- loodi rahvakommuune ehk ühismajandeid Tulemuseks oli tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja näljahäda Kultuurirevolutsioon Suure hüppe tulemusena tekkinud rahulolematuse mahasurumiseks alustas diktaator kultuurirevolutsiooni - eesmärgiks oli Mao Zedongi poliitiliste vastaste kõrvaldamine - haritlased, HKP tegelased ja riigitöötajad kuulutati ,,rahvavaenlasteks", kelle tagakiusamiseks moodustati rühmad - ,,rahvavaenlased" tapeti, vangistati, tagandati töökohtadelt, saadeti ümberkasvatamisele või pandi koduaresti Turumajanduslikud põhimõtted 1976. aastal suri Mao Zedong Peale teravat võimuvõitlust tuli võimule kommunistide mõõdukam tiib Deng Xiaopingi juhtimisel Dengi poliitika eesmärkideks olid turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei juhtimisel Dengi poliitika tulemused Saadeti laiali ühismajandid, lõpetati plaanimajandus, hakati tootma olmekaupu
See oli kasulik NSVL-ile, kuna vangidele ei pea ju midagi maksma. Vangid pandi tegema enamasti rasket, füüsilist tööd. Ainus palk mis nad said oli natuke leiba, kui sedagi, kuna NSVL-is oli ka toidupuudus. Näiteks pandi vangid kaevama kanalit Volgast Moskvani. Vangid töötasid ka erinevates kaevandustes. 5. Kes olid isikud, keda nimetati rahvavaenlasteks (врагнарода)? Kõik, kes olid Nõukogude režiimi ("rahvavõimu") vastu. Stalini järgi olid rahvavaenlased nii need, kes panid toime sabotaažiakte, kui ka need, kes kahtlesid kommunistliku partei liini õigsuses.Rahvavaenlaste hulka arvati kontrrevolutsionäärid, kahjurid, spioonid, sabotöörid, kulakud jpt. 6. Videos räägib üks mees sellest, mis aegadel toimusid ülekuulamised? Millega põhjendaksid sellise ajavahemiku eelistamist? Kell 10 õhtul toodi nad ülekuulamisele ja kell 4 öösel viidi tagasi. Usun, et see väsitas vange
vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahvust, vaenlasteks kuulutati kõik, kes olid selle riigi hädades süüdi, ka teised rahvused(nt. Juudid, mustlased ja slaavlased) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada. Diktatuur: 1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. 2
ees küüditamine. 1926. aasta Nõukogude Liidu rahvaloenduse andmetel oli eestlaste hulk Venemaal langenud 154 666 inimeseni 200 000 asemel tsaaririigi ajast. Sel ajal veel tegutses Venemaal 180 eestikeelset kooli ja ilmus 13 eestikeelset ajalehte ja 28 ajakirja. Eestlaste hulk Venemaal langeb repressioonide järel 1939 aastaks 140 000 inimeseni. (Zettenberg, 2009, lk 401) "Koolid suleti, ajalehtede ja kirjastuste tegevused lõpetati ja "rahvavaenlased" hukati või pagendati."(Zettenberg, 2009, lk 402). Välisränne 1924 kuni 1939 Välisrände maht iseseisvas Eestis oli suhteliselt väike, kuid pidev. Esimest korda hakati pidama usaldusväärset registrit välisrände üle. Nii on teada, et suurim väljarände juhtum oli 1925. aastal, kui umbes 2000 inimest rändas Brasiiliasse. Igasse teise riiki jäi läbi aastate rändesaldo alla tuhande inimese aastas. (Graafik 1) (Tiit, 2011, lk.110; Eestlased väljarändajatena: http://www.eesti
eestikeelset ajalehte ja 28 ajakirja ning trükivalgust nägid tuhanded sundkollektiviseerimise kui ka muude repressioonide tagajärg. Nimelt loodi aastatel 1929- 1932 ka eesti kolhoose ja kulakuteks tunnistatud jõukad talupojad pagendati. Aastatel 1936- 1937 tabas Nõukogude Liidu eestlasi ja nende kultuuri ränk löök: koolid suleti, ajalehtede ja kirjastuste tegevus lõpetati ja “rahvavaenlased” hukati või pagendati. Ränne läände Maailmasõdade vahelisel ajal oli väljaränne Eestist pidev, kuid mitte rohke. Aastatel 1924- 1938 lahkus 16 300antud Sotsiaaldemokraatidele inimest, kellest suur häälte41% arv siirdus Euroopasse,
3. Sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse: jõukamad talupojad kulakuteks, saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse (Kokku küüditati 1929-1933 ligi 9 miljonit talupoega) 4. Raske hoop põllumajandusele Suur Terror 1. 1934 Stalini vägivallakampaania seni oli suunatud klassivaenlastele, aga nüüd ohvriteks kompartei, nõukogude võimu keskasutus, julgeolekuorganid, armee, rahvusvähemused, rahvavaenlased 2. Sunnitöölaagrite süsteem GULAG ebainimlikud tingimused, töölised surid massiliselt, üle jõu käiv töö 3. NSVL välispoliitika agressiivne erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi
tasemel, kuulutatigi 1991. aasta 20. augustil välja Eesti riiklik iseseisvus. 1991. aasta novembris lagunes ka lõplikult Nõukogude Liit. · Aastal 1994 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt pidid Eesti pinnalt lahkuma kõik Vene väed. 13.6 Repressiivpoliitika Massilised arreteerimised 1944-1950 Eesti süüasi- kaadri- ja parteipuhastusd Küüditamised · Sakslased Komisse 1945 · Kulakud, rahvavaenlased ja natsionalistid Siberisse 1949 · Pihkva oblasti eestlased ja lätlased 1950 · Jehhovistid 1951
Sellega hirmutati kõiki teisi. 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine. Ent NSVL eksportis vilja, et hankida raha industrialiseerimise jaoks. Tulemus: põllumajanduse laostumine. Talupoegade orjastamine talupojad töötasid sisuliselt tasuta kolhoosi/riigi heaks. Kaardisüsteem linnades. Must turg. Stalini ainuvõimu tugevnemine 1930.a Salapolitsei NKVD (juhid Jezov, Beria) võimu suurenemine. Tuhandete inimeste (nn rahvavaenlased) arreteerimine, tunnistuste väljapressimine, vangistamine. Vangilaagrite süsteemi GULAGi kujunemine 1930.aa. 1937-1938 avalikud protsessid kõrgete riigitegelaste (Zinovjev, Kamenev, Rõkov jt) üle ja kinnised protsessid kõrgete sõjaväelaste üle (Punaarmee ülemjuhataja Tuhhatsevski, mitu kindralit, mereväe admirali). Süüdistus riigireetmises: luuramine välisriikide kasuks, osalus nn trotskistliku salaorganisatsiooni tegevuses.
(1879- 1953) 1928.a.-st algas NEP-i likvideerimine N.Liidus talupoegliku klassi hävitamisega. (Stalini terrori algus ehk nn. Suur murrng N.Liidus) Suur murrang: Likvideeriti turumajandus Talupoegade kollektiviseerimine Kolhoosidesse, sohvoodisesse Forsseeritud industrialiseerumine Alustati Viisaastaku plaanidega Suur ümberrelvastumine sõjaväes Rahva kohtuväline karistamine Määratleti rahvavaenlased e. Kulakud (4.6% ühiskonnast) Suur kriis 1929-1933 Kuldsed kahekümnendad lõppesid 24. okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2
puudumine (nt sotsiaalselt ohtlik element) Eraldi otsus süüdimõistetu Grupipõhine otsus kohta Vangistus – asumisele saatmine Asumisele saatmine Repressioonide liigitamine tunnuste alusel (vasakul on liik ja paremal näited) Sotsiaalse tunnuse alusel „kulakud“, „vabrikandid“, „preestrid“ jne Nõukogude korra (režiimi) „rahvavaenlased“, „bandiidid“ potentsialse (ja tegeliku) -> metsavennad jne vaenlase tunnuse alusel Usuliste tunnuste alusel Jehoovatunnistajad jt Rahvustunnuse alusel Sakslased, juudid, poolakad jne Rühmatööst tulnud repressiivorganid KGB – ülekuulamised, hukkamised, vangis hoidmine NKVD / SARK (SORVO) – nö majanduspolitsei Miilits
toetusel maa iseseisvus. Lavrenti Beria algatused 1953. aasta kevadel ja suvel rahvuskeelte positsiooni parandamiseks ja liiduvabariikide positsiooni tugevdamiseks süvendasid optimismi. Beria algatusel elluviidud märtsiamnestia tõi sügiseks Nõukogude Eestisse tagasi 9260 amnesteeritut, aga suur osa küüditatutest jäi veel itta. 1954. aastal tuli Eestisse tagasi 4600 küüditatut, järgmisel aastal 5600 ja 1956. aastal koguni üle 7300. Näiteks sellised “rahvavaenlased" nagu Nigol Andrcsen ja Hans Kruus vabanesid vanglast 1954-1955.
Marrtin lubas, et seda ei juhtu ning rahustas Aliidet. Aliide läks uuest vallamajja kus ta pidi alla kirjutama tõestusmaterjalile, et kindlustaks et Inggel ei saaks tagasi tulla. Aliid loendas jälle järeljäänud päevi kuni rohkem päevi polnud. Aliide läks Ingli majja kus neid enam polnud. Ta lasi Hansu konkust välja. Hans oli nukker sest team naine ja laps oli ära viidud. Ta arvas et team pärast viidi nad ära, sest Ingel oli tema leska ja Linda tema laps, seega rahvavaenlased. Hansule tuli teha uus konku lakka. Paar nädalat hiljem kolisid Martin ja Aliide Ingli majja. Maja oli jäetud seisukorda nagu see oli jäänud peale Ingli lahkumist. Aliide lootis et Martin läheks ööseks tööle, et ta saaka olla Hansuga. Aliide mõtiskles et Hans näeb Aliidet nüüd teisiti ja võimekamana. Aliidet ikka vaevas Ingli tagasitulemine, sest inglil oli kaasas kulda mille eest ehk oleks nd vabaks saanud osta. Kui Martin tööle
Stalinile; vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna 1920.aastatel likvideeriti partei sisene opositsioon, vana intelligents 1920-1930.aastate vahetusel jõuka talurahva likvideerimine 1934.a. algas nn. suur terror seoses S. Kirovi tapmisega Näidiskohtuprotsessid, “rahvavaenlased”, eriline ulatus 1937.a 190. GULAG ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem Siberis ja NSVL’i põhjapoolsetel aladel valitsenud rasketes tingimustes suri massiliselt vange aitas suuresti Nõukogude rasketööstuse ülesehitamist 191. 192. 19. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel. 193. Uute sõjakollete kujunemine. Saksamaa sammud teel uuele sõjale
Iseloomulik oli konspiratiivsus, põhikirjade koostamine. Vastupanuliikumine aastatel 1955–1984. Võimude vägivallapoliitika. Repressioonid kui riiklik poliitika „Nõukogudevaenulik elemendi“ arvelevõtmine Elanikkonna pasporteerimine – et võim saaks inimese liikumise kohta informatsiooni. Passide jagamine võetakse uuesti vastu 1944. aasta lõpust, eelkõige selleks, et saada paremat infot elanikkonna kohta ja kiirkorras rahvavaenlased avastada (võimalikult põhjalik taustakontroll). Massilised arreteerimised – 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad täis, limiidid olid ületatud. Suur osa arreteerituid juba ka väljasaadetud. Küüditamised – 1945 sakslased (407), 1949 suurküüditamine (20 713), 1950 Pihkva oblastist (1563), 1951 jehovistid (259). o 1949. aasta suurküüditamine – majanduslik taust (jõukamad talupojad eest ära). Vaenlase loomine – kulak
arhiiv seotud juurdepääsega - see oli aga nõukogude ühiskonnas teistsugune, selle taga oli riigi suhtumine, al 1930. aastatel allutati arhiivisüsteem julgeoleku organitele, esmatähtsaks sai selle materjali säilitamine, teiselt poolt esmase funktsioonina tõuseb esile see, et arhiiv peab varustama julgeolekuorganeid vastava teabega. 30. see aeg, kui päevakorrale tõuseb mastaapne rahvavaenlaste vastane võitlus. Selleks, et need rahvavaenlased paika panna tuli ühiskonna kohta teavet kogu. Arhivaari ülesandeks oli välja otsida kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja
Hiljem veendub, et mullad ja kulakud peksavad nõukogude võimu peale lihtsalt keelt, neil pole õigus: nõukogude võim hoolitseb vaeste eest ja peab oma lubadusi. Lõpuks astubki Asir kolhoosi. 127 Karjane karjatab bai karja, pöördub tagasi kodukohta ja tunneb selle vaevaga ära. Torus voolava veega niisutatakse põldu. Räägib naabriga. Emin jutustab talle kolhoosist. Kõik on kui unes. Otsustab bai juurest lahkuda pärast käiku põllule, kus näeb traktorit. 128 Rahvavaenlased baid Razõ bai jt tahavad oma plaanide teostamiseks mitte ainult kolhoosi astuda, vaid ka seda juhtida. Nimetavad brigadirideks oma mehed, kes ei külva õigel ajal, viidates inimeste hõivatusele. Rajooni parteilased paljastavad kahjurid. 129 Mered sai bai maa. Ei allunud tolle ähvardustele. Päästab esimehe baide kättemahksust, tõtates tollele appi ja vabastades ta raudteerelsi küljest. Ta ei mõtle appi tõtates oma armastatu peale. 130 Poiss haigestub
annaabi.ee 
