kuid eriliselt tooksin välja Haljala valla ametijuhendis seisneva punkti, et sotsiaaltöötajal on õigus sekkuda pereellu, kui on alust arvata, et isiku areng, tervis ja/või elu on ohus. Leian, et see on väga oluline punkt omavalitsuse sotsiaalse heaolu tõstmiseks ning teiste omavalitsuste õigustes peaks see samuti olemas olema. Kvalifikatsiooninõuete puhul on Haljala vallal kõrgeimad nõudmised. Haljala valla puhul on nõutud sotsiaaltöö rakenduskõrgharidus või kõrgharidus, kuid teiste valdade puhul võib olla ka kutseharidus. Lisaks on Haljala valla puhul nõutud töökogemus antud teenistusvaldkonnas riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt 12 kuud. Võrreldes teiste valdadega pole Halinga valla puhul välja toodud nõutud isiksuomadusi. Isiksusomadused siiski võiks kirjas olla nõuetes, kuna töökohale kandideerimiseks peaks kandideerijal olema selge ettekujutust sellest, mida temalt oodatakse.
OÜ AREMAR Tööd saab Personalispetsialist Personalispetsialisti tööülesanneteks on Nõudmised kandidaadile · Personalidokumentide (käskkirjad, · Rakenduskõrgharidus või kesk-eri lepingud, tõendid jne) koostamine haridus · Personaliandmebaaside haldamine · Väga hea tööõiguse tundmine · Dokumentide arhiivi üleandmine · Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), · Personali informeerimine ja Vene keel (vähemalt kesktase), nõustamine Inglise keel( vähemalt kesktase)
5. KOHUSTUSED JA VASTUTUS 5.1 Dokumentide ja esitatud andmete õigsuse eest vastutamine 5.2 Kasutusel oleva vara säilimine ja sihipärane kasutamine 5.3 Peab teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saadud informatsiooni 5.4 Peab kinni pidama sisekorraeeskirjast 5.5 Peab täitma tööülesandeid õigeaegse ja kvaliteetselt 6. NÕUETE PROFIIL 6.1 Rakenduskõrgharidus või kesk-eri haridus 6.2 Arvutioskus- Väga hea Excel'i, PowerPoint'i ja Word'i kasutamise oskus, oskus töötada Windows keskkonnas 6.3 Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), Vene keel (vähemalt kesktase), Inglise keel( vähemalt kesktase) 6.4 Töökogemused- vähemalt 2 aastat 6.5 Isiksuseomadused- Koostöövõimeline, enesekindel, arenemisvõimeline, täpne, järjekindel, tähelepanelik, sõbralik ALLKIRJAD
* Tallinna 1. Kutsekeskkool 1992. moodustati nende baasil ühtne Eesti Merehariduskeskus. 1999. nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks. EMERA tegevuse eesmärk Rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina kvaliteetse merendusalase hariduse võimaldamine, merendusalase õppe- ja arendustegevuse juhendamine ja koordineerimine ning merendusalaste rakendusuuringute korraldamine. Tegevusalad Merendusalane kõrgharidus (magistriõpe, rakenduskõrgharidusõpe); merendusalane kutseõpe (kutsekeskharidusõpe, kutseõpe keskhariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis); rakendusuuringud ja arendustegevus merenduse valdkonnas; merendusalane täiendus- ja ümberõpe. Rakenduskõrgharidus Antakse EMERAs alates 1992. aastast. Alates 2006. aasta septembrist toimub EMERAs õpe ka magistriõppe tasemel. 2009. aasta jaanuaris liideti Merekool EMERAga muutudes
5.1 Dokumentide ja esitatud andmete õigsuse eest vastutamine 5.2 Kasutusel oleva vara säilimine ja sihipärane kasutamine 5.3 Peab teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saadud informatsiooni 5.4 Peab kinni pidama sisekorraeeskirjast 5.5 Peab täitma tööülesandeid õigeaegse ja kvaliteetselt 5.6 Peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid 6. NÕUETE PROFIIL 6.1 Rakenduskõrgharidus või kesk-eri haridus 6.2 Väga hea tööõiguse tundmine 6.3 Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), Vene keel (vähemalt kesktase), Inglise keel( vähemalt kesktase) 6.4 Töökogemused- vähemalt 2 aastat 6.5 Isiksuseomadused- Koostöövõimeline, enesekindel, arenemisvõimeline, täpne, järjekindel, tähelepanelik, sõbralik 6.6 Arvutioskus- Väga hea Excel'i, PowerPoint'i ja Word'i kasutamise oskus, oskus töötada Windows keskkonnas ALLKIRJAD
kasuks hea suhtlemisoskus, otsustusvõime ja enesedistsipliin. · Korrarikkumiste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilist jõudu ja oskust relva käsitseda, seetõttu peab patrullpolitseinik olema treenitud, tasakaalukas ja otsusekindel. · Tegutsemine keerulistes ja rasketes oludes nõuab sallivust, kannatlikkust ja sihikindlust. Haridus ja väljaõpe · Politseiametnikul peab olema kesk- ja kutsekeskharidus või rakenduskõrgharidus politseiteenistuse erialal. Tööle saavad tulla ka muu kõrghariduse omandanud isikud, kes läbivad töö kõrvalt politseilise täiendusõppe. · Nii kooli kui ka tööle saavad vaid hea riigikeele oskusega kandidaadid. · Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse koolis on politseiametniku kutseõppeaeg üks aasta. Rakenduskõrgharidusõpe politseiteenistuse erialal kestab kolm aastat ning toimub politsei- ja piirivalvekolledzis Murastes või Paikusel.
5.2 Kasutusel oleva vara säilimine ja sihipärane kasutamine 5.3 Peab teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saadud informatsiooni 5.4 Peab kinni pidama sisekorraeeskirjast 5.5 Peab täitma tööülesandeid õigeaegse ja kvaliteetselt 5.6 Peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid 6. NÕUETE PROFIIL 6.1 Rakenduskõrgharidus või kesk-eri haridus 6.2 Kvalifikatsioon 6.3 Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), Vene keel (vähemalt kesktase) 6.4 Töökogemused- vähemalt 2 aastat 6.5 Isiksuseomadused- Koostöövõimeline, enesekindel, arenemisvõimeline, täpne, järjekindel, tähelepanelik 6.6 Arvutioskus- oskus töötada Windows keskkonnas ALLKIRJAD TÖÖANDJA TÖÖTAJA
plaanide vahel. 4. ÕIGUSED 1. Teha ettepanekuid alluvate tööle võtmiseks, karistamiseks, vabastamiseks, motiveerimiseks ja premeerimiseks. 2. Saada vajalikku informatsiooni tööülesannete edukaks täitmiseks. 3. Nõuda ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. 4. Teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks. 5. NÕUETE PROFIIL Haridus: omandatud vähemalt rakenduskõrgharidus. Töökogemus: töökogemus samas valdkonnas vähemalt 2 aastat. Keeleoskus: eesti keel - suuline ja kirjalik tase väga hea; vene keel - suuline ja kirjalik tase hea; inglise keel - suuline ja kirjalik tase hea. Arvutioskus: MS Office ning MS Outlook tarkvara kasutamise oskus. Autojuhtimise oskus: B kategooria juhiload. Isiksuse omadused: müügijuhina töötamine eeldab initsiatiivi, loomingulisust, planeerimisoskust,
õppekava alla 2 aasta, lõpetatud üldkeskharidus, kutseharidus põhihariduse baasil õppekava 2 aastat või enam 3) Keskeriharidus – algsed väärtused: kutseharidus koos keskhariduse omandamisega või keskeri-/tehnikumiharidus pärast põhiharidust, kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil, 4) Rakenduskõrgharidus – algsed väärtused: kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus diplomiõpe või bakalaureus, 3-4 aastat õpingud 5) Kõrgharidus – algsed väärtused: ülikooli bakalaureusekraad (3-4 aastat õpinguid), magistrikraad rakenduskõrgkoolist, kutsekõrgkoolist, magistrikraad (3+2, või 4+2, 5+4 süsteemi järgi, sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe), arstiõpe, enne 1992. a
Haridus 529 Tervis ja heaolu 161 Humanitaaria ja kunst 35 Kokku 6162 Allikas: Tööalases... 10 Lisa 3. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008 ÕPE 2005 2006 2007 2008 KOKKU Bakalaureuse-,inseneri-, diplomi- ja rakenduskõrgharidus õpe 8022 8187 7950 9582 33741 Magistriõpe 2259 2583 2725 3054 10621 Doktoriõpe 483 543 588 627 2241 1131 1126 1326 KOKKU 10764 3 3 3 Allikas: Üliõpilaste... 11
ettevõttega tegelemine olevat parim valik. Peamiseks eesmärgiks oli muidugi saada edukaks, aga ka ettevõtluse alal ennast arendada. Lisaks kindlustada ka pensionifond ning tagada parem elukvaliteet. Oma ettevõttega alustamist julgustasid nii sõbrad kui ka kool. Viimases rääkisid õppejõud, et palgatööga pole keegi kunagi rikkaks saanud. Nii oligi see päris suur tõuge, et hakata ise ettevõtjaks. Ettevõttel on kaks omanikku, ühel on rakenduskõrgharidus ettevõtluses ja projektijuhtimises, teine aga tisleriks õppinud. Rakenduskõrgharidusega lõpetanu töötas varem dokumendispetsialisti alal, teine ehitusfirmas. Ettevõtlusalased teadmised on neil projektikirjutamises, raamatupidamises ning puidutöös. Ettevõtte idee kujunes tänu sellele, et ühel olid teadmised ja teisel oskused. Samuti tulid kasuks tutvused, eriti just hiljem, kliendibaasi laiendamisel. Võimalikuks sai oma äri loomine tänu sellele, et EASilt saadi starditoetust
madal, välja arvatud eliitkoolides töötavatel õpetajatel. Keskhariduse ümber on pikemat aega käinud omamoodi rebimine. Rahva enamik püüab oma lastele anda üldist keskharidust gümnaasiumites, sest ebastabiilses ühiskonnas on see parim, võimaldades õpinguid jätkata kõigis kõrkkoolides ja erinevail erialadel. Samal ajal on võetud üldine suund kutsekeskhariduse laiendamisele, millest on eriti huvitatud ettevõtjad. Kõrghariduses on laienenud kutse - ehk rakenduskõrgharidus. Täiskasvanute haridus on viimase paari aastakümne keskel pidevalt laienenud. ´´TURUHARIDUS´´ JA ELIITKOOLID Eraharidus laialdaselt levinud ning hõlmab 45 - 50% gümnaasiumi - ja kõrgharidusest. 5 - 7-aastaselt kasvatusasutused on kujunenud eelkooliks. Väikesed maa - algkoolid on enamalt jaolt välja surnud. Põhiharidus on üldiselt kättesaadav ja kohustuslik, väljalangevus, mis oli enneolematult kõrge sajandivahetusel, on viidud miinimumini.
turundusürituste kaudu – Tourest, Teeviit, konverentsid ja seminarid ja teised väliüritused. EHTE mikrokeskkonna moodustavad kliendid/õpilased, hankijad, töötajad, koostööpartnerid ja konkurendid. 6 Kliendid EHTE peamised kliendid on erakõrgkooli õpilased. Kutseõppe erialadele oli 2012/2013 õppeaastal 805 riigitellimuslikku õppekohta, rakenduskõrgharidusõpe on tasuline. Õppeasutus on võimeline teenindama ideaalis 450 õpilast. Tasuliste õppekohtade täituvus on hetkel madaltagasihoidlik, kuna majanduse hetkeseisul eelistavad Eesti tudengid tasuta (riigieelarvelisi) õppekohti, mida samadele erialadele pakuvad ka konkurendid. Praeguse haridussüsteemi korralduse järgi saab EHTE pakkuda rakenduskõrgharidust vaid tasulistel õppekohtadel. Suure osatähtsusega on ka täiendkoolituse kliendid. EHTE viib läbi erinevaid täiendkoolitusi,
EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. ...
Curriculum Vitae Isiklik informatsioon Nimi Pille-Riin Pruus Sünniaeg 15.07.1994 Isikukood 49407154718 Aadress Valdeku 105-42, Tallinn 11213 Telefon 58 173 366 E-mail [email protected] Hariduskäik Rakenduskõrgharidus: 2014- Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, eriala:noorsootöö Kutseharidus: 2011-2014 Tallinna Teeninduskool, eriala : majutusteenindaja 2003-2009 Haapsalu Muusika Kool, eriala: koorilaul
immatrikuleerimist täis-või osakoormusega õppesse taotleda juhul, kui ta on läbinud õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus. Arsti-, hambaarsti-ja proviisoriõppes saab isik immatrikuleerimist taotleda juhul, kui ta on õppekava järgi eelneval semestril täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust täitnud 100%. Isik saab immatrikuleerimist taotleda juhul, kui tal ei ole ülikooli ees õppetasu võlgnevusi. 37. Ülikoolis toimub õppetöö kõrghariduse esimesel astmel rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes, teisel astmel magistriõppes, esimesel ja teisel astmel bakalaureuse-ja magistriõppe integreeritud õppes ning kolmandal astmel doktoriõppes. 38. Õppetöö toimub õppekavade alusel. 41. Õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides(edaspidi ainepunkt või EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine.
Kasuks tulevad veel kohanemisvõimelisus, kehtestavus, tasakaalukus, tolerantsus, süsteemsus, avatus, verbaalne võimekus, empaatilisus, loogilisus ja analüüsioskus. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Sekretäritöö erialase väljaõppe omandamiseks vajalik baasharidus on keskharidus. Kutset on võimalik omandada erinevates kutseõppeasutustes üle Eesti. Kõrgemat erialast haridust saab omandada rakenduslikes kõrgkoolides, mille läbides ja kogemustepagasi kasvatades on võimalik omandada rakenduskõrgharidus juhiabi erialal. Sekretäritöö õppekava läbimine kutsekoolides kestab üldjuhul kaks aastat. Sekretäritöö erialal on võimalik õppida järgmistes õppeasutustes: Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab majandusõpet, riigiõpetust, kultuurilugu, kutse-eetikat, keelekultuuri, raamatupidamist, arvutikirja, arvutiõpet, dokumendi- ja arhiivihaldust, erialast vene keelt ja
4. Kodakondsus Eesti Vene Muu 5. Perekonnaseis Vallaline Abielus Vabaabielus Lahutatud Lesk Muu 6. Milline on Teie omandatud või omandamisel olev haridustase? Põhiharidus Rakenduskõrgharidus Kutseharidus Keskharidus Kõrgharidus Kesk-Eri haridus Muu ................................................................... 7. Kas Te hetkel ...? Olen pensionär Õpin gümnaasiumis Töötan Õpin kutsekoolis
Üleajateenistus ja edasiõppimise võimalused Üleajateenijateks kutsutakse noormehi või noori naisi, kes läinud peale ajateenistust õppima edasi kõrgemale auastmele. Selleks on Eestis väga head koolid. Üheks selliseks koolis on Kõrgem Sõjakool. Samuti on võimalik edasi minna erioperatsioonide gruppi (EOG). Veel üheks võimaluseks on minna Scoutspataljoni. Kõrgema Sõjakooli maaväe karjääri redel: 1. samm – ajateenistus 2. samm – Kõrgema Sõjakooli põhikursus (rakenduskõrgharidus) 3. samm – teenistus rühma, kompanii- või patareiülemana 4. samm – Kõrgema Sõjakooli keskastmekursus (magistrantuur) (allikas: Kõrgem Sõjakool http://www.sojakool.ee/tule- oppima/karjaar/maavagi/ 8.01.2015) 23.09.2015 Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitus Kaitsevägi Kaitseväge ja juhib kaitseväe juhataja, keda sõjaajal nimetatakse kaitseväe ülemjuhatajaks. Kaitseväe juhataja on kindralleitnant Riho Terras. Kolm peamist jaotust on: Õhuvägi
tagamises, võrdses ligipääsus ja vahekorras tööturuga. • Kuni 1991 aastani andsid kõrgharidust: o akadeemiliste programmide alusel õpetavad ülikoolid o rakenduskõrgkoolid Saar ja Mõttus (2013): Bologna protsessi mõjud • 1990. lõpul vastuvõetud Bologna protsessi kohaselt mindi üle 3+2 õppekavale, mille kohaselt on Eestis võimalik omandada kahte liiki kõrgharidust: 1)3- aastasel rakendusliku kõrghariduse õppekaval baseeruv rakenduskõrgharidus 2)akadeemiline kõrgharidus, mis koosneb 3- aastasest bakalaureuse ja 2- aastasest magistriõppest. • Eestis lõpetas esimene lend 3-aastase bakalaureuse 2005. aasta kevadel.
baaskursus annab kutsekeskhariduse. Lahingu- kool asub Võru lähedal Meegomäel. 6 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Balti Kaitsekolledz asuvad Tartus ühes hoones Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, kus koo- litatakse ohvitsere, on sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline kõrgkool. Sõjaväelise kõrgharidu- se I astme õppekava täies mahus täitmise korral omandatakse rakenduskõrgharidus ning II astme õppekava täies mahus läbimise korral magistri- kraad. Balti Kaitsekolledz (Baltic Defence College BALTDEFCOL) on Eesti, Läti ja Leedu riigi asutatud staabikolledz. Rahvusvahelise õppe- asutuse kõrgem juhtimisorgan on kolme riigi kaitseministritest koosnev ministrite komitee. Kolledzis õpivad kolme Balti riigi ja mitmete teiste riikide sõjaväelased ning riigikaitsetee- madega tegelevad tsiviilametnikud. Koolis val-
annaabi.ee 
