12. Miks oli vaja muuta vabariiklikku valitsemiskorraldust? Linnastumine Rahvakoosoleku proletariseerimine Sõjavägi oli ustav oma sõjapealikule aga mitte SPQR Rooma oli muutnujd linnriigist suurriigiks Iseloomustage muutusi valitsemiskorralduses Augustuse ajal. Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus Ratsanikuseisus: Lihtrahvas Orjad 13. Kirjeldage Rooma armee rolli ja arengut vabariigist keisririiki. Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest leegion,
Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse
senatiga. Kuningas oli väejuht, *Tsensor- endiste konsulite hulgast asevalitsejana käsutas keiser Loodi lisaks piirivägedele tugev kohtunik, võim piiratud, mõnede valitud 5 aastaks kõiki Rooma vägesid ja reservvägi. Suurendati ratsaväe usuliste rituaalide läbiviija. *Diktaator rahvatribuunina oli tal vetoõigus osatähtsust. Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest
tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser- maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte. Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. saarel room polnud laevastikku ja sp Senat nõuandja ja magist viisid ellu K kart ülekaal. Room raj laevastiku ja otsuseid. Mida rohk kod seda vähem sund kart rahu paluma. II sõda 218-201 neil eesõigusi, nii kait kõigi rahva huve tungis hannibal tungis hisp läbi gallis ja võrd.seisused- senaatori seisus üle alpida it ja pur room cannae mood R ülikud, lahingus 216a ekr kuid hiljem room
Elanike arv suurenes, see edendas kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Rängalt said kannatada II Puunia sõja tõttu. Talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma. Orjanduse aeg. Vendade Gracchuste reformikatsed: Eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sellest ülejääva osa anda maata kodanikele. Lootsid taastada elujõulise talupoegkonna. See kava aga põhjustas senaatorite vastuseisu..Edust rahvatribuunina hoolimata, ei suutnud nad senati vastuseisu murda. Vabariigi langus ja varane keisririik-vabariigi languse põhjused:Mariuse sõjaväereform. Kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Gracchuste reformi nurjumine Kodusõjad ja vabariigi lõpp:Algul võitlesid Marius(populaar) ja Sulla(Optimaali). Sulla võitis -kehtestas diktatuuri...järgmisena kerkisid esile Crassus, Pompeius, Caesar (triumviraat) Crassus langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja
ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadidm senat pidas korrapäraselt oma istungeid jne. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli Augustus aastaid konsul ja tähtsamate provintside asevalitseja ning rahvatribuunina võis ta kasutada vetoõigust nii senati kui ka kõigi teiste magistraalide otsuste suhtes. Loomulikult oli Augustus ka senati liige. Ta võttis endale aunimetuse princeps (,,esimene"), mida oli juba ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta ka imperaatori (,,käskija") tiitlit, millest sai edasipidi ainuvalitsejate peamisi nimetusi. Caesari
seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid
senat. Senatisse ja riigiametitesse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, avalikkuse ees tuntud ning kogemuste poliitilises elus , ühe sõnaga kitsas perekondade ring ehk nobiliteet. 6) Daakia ( tänapäeva Rumeenia), Mesopotaamia. Vahemere ümbritevad maad. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge: Belgia, Prantsusmaa,Sveits, Austria, Serbia ja Bulgaaria. 8) Head suhted senatiga. Käsutas sõjaväge ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse. Sinna määras senat valitsema asehaldur, kes kogus makse, pidi kaitsma välisvaenlaste eest ning hoidma ära kohalikud vastuhakud
ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast lõpetati rahvakoosoleku kokkukutsumine. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseha kätte, keda nimetati keisriks. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid v iisid ellu keisri otuseid. Magistraadisks saamine ja senatisse kuulumine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas kõrgelt hinnatud. Senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakaks keisririigi ajal kasvama. Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid.
suurlinnad täitusid proletaaridega. Vallutussõdadega kaasnes orjanduslik aeg, peamiselt sõjavangide võtmise tõttu. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Talupoegade sõjaretked ohustasid Rooma võitlusvõimet. Vennad Gracchused püüdsid seda reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus kahe olulise põhimõtte (kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest) täitmine võimatuks. Mariuse sõjaväereform nägi ette proletaarset palgaväge, kus sõdurid said varustuse väepealikult ning peale teenistust erru minnes saadi ka maatükk
ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu ennegi - igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt oma istungeid jne. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli ta tähtsamate provintside asevalitseja, rahvatribuunina võis ta kasutada vetoõigust nii senati kui ka kõigi teiste magistraatide otsuste suhtes. Loomulikult oli ta ka senati liige. Aastaid oli ta konsul (sõjaväe juht) jne. Kuigi senat ja magistraadid olid senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endiselt auväärne ja riigiametid andsid noortele aristokraatidele poliitilise karjääri võimaluse. Nii
regulaarselt oma istungeid. Kuid tegelik võim kuulus nüüd kõigest hoolimata ühele isikule. Valitsejal polnud küll ühtegi konkreetset ametit, mis lubanuks tal kogu riiki valitseda, kuid ta oli valitud mitmesse erinevasse ametisse, mis üheskoos andsid võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli Augustus aastaid ametis konsulina, tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas ta kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Loomulikult oli Augustus ka senati liige. Ta võttis endale aunimetuse princeps (esimene), mida oli juba ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Provintside asevalitsejana kandis ta aga tiitlit imperaator (käskija). Kuna Augustus oli nooruses Caesari poolt lapsendatud, siis kandis ta rooma tava kohaselt muude nimede hulgas ka oma kasuisa nime. tema ametlikuks nimeks sai Imperator Caesar Augustus.
Vabariigist keisririigiks: elukutseline sõjavägi, riigis puhkesid kodusõjad, Senat kaotas oma mõjujõu 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimu Octavianus, nimeks võttis Augustus, keisririigi algus Riiklik korraldus keisririigi ajal: tööd jätkas Senat, valiti magistraate, loobuti rahvakoosolekutest, riigi juhtimine koondus keisrite kätte, keiser oli tähtsamate provintside asevalitseja, käsutas vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus Senat andis keisrile nõu, magistraadid viisid keisri otsused ellu keiser püüdis Senatiga hästi läbi saada, sest see koosnes mõjukatest ja suursugustest meestest Senatisse said ka Itaalia linnade ja provintside aristrokraadid kodakondsust said nii üksikisikud kui terved linnad Varase keisririigi lõpus said kodakondsuse kõik vabad mehed, kuid kadusid kõik kodanike eelised, kodakondsus kaotas oma tähtsuse
annaabi.ee 
