kudedesse. Seda nähtust nimetatakse... Vali üks või enam: a. hematolikvoriaalne barjäär b. hematotestikulaarne barjäär c. vere-aju tõkkeks d. hematoentsefaalseks barjääriks e. hematoplatsentaarne barjäär Küsimus 10 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Umbes ____ veresoonest väljunud vedelikust, seega umbes ____ liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. Vali üks: a. 1/2, 0,5 b. 1/4, 0,8 c. 1/5, 1 d. 1/10, 2 e. 1/3, 0,6 Jargmine Veri ringleb kinnises veresoonkonnas, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad... Vali üks või enam: a. aju vereringe b. südame vereringe c. seedeelundite vereringe d. pardoksaalne vereringe e. erituselundite vereringe
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud.
nimetatakse lümfiks. Lümf sisaldab mitmesuguseid lahustunud aineid, surnud rakke ja haigusetekitajaid. Samuti on selles valgeid vererakke, aga punaseid ei ole. Lümf transpordib ka peensoolehattudest imendunud rasvade lõhustumissaadusi. Mööda lümfisooni jõuab lõpuks lümf verre. 1. Kapillaarides liigub hapniku ja toitainerikast vereplasmat rakkude vahele. 2. Hapnik ja toitained liiguvad rakkudevahelisest vedelikust rakkudesse. 3. Osa rakkudevahelisest vedelikust imbub tagasi verekapillaaridesse, osa aga lümfikapillaaridesse. Tabel vererühmade kohta: vererühm A B AB 0 Punaste A B AB 0 vereliblede tüüp Antikehad Anti B Anti A puuduvad Anti A ja B
fagotsüteerima. 1.4 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Pilt . Rasvkude 1.5 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku- kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku- elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel ot toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. Pilt . Koved sidekude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2
ning neid sidekudesid nimetatakse tugifunktsiooniga sidekudedeks. 3 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 3.1 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. 3.2 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel on toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. 3.3 Rasvkude
kogu keha toesskeleti. -Talletusfunktsioon(rasvkude) – energia talletamine rasvkoe kujul, lisaks omab ka soojust säilitavat eesmärki. -Reparatsioonifunktsioon(fibrotsüüdid)-sidekude nimetatakse ka paikamiskoeks. Sidekude – Organismi mesenhümaalse päritoluga sisekeskkonna koed, mis koosnevad rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist, ning omavad olenevalt ajast ja kohast spetsiifilist funktsiooni. Sidekoe erinevus epiteelist -Epiteelid on vabad rakkudevahelisest ainest, sidekoed on ümbritsetud vastavast ainest. -Epteel on praktiliselt vaba vere ja lümfisoontest, siis sidekude on otseselt seotud vere- ja lümfisoontega ning närvidega. -Sidekude pärineb ainult mesenhüümist,epiteel pärineb kõigist lootelehtedest. Sidekudede iseloomustus -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist (ECM) -Rakuline koostis on väga laialt muutuv nii rakkude arvult, morfoloogiliselt kui ka füsioloogilistelt omadustelt.
fagotsüteerima. *rasvkude – koosneb tihedasti üksteise vastu surutud rasvarakkudest. Rakuvaheaine on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkude on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. *kohev sidekude – koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kohev sidekude ümbritseb veresooni aj närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab omavahel elundeid. Tugifunktsiooniga *tihe sidekude – koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelikulisest sidekoest on moodustunud kõõlused,
perifeerselt, seda ümbritseb õhuke tsütoplasma riba Raku täidab neutraalrasva tilk – preparaadi valmistamisel lahustub, mikroskopeerimisel rakk tundub seest tühjana Pruun rasvkude esineb närilistel ja talveund magavatel loomadel – rakus on mitu rasvatilgakest, koele on iseloomulik suur verekapillaaride võrgustik VERI SIDEKOE ERIVORMINA Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoeliik, ringleb veresoontes Veri koosneb rakkudevahelisest vedelast ainest – vereplasmast ja temas ringlevatest vererakkudest e vormeelementidest: punastest verelibledest e erütrotsüütidest, valgetest verelibledest e leukotsüütidest ja vereliistakutest e trombotsüütidest Vereplasma hulk moodustab 55-60% ja vormeelementide hulk 40-45% veremahust Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormeelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust
üksiklipiidid võivad hüpata sisekihist välimisse ja vastupidi (flip-flop). Rasvhapete hüdrofoobsed sabad võivad teha ka membraanisiseseid pöördeid (rotatsioonid). Voolavus sõltub ka temperatuurist – temp. alanedes väheneb lipiidide liikuvus. * valikuline läbitavus ja transport –valikulise läbitavuse määrab fosfolipiidne kaksikkiht, transpordi membraanvalgud. Funktsioonid: * piiristamine ja transport - eraldab raku sisekeskkonna rakkudevahelisest ruumist; membraanis paiknevad transpordisüsteemid tagavad raku siseKK püsiva koostise. * metabolism - membraanis asuvad ensüümid katalüüsivad metaboolseid protsesse. * signaali ülekanne – membraani retseptorid seostavad signaalmolekule ja edastavad infot. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 9 * elektrofüsioloogiline – Na+ ja K+ jt ioonide ebavõrdne jaotumine raku sise- ja
vahekorrast 2) Kudede hüdrostaatilise rõhu (давление внутри жидкости) ja kapillaarisisese vererõhu vahekorrast Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit vedelikku, millest ainevahetuse jääkidega reabsorbeerub umbes 9/10, niisiis läheb verekapillaaridesse tagasi peaaegu 18 liitrit vedelikku. Umbes 1/10 veresoonest väljunud vedelikkust, seega umbes 2 liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Vaata k.13 Veresoone valendiku diameetrit -> takistust verevoolule -> keskmist vererõhku võivad suhteliselt kiiresti muuta: -vegetatiivse NS mõjustused,
1) Välisele vihjele vastusena (extrinsic) – tütarrakud on algselt sarnased, aga erinevus tuleb sisse rakkudevahelise signalisatsiooni tulemusena ümbritsevatest rakkudest või eellasrakust. Seetõttu rakk polariseerub ja molekulid jagunevad enne mitoosi ebaühtlaselt. ettevalmistus mitoosiks on erinev. Jagunemise tulemusena tekib üks tüvirakk ja üks diferentseeruv rakk 2) Intrinsic – tulevased tütarrakud on eellasraku jagunemise eel juba erinevad – ei sõltu rakkudevahelisest signalisatsioonist või infovahetusest keskkonnaga. Eellasrakk peab olema polariseeritud, st molekulid jagunevad enne mitoosi ebaühtlaselt. Mitoosikääv on kohakuti polaarsusteljega. 74. Rakkude asümmeetria/polaarsus. Rakkude polariseeritus asümmeetrilise jagunemise korral. Rakkude jagunemisel põhjustab teatud tsütoplasmaatiliste determinantide (mRNA, valgud, lipiidid) ebavõrdne jaotumine tütarakkude vahel erinevuste ilmnemise rakkude edasises saatuses. 75
kihid. Algselt kiirelise sümmeetriaga on tänapäeval ainuõõssed (Coelenterata), keda varem loeti üheks hõimkonnaks; praegu jagatakse neid enamasti kaheks eri hõimkonnaks: kõrveraksed (Cnidaria) ja kleepraksed ehk kammloomad (Ctenophora). Mõlemail koosneb keha põhimõtteliselt kahest epiteelikihist: välimine on kehasein, sisemine vooderdab seedeõõnt, mis võib täita muidki ülesandeid (sigimine, kulgemine). Suu on, aga eraldi pärakut pole. Kahe epiteelikihi vahel võib olla rakkudevahelisest ainest mass – mesoglöa. Eluvormid:Hõimkond kõrveraksed (Cnidaria) esineb kahe eluvormina: kinnitunud polüüp (sageli nende koloonia) ja vabalt ujuv meduus. Tihti vahelduvad mõlemad sama liigi elutsüklis. Sümmeetria võib olla nelja, kuue, kaheksakiireline või enamgi. Kõrverakud kehaseinas. Kõva toest eritavate polüüpide kolooniad on korallid. 94. Alamad ussid: kes need on (põhilised hõimkonnad!), ja kas eluvorm või takson?
Imendumist mõjutab sapphapete kättesaadavus. ● Kui monoglütseriidid ja rasvhapped on enterotsüüti sisenenud, sünteesitakse neist endoplasmaatilises retiikulumis taas triglütseriidid ● Uuesti moodustunud triglütseriidid ei saa rakust lahkuda enne, kui nad on ümbritsetud ümbritsetud spetsiaalse kestaga, mis sisaldab sisaldab kolesterooli ja valke‐külomikronid ● Külomikronid väljutatakse rakust sekretoorse põiekese abil. Rakkudevahelisest ruumist liigub külomikron soolehatu lümfisoonde (liiga suured, et läbida kapillaari membraani). Lümfiringest jõuavad viimaks vee Lipiidide transport rakkudesse: ● Külomikronid jõuavad venoossesse verre lümfisüsteemi kaudu, maksa läbimata läbimata ● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped ● Viimased difundeeruvad lihas‐ ja rasvarakku