mitmest korgikihist ja asemele koore surnud osadest Põhikude *assimilatsioonikude *assimilatsioonikude sammaskude lehtedes ja noortes vartes piklikud rakud tihedalt (sammaskude lehtedes üksteise kõrval, peamiselt (fotosüntees), kobekude ümarad, kobekude sammaskoe all) suurte *säilituskude varre rakuvaheruumidega keskosas, seemnetes, viljades, *säilituskude sibulates, mugulates, *aerenhüüm risoomides jne. rakkude vahel suured *aerenhüüm veetaimede vaheruumid, täidetud veealustes osades, õhu- ja õhuga hingamisjuurtes (gaasivahetus) Tugikude Rakud on pikad, *kollenhüüm Taime
Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi: · Nurkkollenhüüm - rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. ·Plaatkollenhüüm - paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks.(Must leeder) · Kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud: · Sklereiidide - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised.
omavatel taimedel lehed ja varred redutseeruda ning põhiliseks assimilatsiooniorganiks on juur . *Hingamisjuured- paljudel taimedel mis kasvavad hapnikuvaeses keskkonnas nt troopilistes soistes metsades, esinevad erilised hingamisjuured. Need juured kasvavad taime maaalusest osast- horisontaalselt asetsevast juurest või risoomist- vertikaalselt ülespoole, olles seega negatiivselt geotroopsed. Hingamisjuur on pealt kaetud korgiga, milles asuvad väikesed lõved. Seespool on kobe rakuvaheruumidega parenhüüm. *Ronijuured-liaanide, luuderohu jms vartel arenevad lühikesed varakult korgistuvad lisajuured.tekivad taimevarre toepoolsel küljel ning talitlevad haardeorganina. Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele, seinale vms ) *Tugijuured- tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks. Kujult ja suuruselt on need mitmesugused. -Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast.
nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. Erandiks on hüdatoodid, mille ksüleem eritab epiteemi (modifitseerunud mesofülli) rakuvaheruumidesse vett. Vee gutatsioon (eritumine) lehest toimub vastava ava -- veelõhe (enamasti õhulõhe, mis on kaotanud sulgumisvõime) abil. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist
*Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). *Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. *Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. *Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. * "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. *Ka üheiduleheliste lineaalselt roodunud lehel moodustub mikroskoopilistest roodudest võrgustik
·Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ·Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: Plaatkollenhüüm: Kobekollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid paksenevad paksenevad vaid telgorgani rakuvaheruumidega nurkadest. Levinuim välispinnaga kokku puutuvad kollenhüümi tüüp. paralleelsed rakukestade rakukestad, piirkonnad. radiaalsed jäävad õhukesteks. ·Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega
Levinuim kollenhüümi tüüp. 2. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud, esineb näiteks tähtputke (Astrantia) leherootsus ja musta leedri (Sambucus nigra) aastavõrses. 3. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Kollenhüümi rakukestadele ladestub pidevalt uusi
Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud
1.Assimilatsioonivool – toimub üldiselt taime niineosas ehk floeemis suunaga ülalt alla, liiguvad suhkrud. 2.Transpiratsioonivool – toimub taime puiduosas ehk ksüleemis suunaga alt üles, liiguvad mineraalained ja vesi. Teed, mis tagavad nimetatud voolud on lähi- ja kaugtransport. Lähitransporditeed koosnevad sümplastist (lahustunud org. ained ja anorg. ained ja vesi), apoplastist (anorg. ioonid ja vesi) ja vakuoolist (vesi). Õhulõhede kaudu on atmosfäär ühenduses lehe rakuvaheruumidega, kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett ära imama. See jõud kandub edasi naaberrakkudele kuni lehte läbivate soonteni. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv tee edasiandmiseks suurtele kaugustele. Organismid, kel puudub juhtsüsteem (nt samblikud) on väikeste mõõtmetega. Kaugtransport ksüleemis – transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja
Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud
primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi (nurk- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. plaat- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud; kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad) Sklerenhüüm - sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. (niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes
Tänu sellele liigub vesi steelist sisse ja välja ainult esmasel pääsemisel läbi plasmodesmaatilite ühenduste. Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Gutatsioon toimub vee lühede kaudu, mis ehituselt sarnanevad ühulõhedega. Lõhed jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsiooni ja mahlavoolu mõjutab juure toitumine, mulla temp, niiskus ja õhustatud. Gutatsiooni ei esine okaspuudel. Vee lähistransport toimub lehes- Õhulõhede kaudu on atmosfäär ühenduses lehe rakuvaheruumidega. Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett äta inema. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv vee edasikandmiseks kaugele. Vee kaugtransport ksüleemis- kulgeb kuni 100m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada vaid rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lehe parenhüümi rakkudes tekib madal veepotentsiaal, mis loob potentsiaalgradiendi kuni
Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. · Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist.
Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist.
muutuvad roheliseks, mõnedel jäävad maa sisse ja on toidubaasiks idule) Aerenhüüm – suurte Veealustes elundites, rakuvaheruumidega õhu- ja hingamisjuurtes TUGIKUDE Kollenhüüm koosneb Noortes telgelundites, ebaühtlaselt paksenenud (mitte lehtedes Annab taimevarrele puitunud!) seintega elusatest paindlikkust ja kandejõudu, rakkudest; esmane tugikude, juurtele tõmbekindlust ja
annaabi.ee 
