kõrgemaid, tänu keskkonna vabanemisele kloororgaaniliste ainete (DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesadele. Levik Eelkõige pesitseb Ida- ja Lõuna-Eestis ja levib ka tasapisi lääne poole. Konnakotkad Meie kotkastest ainsana on väike-konnakotkas suutnud kohaneda kultuurimaastikuga, mis on üks peamisi põhjuseid miks ta püsib siin. Väike-konnakotkas on meie kõige sagedasem kotkas. Konnakotkale ei sobi viljapõllud ega inimasulad. Vajab hoopis niidetud niite ja raiumata metsi. Suure-konnakotka kohta puuduvad täpsed andmed, mistõttu maailm peab teda kaduvaks liigiks. Kirjeldus Välimuselt on mõlemad konnakotkad sarnased. Tiibade siruulatus on 130-180cm. Vanemate lindude sulestik on üleni pruun, noorematel seevastu on rohkem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga. Kaugelt vaadeldes on neid võimalik eristada ainult lennustiili järgi. Konnakotkas hoiab lendamisel tiivaotsi allapoole, aga hiireviul on need
Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände. Lankide liitumisaeg s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka.
1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied 1 aasta jooksul raiutakse peaaegu kõik puud raielangil. Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust. Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata. Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - lankide paigutus kvartalil. Võimalusel paigutada kvartali idaserva. Turberaied Uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes osas, et luua järelkasvu tekkeks ja arenguks soodsad tingimused. Jagatakse: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes. 1. Aegjärkne raie Mets raiutakse järkude kaupa ja üksikpuudena
Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium ning selle haldusasutused kontrollisid arvestatavat osa infrastruktuurist. Üksuste piirid ei kattunud rajoonide omadega ja seetõttu ei saanud kohalikud võimumehed mõjutada ministeeriumis väljatöötatud tervikliku looduskaitse ja metsamajandamise poliitikat. Eestimeelne ministeerium pidas looduse kaitsmist sageli tähtsamaks, kui Moskva riigiplaanile metsamaterjalide fondide eraldamist. Iga puu, mis raiumata suudeti jätta, tundus "Eesti asja" ajamisena. Olukord muutus põhjalikult iseseisvumise taastamise järel. Eesti kroon vajas katet, kodumaine metsatööstus toorainet. Metsaülemad, kes seni olid peamiselt metsakasvatajad, pidid hakkama oksjonihaamrit keerutama. Loodud keskkonnaministeeriumi osakonnad arenesid kiiresti, võtsid üle kaitsealade valitsemise ja muud keskkonnahoidu korraldava tegevused. 1993. aastal oli ainult ühe
Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket o 20-70 tk/ha, tormikindlad Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms) Lageraiet teostatakse küpsusvanuses Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha
lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute "kunstlikku" keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi,
värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust. · 5)puidu võõpamine tulekaitse võõpadega-mis koosneb tavaliselt savist,lubjast,vesiklaasist,kaltsiumklorridist,veest ja teistest.võõp on pastataoline mass mida kantakse pinnale 2-3 mm paksuse pinnana. Putukkahjurid · Puidu putukkahjuritena tuntakse terve rida mardikalisi,kelle tõugud elavad koore all, puidus ja närivad sinna käike.metsas kasvavaid puid ja värskelt raiumata ja värkelt raiutud tüvesi kahjustavad üraskid-neid on põhiliselt 3 liiki 1-kooreürask,kes närivad oma käigud koore all ulatudes puitu ainult kuni 3 mm sügavusele.2-maltsaüraskid kes tungivad puitu kuni 15 mm sügavusele.3-lüliüraskid kes tungivad isegi lülipuitu. · kaks viimast liiki on vähe levinud kuid kooreüraskid ei riku puitu mehhaaniliselt- halvava kasvava puu elutegevus ja avavad teed kahjuseentele.maltsa ja lüliüraskid
1946-60 oli lõppraie arvestuslangi suurus keskmiselt 1 201 500 m3 aastas, tegelikult raiuti 1 565 700 tihumeetrit ehk 30,3 % enam. Juba 1955. aastaks oli küpsete puistute pindala kõikide puuliikide osas peale kuuse langenud madalamale normaalseks peetavast. Uuesti ületati okaspuistute arvestuslank perioodil 1961-75, seda suuresti seoses 1967. ja 1969. aasta tormikahjustuste likvideerimisega. Lehtmetsades jäi arvestuslank sel ajal ja ka aastail 1976-90 täies ulatuses raiumata. Tabelist nähtub, et lõppraiete maht on pidevalt langenud seoses raieküpsete puistute pindala vähenemisega ja kaitsealade laiendamisega, kus raievanus on kõrgem või on lõppraied üldse keelatud. 1979. aastal kulus 18 % riigi metsamaast sellisesse kaitsekategooriasse, kus oli lubatud üksnes hooldus- ja sanitaarraie. Väike tõus aastail 1966-75 seostub tormikahjustuste likvideerimisega: 1967-71 raiuti 5,6 miljonit tihumeetrit tormist kahjustatud metsa
Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses st. et näiteks hall-lepikuid võib raiuda igas vanuses. Kolmele puuliigile on kehtestatud ka küpsusdiameetrid (sihtdiameetrid). Seega võib raiuda ka nooremaid kui 90 a. männikuid, 80 a. kuusikuid ja 60. aastaseid arukaasikuid, juhul kui nende puistute keskmine diameeter on suurem kehtestatud küpsusdiameetrist. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada: Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal ei tohi raiuda rohkem, kui selle kavaga on kogu majandamisperioodiks (taval. 10 a) lubatud. Lageraielangi suurus ei tohi olla: 1) luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal ei tohi raielangi pindala olla suurem kui 2 ha;
väga suurtes kogustes tärpentiini, kampolit jm. tooteid. Eesti iseseisvumise järel tööstusliku vaigu kogumisega enam ei tegelda. Põhjamaades saadakse tänapäevase tehnoloogiaga tooteid, mida varem saadi vaigust, puidust tselluloositööstuse kõrvalproduktidena. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Vaigutamine on jätnud meie loodusele mõningaid jälgi nõukogudeaegsete vaigutuslankide näol, kus männid jäid peale vaigutamist mingil põhjusel maha raiumata. Sageli oli põhjuseks see, et männikud olid enne raiumist sattunud looduskaitsealuste alade nimekirja. Selliseid vanu vaigutusjälgedega männikuid leidub näiteks Lahemaa ja Karula rahvuspargis. Praegu pakuvad omapärased "kalasabamustriga" tüved looduses liikujatele huvi peamiselt kui üks metsakasutuse ajaloo näidiseid. Perspektiive vaigu hankimise ja kasutamise varasemate traditsioonide elustamiseks tänapäeva Eestis vist kuigi palju pole. Euroopa
1,7 mg/l, siis 2 a. pärast puhastamist 28,3 mg/l. Mitmesuguste majandamisvõtete üheaegsel kasutamisel võib tahkete ainete ärakanne olla küllalt suur. Näiteks Soomes läbiviidud uurimistöö kohaselt lageraie, kraavitamise ja maapinna ettevalmistamise kooskasutamine suurendas tahkete ainete hulka vooluvees 4 kg/ha/a. kuni 1010 kg/ha/a. 5-8 a. hiljem oli tahkete ainete hulk veel umbes 60 kg/ha/a. Alal, kus samuti toimus lageraie ja kündmine, kuid kus jäeti puhverribad raiumata, olid muutused vee kvaliteedis väikesed. Takistamaks tahkete ainete kogunemist veekogudesse, kasutatakse muidki kaitseabinõusid peale puhverribade. Näiteks kasutatakse ajutisi tamme, settekaeve ja -tiike. Lahustunud ja kolloidse orgaanilise materjali väljakanne. Vooluvesi, peamiselt rabadest tulev, sisaldab huumusaineid lahustunud või kolloidses vormis. Need annavad veele tüüpilise pruuni värvuse. Metsanduslikest abinõudest kuivendamine ja lageraied avaldavad kõige suuremat mõju
seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). säilikpuud erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed vms.) Lageraiet võib teha puistutes, mis on saavutanud kehtestatud küpsusvanuse (männikud 100 a., kuusikud 80. a. ja kaasikud 70a.) Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada: Lageraielangi laius Vastavalt Metsaseadusele ei tohi lageraielangi laius tulundusmetsade kategooriasse kuuluvates, kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Kaitsemetsades on maksimaalne langi laius 30 m ja pindala 2 ha. Mida väiksem on
annaabi.ee 
