kiivitajad kurtsid”, “Õitsev kuristik” ja “Müüdita”valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autorargisema stiili poole. Kogusid “Raamat ja kask” ning “Veni, vidi, vidiit…” iseloomustavadelumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude “Mullaketraja” ja “Tedremäng”peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning emavaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile.Alates kogust “Valguse aine” on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga “Ei nime sahinda”, kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteidannab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vildenimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikesklassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides.
Ajad ja moed hakkasid kiiremini vahetuma. Uuemat laulu- ja muusikakultuuri viljelesid ennekõike mehed, nii kujuneski regilaul 19. sajandiks peamiselt naiste repertuaariks. Suured muutusid toimusid ka 19. sajandi teisel poolel koos rahvusliku ärkamisaja ja seltsiliikumisega. Just siis asuti saksa kultuuri eeskujul looma ka laulukoore, mis esitasid juba seatud koorilaule mitmel häälel. 1869. aastal toimunud laulupidu oli stardipauguks uuele rahvalikule koorilaulukultuurile, mis on Eestis populaarne tänaseni. Oma teed jätkas ka rahvapärane seltskonnatants, millel põhineb ka tänapäevane eesti rahvatants ja tantsupeokultuur. Kui toonased koreograafid eestlaste tantse 20. sajandi alguses üles kirjutama asusid, leidus neis ürgsemaid tantsuelemente juba üpris vähe. 20. sajandi rahvusriigis kujundati pärimuslikust rahvakultuurist rahvusromantiline, kunstiliselt korrigeeritud nähtus, millel polnud enam tegelikku sidet oma algse
Kaasaja muusika. 1. 20.sajandi muusika- ja kunstisuunad: hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism, avangardism, minimalism, postmodernism. 2. Faktid Gershwinist: õppis muusikat omal käel ja võttis ka eratunde; tema sümpaatia kuulus kergemale rahvalikule muusikale, peagi hakkas ise komponeerima; hea klaverimängupraktika ja muusikalise silmaringi sai ta, töötades muusikaäris, kus ta tutvustas klaveril ostjatele uut laulurepertuaari; tegi juba lööklauludega endale nime, tänu sellele sai ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile; ,,Rhapsody in Blue" tõi heliloojale maailmakuulsuse. 3
valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autor argisema stiili poole. Kogusid "Raamat ja kask" ning "Veni, vidi, vidiit..." iseloomustavad elumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude "Mullaketraja" ja "Tedremäng" peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides
Faust Kohtub puudliga. Kurat tuleb inimeste maale puudli kujul. Faust Faust on nõus surema ja kurat võib lõpetada oma töö. Kirjeldus Nõiaköök Vihjab rahvalikule kujutisele.Selles keskkonnas muudetakse Faust ilusaks ja nooreks. Mefisto Saab võrgutda Fausti noore Mefisto on õnnelik, arvab et tüdrukuga. võidab selle kihlveo.
sajandi hilisemaks silmapaistvamaks avalduseks on linna- ja rahavakirjandus, mis jätkub hoogsalt 15. sajandini. Võitlus rüütelkonna ja linnakodanluse vahel kajastub tekkivas linnakirjanduses. Kui rüütlikirjandus upub keskaja lõpul fantaasiasse, siis linnakirjandus püsib elulähedasena. Esitab tavalist argipäeva, kasutatakse kõnekeele lähedast väljenduslaadi. Käsitlusaineks on elu pahupoole nähtused, inimestevahelised elusuhted. Õpetust jagatakse satiirilises käsitluses. Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega, igapäevase elu vastandamine rüütlikirjanduse fantastikale, demokraatliku kangelase ülistamine ja ühiskondliku tegelikkuse satiiriline hindamine. Linnakirjandus on rikas zanridelt: esineb satiiriline või naljalaul, kasutatkase mitmesuguseid draamavorme( alates müsteeriumidest ja lõpetades narrimängudega), luuakse satiirilisi ja allegoorilisi romaane, aga ka anekdootliku sisuga väikevorme, didaktilisi jutustusi ja valme.
reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. DJ-d (esimeste hulgas Kool Herc) hakkasid kahelt plaadilt muusikat kokku miksima nii, et break-osa sai pikem ja võimaldas pikemat ja keerukamat tantsu. Kool Hercilt pärineb ka termin b-boy/b-girl, kus b tähistab breaki. Los Angelesist pärineb selline liikumine nagu locking, mille leiutas Don Campbell, lisades kohalikule rahvalikule tantsule funky chicken keha ja käte plastilised jõnksud. Campbelli grupp The Lockers tõi kasutusse sellised liikumised nagu lock, points, skeeters, scooby doos, stop n'go, which- away, fancies. Jäsemete kiire liikumine vaheldus järskude pausidega. Sam Soloman tõi kasutusele poppingu, mis on järsk lihaste kokutõmme käsivarrel, kaelal, rinnal ja jalgadel, luues mulje kiirest tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave, tick, twisto-flex, slides
Break oli algselt kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. DJ-d (esimeste hulgas Kool Herc) hakkasid kahelt plaadilt muusikat kokku miksima nii, et break-osa sai pikem ja võimaldas pikemat ja keerukamat tantsu. Kool Hercilt pärineb ka termin b-boy/b-girl, kus b tähistab breaki. Los Angelesist pärineb selline liikumine nagu locking, mille leiutas Don Campbell, lisades kohalikule rahvalikule tantsule funky chicken keha ja käte plastilised jõnksud. Campbelli grupp The Lockers tõi kasutusse sellised liikumised nagu lock, points, skeeters, scooby doos, stop n'go, which- away, fancies. Jäsemete kiire liikumine vaheldus järskude pausidega. Sam Soloman tõi kasutusele poppingu, mis on järsk lihaste kokutõmme käsivarrel, kaelal, rinnal ja jalgadel, luues mulje kiirest tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave, tick, twisto-flex, slides
metallkilp, uhmer või veski, talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist. See toetub eesti rahvalauludele. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokkuseades? Proosapärimusest loodi värvivormis eepos. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine, kündmine ja hobusesurm, kivistised. 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid? Dobrõnja võitles Kalevipojaga ja kaotas, Kalevipoeg raius ta jalad maha ja Dobrõnja suri. Ta on Kalevipoja vaenlane ja Kalevipoeg alistab ta alati. 50
1. Carl Maria von Weber (1786 1826) SAKSA RAHVUSOOPERI RAJAJA, pööras tähelepanu saksa rahvalikule muusikale ooperis ja orkestritämbritele. Carl Maria von Weber, a cousin of Mozart's wife Constanze, was trained as a musician from his childhood, the son of a versatile musician who had founded his own travelling theatre company. He made a favourable impression as a pianist and then as a music director, notably in the opera-houses of Prague and Dresden. Here he introduced various reforms and was a pioneer of the craft of conducting
suurt ooperiheliloojat. 2.7. Ilmalik laul Itaalias (madrigal, villanella, canzonetta jt.) 16 saj Itaalia ilmalikus laulus on kõrvuti kaks vastandlikku suunda: 1) hulk rahavalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Mad.maade heliloojatega Frottola rahvalik laulutüüp, oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele. Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga; ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään; domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled. Villanella rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto
Kalevi(ne) mitmes laulutüübis nagu ,,Osmi haigus", ,,Kulla põletamine", ,,Hobusemäng" jpt esileküündivad isikud, ülikud Hiiupärimus (77 erinevat süzeed) Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd germaani rahvaste hiiulood) Kalevipoeg muinasjuttudes, nt ,,Vastaseotsija" - vägilane 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. o Kiviviskamine o Kivide, maa kandmine, ehitamine, sängid o Jalajäljed järvede, jõgede tekitamine, kivistised o Niitmine o Kündmine, hobuse surm o Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust o Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad o Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi o Mõõk ja kuld 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja
1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks. Seejärel ilmus "Edasi" nime all ja aastast 1991 jälle "Postimehe" nime all. PõhjaEestis olid selleks "Teataja" (19011905) ja "Päevaleht" Tallinnas (19051940). Samaneline ajaleht hakkas uuesti ilmuma 1990, päraast "Eesti Sõnumitega" ühinemist 1995 ilmub ta kui "Eesti Päevaleht". 1906a.
"Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks. Seejärel ilmus "Edasi" nime all ja aastast 1991 jälle "Postimehe" nime all. PõhjaEestis olid selleks "Teataja" (19011905) ja "Päevaleht" Tallinnas (19051940). Samaneline ajaleht hakkas uuesti ilmuma 1990, päraast "Eesti Sõnumitega" ühinemist 1995 ilmub ta kui "Eesti Päevaleht". 1906a.
„Hobusemäng“ jpt. Hiiupärimuses Kalevipoeg kui pinnavorme muutev hiid. Ka muinasjuttudes olemas vägilasena. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades? Proosapärimus on muudetud värsivormis eeposeks. Loodushiidusest on saanud ajalooline kangelane või kultuuriheeros. Müütiline minevik ja geograafia põhinevad päriselt toimunud sündmustel ja Eesti olemasolevatel kohtadel. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine. (Vägilaste) jalajäljed kivil. Jõgede, sängide, järvede tekitamine ning kivistised. Niitmine, kündmine ja hobuse surm. Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust. Hiidudega seotud tekkelood ja võitlused inimestega. Surm läbi mõõga. Kreutzwald nt pidas Kalevipoega reaalseks ja seostas nt mammutiluid temasuguste hiiglastega
annaabi.ee 
