss, loodusturismi tooraine. Loodusturism kasutab loodust ärilistel eesmärkidel. Selline võiks olla loodusturismi mõiste laiemalt. Selle käsitluse kohaselt on loodusturism ka rannapuhkus, puhkus turismitalus või suusamatk mägedes, sukeldumine, turnimine seiklusrajal, ATV-safari, seda loetelu võib jätkata väga pikalt. 4 Kitsama käsitluse kohaselt on loodusturism turismivorm, kus loodus on turismi eesmärk. Seda võiks defineerida järgmiselt: Loodusturism on tegevus, kus inimesed reisivad väljapoole oma tavalist elukeskkonda ja tutvuvad looduse eluta ja elusa poolega, tunnetavad looduses toimuvaid protsesse ja
2 Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), 3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13
Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu,
● Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid) ● Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad) ● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) ● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides
viisaruumist.Ühtne viisapoliitika tähendab, et kolmandate riikide kodanikele on kõikide Schengeni liikmesriikide jaoks üks viisa ning neid väljastatakse ühtsete reeglite järgi. Samuti toimib riikide vahel viisade väljastamisel konsultatsioonisüsteem 52. Turismihooajad Turismihooajad sõltuvad klimaatilistest teguritest ja ka näiteks religioosetest. 36 Klimaatilised tegurid : millal saab kuhu minna puhkama kas rannapuhkus + päike või suusatama?? Euroopas suviti minnakse Vahemere äärde ja talvel mägedesse või Egiptusesse ning mujale, kus soe (Tai ja Aasia riigid). Religioosed millal toimuvad mingid pidustused vt suuremad sündmused, mida minnakse vaatama üle maailma. 53. Ökoturism Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon)
1.1 1.2 1.3 2.1 2.2 1.1 1.2 1.3 2.1 Meelelahutus . . . . . Lõõgastus . . . . 2.2. 1) tänavamelu; + + + + + 1) kehale ja vaimule; + + + + 2) mitmekesisus; + + + 2) perekesksus; + + 3) sport ja + + 3) rannapuhkus; + + + + + seikluslikkus; 4) kuurordimuusika; + + + 4) personaalsus; + + 5) kogupereüritused. + + 5) aeg iseenda jaoks. + 1.1 1.2 1.3 2.1 2.2 1.1 1.2 1.3 2.1 Rand . . . . . Kommunikatsioon . . . . 2.2.
annaabi.ee 
