Tekst erinevatele adressaatidele Otsime agaraid päkapikke ja jõuluvana jõuluetenduse jaoks. Tere Kuna varsti on saabumas imeline aeg- JÕULUAEG , siis seoses sellega vajame oma meeskonda tublisid ja agaraid päkapikke ja ühte jõuluvana. Päkapikkude vanus võiks olla 5-25 ning jõuluvana vanus 70-75. Eelnevalt oleks vaja, et saaksime kokku 1.detsembrist kuni 22 detsembrini iga nädal teisipäeviti ja reedeti kell 18.00 Mustla Rahvamajas. Kuna tegu on etendusega, siis omalt poolt pakume kostüüme ja maitsvaid suupisteid puhkepauside ajal. Palun eelnevalt ette teatada oma tulekust : [email protected] või telefoni teel : 59078227 Annan info edasi 5-aastasele. Vot see on väljakutse, 5 aastane on päris väike veel, et kogu infost aru saada aga ma proovin. Esmalt muudan teksti natuke ja kindlasti enne selle teate kätte andmist 5 aastasele, ütleksin, et palun hoia see
Giidi tekst Keila kino Saluut Celine Umborg 11e Pärast Teist maailmasõda alustas tegevust väikekino “Keila”. Varem sai filme vaadata linna tulnud rändkinos või rahvamajas ja enne seda pritsimajas. Üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitati eesti kolme linna (Paldiski, Keila, Tõrva) ühekorruselised stalinistlikud kinohooned, mis olid lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga. Müürid laoti tellistest ja katus kaeti plekiga. Hoone saalil oli alguses puidust lagi ja ahiküte. Kino taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952
Kontserdiarvustus 14. detsembril toimus Kehra rahvamajas kontsertsarja ,,Rändajad" teine kontsert. Kontserdi valisin selletõttu, et kontsert asus väga lähedal ning sinna oli abi vaja. Kehra Rahvamaja, kus kontsert toimus, on kõige tavalisem kultuurikeskus, kus on suur saal. Kujundus oli vähene ja lihtne laval olid kaks küünlaalust, kus mõlemal olid 3 küünalt peal. Muid dekoratsioone (kui välja jätta juba olemas olevad jõuludekoratsioonid) polnud. Esinejateks olid laulja Sandra Nurmsalu ja muusikaõpetaja/lauluõpetaja Heli
Retsensioon – emadepäeva kontsert Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder.
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta.
a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest. Sissekirjutuste hulk kasvab aasta-aastalt - üheks põhjuseks sõidusoodustuste tegemine laeva- ja lennutranspordis. 1999. a 1. jaanuari seisuga elas Kihnus 112 kuni 15-aastast last (sh 86 õpilast), 267 tööealist inimest ja 148 pensionäri. 5. Tabelid Töökohti eelarvelistes asutustes on 49: majakas 1 ilmajaamas 5 rahvamajas 4 päästeteenistuses 1 koolis 12 haiglas 7 sides 5 lennujaamas 1 vallavalitsuses 7 sadamas 5 Audru metskonnas 1 6. Poed ja kauplused :: KURASE KESKUS AS Kihnurand, Sääreküla * Kohvik Avatud: 10.00 - 01.00. Soe söök kuni 22.00. Sanitaarvaheaeg 18.00. - 19.00. tel. 44 69 938 -> Jaetoitlustamine - salatid, supid, praed, magustoidud. Toitlustatakse juunist augustini. :: POOD-BAAR ROOTSI Rootsiküla
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12
suur väärtus, kuid Enekenis tekitas see hea tunde. ,,Eh nalja ja rumalust," pahandab Ekke Moor, ,,see tühi maksab vaid paar senti, paar närust senti, kas sellist tühja ongi mõtet osta!" ,,Just seda tahangi," ütleb Eneken. ,,Vaatlen inglikest juba tund ja teine ning see jääb mulle mälestuseks päevast, mil kohtusime Ingelandis." Ekke üheks tugevaks küljeks oli näitlemine. Kui ta Ingelandis olles lendlehest luges teadet, et rahvamajas on tulemas etendus, otsustas poiss seda kindlasti vaatama minna. Kuid kohale jõudes ei pakkunud temale etendus absoluutselt huvi, talle pakkus huvi pigem lavatagune elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne
12 võtmiseks. Samuti võiks soovitada patsiendile pidada toitumispäevikut, tänu millele saab jälgida oma toitumisharjutusi. Tiina sooviks küll kõndimas käia, kuid sobiva kaaslase puudumisel jääb see tal tihtipeale katki. Pereõde võiks Tiinale soovitada eakate võimlemist, mida tehakse tavaliselt 2 korda nädalas, juhtumist jääb selgusetuks kus Tiina elab, kuid näiteks Pelgulinna Rahvamajas on sobiv treening olemas, ühe korra hind on 2 eurot ja juhendajaks on 20 aastase staaziga treener. Mõnest sellisest ringist saab proua kindlasti selliseid tutvusi, kellega ka mõnel päeval jalutamas käia. Liikumine peaks saama igapäevaseks harjumuseks. 13 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD Tiina Tiivik võtab ravimeid ebaregulaarselt, kuna ta kipub unustama. Patsiendil on
2.3 Rändnäitus Väike-Maarja algkoolis eksponeeritud väljapaneku näitusetahvlitest kujunes rändnäitus. kus uudistada sai ainult näitusetahvlitel olevaid teemasid Alar Kotli elu kohta, mis olid omakorda avatud tekstidega. Praeguseks on näitusega saadud tutvuda: Rakvere Gümnaasiumis (30.09. - 24.10.2014) Tapa Vene Gümnaasiumis (24.10 - 14.11.2014) Tapa Gümnaasiumis (14.11. - 28.11.2014) Tallinna Ülikoolis (01.12.2014 - 09.01.2015) Simuna rahvamajas (12.01. - 12.02.2015) Tallinna Tehnika Ülikoolis (04.03. -10.04.2015) Disainibüroo Velvet pälvis rändnäituse kujundamise eest reklaami- ja disainikonkursil keskkonnadisaini kategoorias kuldmuna. Kokkuvõte Lisad Resümee Kasutatud allikad
arendada, kuna see on eluvajadus, sest vajame haritud oskustöölisi, mitte viletsa gümnaasiumiharidusega töötute horde. Toimusid kariloomade näitused ja ehitati juurde palju majandushooneid ja kauplusi. Kohanimed: Jõgeva 15 korda, Kuremaa, Mooritsa, Adavere 2 korda, Suure - Jaani, Lullikatku, Torma, Lustivere, Moskva, Eesti, Nõukogude Liit, Kaarina, Põltsamaa 3 korda, Adavere, Siimusti 2 korda, Tabivere. 5.4. Vooremaa 2007 2008 85. Vaiatu rahvamajas tehti alates tänavu kevadest põhjalikke renoveerimistöid. Tänavune Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule külaseltsile (Lukas: 2007). 4 Vaiatu rahvamajas on alati elav tegevus toimunud. Seal askeldava küla vanimad ja ka küla noored saavad ringides käia. Sisemised ruumid on saanud kauni ja moodsa väljanägemise
Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) Koitjärve spordilaagrisse laskis Westholm ehitada oma kooli poiste jaoks kaks taret ja võttis ka ise sealsest suvisest tegevusest osa. 1928. aasta sügisel oli ajalehes Rahva Sõna teade, et algavad noorte poksikursused. Läksimegi koos pinginaabriga Tööliste Kodusse Pärnu mnt. 41, kus praegu on Kalevi võimla. Esimese ja ühtlasi viimase poksimatsi pidasin järgmise aasta aprillis Kopli rahvamajas. Poksiringis oli minu vastaseks eelmise aasta meister Hermann. Pidasin löökide sajule vaevuvaevu lõpuni vastu ja läksin koju lõhkise huule ning siniste silmaalustega. Kui aga järgmisel hommikul koolis hommikupalvusele läksin, oli seal, nagu ikka igal hommikul, ka direktor, kes tundis nägu ja nimepidi kõiki õpilasi. Mind kutsuti esimesest tunnist direktori juurde, kes küsis: "Kus sa nii kõvasti kukkusid?" Seletasin siis, et käisin poksitreeningul ja eile olid võistlused
Ja nüüd asja juurde. Koristage see reetur siit jalust. SOLK On selline naine nagu Madonna-Miralda Jeedas, hüütakse Madonnaks. Elab metsas ja võitleb sellega meie vastu. Ema, isa ja ta poeg teesklevad korralikke kodanikke. Täna on lapsel sünnipäev. Ta käib aeg-ajalt lapsi kodus vaatamas NIKOLAI Madonna-Miralda Juudas… kirjas. LUMI Ei, ikka Jeedas. SOLK Aga äkki on Juudas? NIKOLAI Arreteerida. Kui on Juudas, on hea, ja kui Jeedas, pole ka hullu. Kirjaviga. See pole oluline. Homme on rahvamajas valimiskoosolek. Seal otsustame, kumb ta on. Tegutsege. SOLK Ma mõtlen, et… NIKOLAI Ära mõtle. Tegutse. Ma olen väsinud. SOLK Teie? NIKOLAI 15 Meie – jah, ka mina olen inimene. Ma pole ainult idee. Kuigi ma ei tea. Kas idee saab ära väsida? SOLK Mõnikord ma mõtlen… NIKOLAI Ahjaa, mõte võib ära väsida. SOLK Mis vahe on siis mõttel ja ideel? NIKOLAI Suur vahe
veefestival ning Peipsi romantika. Muidugi toimub suvisel perioodil seal teisigi üritusi, näiteks bändide suvetuuri üritused jne. 10 Talvisel perioodil laululava ei kasutata. Küll aga toimub erinevaid üritusi siiski. Üks tuntumaid on kindlasti Kalevipoja Uisumaraton. Samuti on olemas Kasepääl rahvamaja. Seal tegutseb aktiivse kogukonna eestvedaja, Renee Rummi, käe all näiterühm. Lisaks korraldab ta külalisetenduste toimumist rahvamajas ning ühtlasi hoolitseb ka küla heakorra eest (näiteks staadioni korrashoid). Ühtlasi toimuvad seal erinevad huvialaringid, näiteks jooga. Seoses suviste suurürituste toimumisega on tihti tekkinud piirkonnas probleeme majutusega. Nimelt napib piirkonnas voodikohti. Mustvees on olemas küll majutusasutused, kuid neist jääb puudu. Samuti on talvisel perioodil tegev vaid üks majutusasutus, mis pakub ööbimispinda vaid kaluritele. Kasepää külas, mis on
10 krooni ja ss üles äratab, et koos laudale minna. Seal hakkab ta ema koju minema koos Üüvedega kuid Ekke näeb Enekeni kellel Ekke tahab hirmsasti midagi osta. Oma hämmastuseks on see paberist ingel mis vaid paar senti maksab. #3 Enekeni isa on koos massiga joomas kes peale igati õlle ringi tulevad imetlema vankrit ja hobust kus juures mõni üritab suurema hinnaga endale saada kuid Toomas ütleb, et ei müü. Samas hakkab aga rahvamajas teater milles kummalisel kombel rahvas ei taha siseneda enne kui hakkab mängima sissejuhatus muusika. Teater on muidu segane ja eba organiseeritud kuid Ekke kui austaja on ikka vaimustuses ja mõtleb elada igapäev uues vaimus uue karakterina selle asemel, et elada kui kahtlane orav põõsastes ja varjudes jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel
Vanapagan saab teada, et võib minna ükskõik kellena ning eide kaasavõtta ja peale seda on tal õigus igavesti hinged järele, muidu jääb põrgu hingedetühjaks. Peetrus soovitab minna talumehena ja täiskasvanuna mitte lapsena. Kuna Vanapagan veel kinnituseks küsib kas ei ole tõesti mingit muud moodi hinged saamiseks ja Peetrus kinnitab siis võttab Vanapagan selle otsuse vastu. PEATÜKK ÜKS Paar paneb end vist krikus või kohalikus rahvamajas kirja kui Põrgupõhja uued elanikud. Otsivad teel koju põrsast, saavad lõppude lõpuks kassi, käiakse Vana Antsu poolel kes külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma, peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte. PEATÜKK KAKS
19 selle surmavaenlased on enamlased. Pärast Klooga laagrist eluga pääsemist õpetas ta, et fasism on inimkonna suurim vaenlane. Teda peeti heaks õpetajaks. Kui ta sai seitsmekümne viieseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleks ta varasest lapsepõlvest saati tulihingeline kommunist olnud ja lepakoorest pasunal Marseljeesi puhunud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.51. Albert Kotkas Sünnikoht: Harala Lugu: Kuuekümneselt vintis peaga pidas ta Harala rahvamajas oma elu pikima kõne, kui küsis lektorilt, vanalt Meinhard Varikult: "Milline poliitiline vahe on põllumehe ja karjakasvataja vahel?" Lektor vaatas teda imestunult üle prillide. Albert kargas püsti, lõi poolkasuka hõlmad laiali ja hüüdis käriseva häälega: "Tehke minust pilti kah! Ai trullallaa! Ai trallallaa!" Perekond: Vend Haljand Kotkas. Surmapõhjus: loomulik surm 4.52. O. Rätt Sünnikoht: Harala Olemus: rutakas; arg, sest pigem väldib valusat tõde kui loeb, mis tegelikult
annaabi.ee 
