Oma eneseleidmist ja tugevnemist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884.a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lippu sinimustvalge . see ajalooline lipp on tänini EÜS'i valduses. 1888.a algas peterbutis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise. Rahvaluulet oli kogutud juba mõnda aega, aga Hurda üleskutse muutis selle massiliseks. Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis. Tulemuseks on meie hindamatud rahvaluulekogud ja kõrgelt arenenud rahvusteadused. Tugevnes ja tihenes ka seltsiiikumine. Karkusseltsid tegelesid nii lauahaardelise rahvaharidustöö kui meelelahutusega, teenides sellega kaudselt ikkagi rahvuslikke eesmärke. Ka hakati ehitama eraldi seltsimaju, millest maakohtades kujunesid uueagse seltsielu keskused. Venestamise kokkuvõte : Venestamine ei lõppenud 1890ndate aastatega, vaid kestis üldjoontes kuni Vene võimu lõpuni
populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris Martin Lutherit oma kuulsad 95 teesi Wittenbergi lossikiriku ukse külge naelutama just 31. oktoobril (1517). Eesti rahvakalender kõikide pühakute päeva siiski ei tunne, vähemalt möödunud sajandi andmete põhjal, ja paistab, et oluliselt mitte ka varasematel aastasadadel. Hingedepäevaga on lugu teine. Ehkki rahvaluulekogud, nagu mainitud, pajatavad temast vähe, paistab tegu olevat kunagi hästi tuntud pühaga. Näiteks esineb 2. novembri eestikeelne nimi korduvalt Tallinna rae 14. - 15. sajandi alamsaksakeelsetes dokumentides , mis annab tunnistust, et kõnealune tähtpäev pidi olema just eriti Tallinna eestlaste püha. 4 Tegevused Tallinna eestlased olid aga siiski vaid linnaeestlased. Talupojad
eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud; Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud; Loodi ka uus, omanimeline rahvaluulekogu signatuuriga ERA Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”); Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi; Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale; Andmekandjad: käsikirjad, helisalvestused, fotod, filmid, videosalvestused 23. Nimeta [K
persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); o 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 23. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) • Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud • Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud • Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”) • Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi • Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale 24. Nimeta (nt K. Salve artikli põhjal) viis olulisemat teiste rahvaste folkloorikogu Eesti
folkloristika, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus, etnograafia (etnoloogia). Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919. aastal. Esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Asutati 1927. aastal kui ERM-i allüksus, et ära majutada J. Hurda rahvaluulekogud. Sai keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem ("Kogud korda!"). Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi . Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused.
oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 3. Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju Oskar Loorits (1900-1961) Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud Folkloorižanrid Folkloorizanri teooria on folkloristika üks valdkond, mida on siin arendatud ja jõutud oluliste tulemusteni. See, missuguses žanris infot edasi antakse, mõjutab selle info tähendust. Folkloristikale omane on see, et läbi ajaloo on pidevalt nimetatud uusi žanre. Tavapäriselt käsitleme tekstilisi üksusi. Näiteks kirjanduses ballaad, novell. Folkloristikas on näiteks Anekdoot. See võib olla käitumuslik žanr, rahvatants. Ei
aastal Tartu ülikoolis ja esimesteks professoriteks olid Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv asutati aastal 1927 ERM'i allüksusena, et ,,majutada" J. Hurda rahvaluulekogu. Üks asutajatest oli Oskar Loorits. ERA kujunes välja keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Sellega kaasnes registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine (Kogud korda!), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt
mis sõnastuses väga sarnased olid, samuti Vanemuine. Väga palju kasutati rändava järve motiivi. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Oli rahvusliku liikumise eestvedaja. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis). 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas
ja pidas rahvuslikku ärkamisaega eksituseks. Tasapisi hakkas jõudu koguma Karl August Hermanni toimetatud "Postimees". Oma eneseleidmist ja tugevnemist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. 1888.a algatas Peterburis elav Jakob Hurt suure rahvaluule e vanavara kogumise. Hurda üleskutse muutis luule kogumise massiliseks. Tulemuseks olid meie hindamatud rahvaluulekogud ja kõrgelt arenenud rahvusteadused. Tuegevnes ja tihenes ka seltsiliikumine. Venestamine ei lõppenud 1890ndate aastatega, vaid kestis kuni Vene võimu lõpuni. 34.-35.ptk Eesti jõuab XX sajandisse Maamajandus Kiire areng jätkus ajutisest tagasilöökidest hoolimata ka 20.saj alguskümneteil. Talude päriseksostmine jätkus, nii et Vene võimu lõpuaastaiks oli päriseks ostetud juba 4/5 talumaast. Tõsi, enamasti võlgu, kuid võlg ei takistanud vastsetel taluomanikel ennast
Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist seotust, suured rahvaluulekogud, range meetod (st välistab sarnaste tekstide juhusliku kokkulangemise), tuleb üles kirjutada kogumise aeg ja koht, tekkisid levikukaardid, laenuteooria. · Võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Johannes Semper) · kirjandusteaduslikud meetodid (August Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid (Herbert Tampere) Peamised uurimisküsimused: · lauliku tähtsus laulu esitamisel · pärimuslik protsess
aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad: Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje, jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu. Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei palveta, vanemad seto inimesed aga küll. Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki
esindajaid. Liikumises osales seni väheaktiivseid piirkondi, mistõttu tegemist oli esimese tõelise üle-eestilise rahvusliku üritusega. Rahvaluulekogumises nähti ,,ühist isamaatööd", mis võimaldas legaalselt avaldada rahvustunnet ning säilitada eneseväärikust raskemalgi 16 surveajal. Läbi kogu venestusperioodi kestnud ühisaktsiooni tulemusena pandi kokku maailma esinduslikumad rahvaluulekogud, mille üle eesti rahvas võib tänapäevalgi uhke olla. Tähtsat osa hakkas rahvusliku liikumise uuel etapil etendama ainukene suurem J. Hurda aatesuuna mõju alla jäänud organisatsioon Eestis Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. aastal Otepääl õnnistas sisse oma sini-must-valge lipu. Tähtsaimat osa etendas selles Villem Reiman. Viljandimaa patriarhaalsest taluperest pärit mees oli juba varakult tugeva rahvusliku meelsusega
annaabi.ee 
