Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele, kuueklassiline koolikohustus, 1934 ja 1937 haridusreform
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas.
E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur Nendeks olid: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri
Kujutavad kunstid Edendajateks: Tartus ühing Pallas Tallinnas Eesti Kunstimuuseum Kunstihoone Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall Välisreisid
Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhkes 1923 aastal majanduskriis? Käimas oli hiilgel majandustõus
Kunstielus Tartus ühing Pallas (tegutses 1918-1940) (asutajateks on Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas). Viljakateks loometegijateks kunstis on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt. Hariduselus- mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas
Saksa väed itta marssima · 1918. hakati taipama, et Saksa väed on liikvel ning kriitiline aeg koos sellega. Tänu sellele moodustati ,,Estonia" ülakorrusele Päästekomitee (sinna kuulusid J. Vilms, K. Päts ning K. Konik) · Päästekomitee eesmärk oli kuulutada lühikesel võimuajal välja Eesti Vabariik · Vabariigi väljakuulutamiseks oli vaja iseseisvusmanifesti ning see valmis mitme rahvusmeelse haritlase koostöös. (nt. Juhan Kukk, 21. veebruaril Tallinnas) · Manifesti trükkimine ei osutunud nii kergeks, sest trükikojad olid enamlaste valve all. Sellest veel keerulisem oli leida koht iseseisvuse väljakuulutamiseks · Käsikirjalised manifestid saadeti üle Eesti mitmetesse linnadesse ning kõige soodsamaks osutus Pärnu linn, kus manifest juba 23. veebruaril ette loeti (,,Endla" teatris) · 24
jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse *Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele
Oli loomult poliitik ega kõhelnud liitumast venelastega, et esmakordselt Tallinna linna ajaloos kukutada raekojas sakslaste võim. See läks korda 1904. aastal, kui linnavolikogu valimised andsid ülekaalu eesti-vene blokile. Päts sai abilinnapeaks ja baltisakslaste jahmatus oli suur. Jaan Tõnisson (1868 ????) Kui Karl August Herman pani maha ,,Postimehe" toimetaja ameti, panid Tartu rahvusmeelse seltskonna liidrid raha kokku, ostsid lehe ära ja kutsusid selle uueks toimetajaks noore juristi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja ka ajakirjanikuna endale teinud patrioodi nime. Asus tegevusse ajal, kui termin ,,eesti separatism" oli juba sündinud ja kuberner Sahhovskoi selles kätketud ohte taibanud. Sellegipoolest õnnestus Tõnissonil lubatu ja lubamatu piiril
kogunenud Maapäeva vanematekogu mood 3-liikmelise Päästekomitee,kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jääval lühikesel võimuvaheajal välja kuulutada Eesti Vabariik. *Peale volitatud isikute oli vabariigi väljakuulutamiseks tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase koostöös-J.Kuke panus oli suur 21.02 Tln-s. *24.02 avalikustati manifest Tln-s ja seda kuup loetaksegi EV sünnipäevaks. Pidulikku väljakuulutamist ei olnud. *Paraku jätkus iseseisvust vaid üheks päevaks. 25.02 jõudsid Tln kesklinna võõrad väed- algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon *Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata,kuid said lüüa. *Sakslased olid saanud Eesti ametlikult kätte enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. EV-st
ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas ning poolkutselised trupid Kuressaares, Valgas ja Võrus *Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks oli Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Suured muutused toimusid hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele *Õhtlasi kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijatele võimalus minna edasi õppima gümnaasiumisse, mis oli 5- klassiline *1934. ja 1937. aastatel tehti haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv *Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides *Kõrgkoolid, eriti aga Tartu ülikool, kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. *1938
Kuuldes Saksa armee liikvele minekust, otsustas Maapäeva vanematekogu moodustada kolmeliikmelise Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jäävad lühikesel ajal välja kuulutada Eesti Vabariik. Peale volitatud isikute oli tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase palavikulises koostöös. Esile võib tõsta hilisema riigivanema Juhan Kuke panust. Tulemuseks oli lühike, sisutihe ja lennukas tekst. Käskjalad iseseisvusmanifesti käsikirjaliste koopiatega saadeti mitmele poole Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Paidesse. Kõige soodsamaks osutus olukord Pärnus, kus manifest 23. veebruaril ,,Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees ette loeti. 24
· · 19061910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnikepõlve esiletõusu. · · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts (EKS); 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. · · 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelse Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed: Teataja (19011905), Uudised (19031905) jt. Osa väljaandeid ilmus küll lühikest aega ning suleti seejärel võimude korraldusel, ent ajalehtede roll oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis. Neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Rahvuslik ärkamisaeg 1860-1880 · *Valmistas ette pärisorjuse kaotamise Eestimaal 1816, Liivimaal 1819 11 · *Aluse pani J. V
Tartu renessanss Venestamine oli alanud 1880ndate keskpaiku ja juma kümne aastaga oli tema kampaanialik hoog tunduvalt raugenenud. Koolid olid endiselt venekeelsed, tartu oli endiselt Jurjev ja Ado Grenzstein kuulutas "Olevikus" eesti rahva kadumist, kuid ometigi olid selles pealtnäha üsna troostitus olukorras peidus uue edasimineku alged. 1896. aastal pani Karl August Hermann maha "Postimehe" toimetaja ameti. Tartu rahvusmeelse seltskonna liidrid panid raha kokku, ostsid lehe ära ja kutsusid selle uueks toimetajaks noore juristi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni, kes Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja ka ajakirjanikuna oli endale nime teinud kui patrioot. Tõnisson asus tegevusse ajal, kui termin "eesti separatism" oli juba sündinud ja kuberner Sahhovskoi selles kätketud ohte taibanud. Sellegipoolest õnnestus Tõnissonil lubatu ja
jõuda. Noorte haridushuvi avaldus ennekõike gümnaasiumiõpilaste arvu plahvatuslikus suurenemises, samuti uute kõrgkoolide rajamises ja üliõpilaskonna kiires kasvus. Mindi üle 4 emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Eestis oli palju noori, kellel oli küll küpsustunnistus, kuid puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööturul. Olukorra leevendamiseks tehti 1934. aastal ja 1937. aastal haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide arv ja suurenes kutsekoolide arv. Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides. Ainuüksi Tartu ülikoolis õppis 1930. aastate keskel umbes 4700 tudengit. Eesti Vabariigi ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus
teadusuuringute raha kokku hoida ja ühtlasi siduda õppetööd teadustegevusega, võtsime oma tudengeid poole kohaga laborantidena tööle. Nii töötas kolmandik meie üliõpilastest. Küllap osaliselt ka tänu sellele võitis just EPA kõige rohkem auhinnalisi kohti Eesti üleliidulistel üliõpilasteaduse konkurssidel. Ka EPA-sse taheti sarnaselt teiste kõrgkoolidega luua sõjalise õpetuse kateeder. See oleks tähendanud vähemalt tosina ohvitseri tööleasumist, mis oleks ka hävitanud rahvusmeelse õhkkonna meie koolis. Õnneks suutsime kateedrile leida piisavalt mõjusaid vastuarg' mente. Samuti läks EKP Keskkomiteest läbi mu ettepanek kaotada kutselise parteisekretäri ametikoht EPA-s. Meie kateedrijuhatajad olid külakorras aasta kaupa nõus neid ülesandeid täitma, kaotades küll seetõttu palgas umbes sada rubla kuus, mis oli tol ajal suur summa Võitsime aga suurema sõltumatuse ja pääsesime parteilistest totrustest ja survest. Kui võimuesindajad
annaabi.ee 
