Monal hakkas kiisust nii kahju , et tahtis teda kaasva võtta .Juhan aga ütles : miks asjata vedada koju kaasa võõraid kasse ! Teinekord jälle jäid talle metsmaasikat teepervel silma . Kuid järsku , kuulsid nad tagant haukuvaid koeri , vaatasid taha ja koerad hakaksid nende poole jooksma , koeri oli kokku oma 6 tükki ! Mona ehmus kui segane , hakaks jooksma ja kiljuma , koerad kiiirendasid .Justus ja Juhan võitlesid aga viimase piisani , murdsid koerad maha ning rahustasid Monat . Kui Mona Liisa oli enamvähem rahunenud jätkasid nad enda teekonda . Kui nad koju jõudsid olid nenede vanemad juba väga Rõõmsad et lapsed tagasi tulid . Laste emad ja isad tänasid Juhanit et too lapsed tagasi koju tõi . Moona Liisa rääkis emale kui vapper oli Justus et Moona Liisa eest hoolitses ja ema tänas selle eest Justust ja palus Justusel võtta oma tütar Moona Liisa omale naiseks . Nädala pärast abielusid Moona Liisa ja Justus Õnnelikult kirikus
Üheksandas peatükis otsib Paul rindele saabudes ülesse Kati ja Kroppi. Samal õhtul lähevad nad kohe luurele, kuid luuramine läks halvasti, hakkas pommitamine ning Paul pidi varjuma augus. Prantslased jooksid temast mööda. Paul oli hirmul. Varsti kukkus samasse auku prantsuse sõdur, kes oli suremas. Paul üritas teda elustada ning tundis süüd tema surma pärsast. Pärast lahingu rahunemist jooksis Paul tagasi oma kaevikusse, kus kohtus kohe Kati ja Kroppiga. Nad rahustasid Pauli tapalugu kuuldes maha. Kümnendas peatükis saadetakse mehed ühte küla valvama, kust pole veel jõutud toiduladu tühjaks teha. Mehed veedavad seal mitu päeva ning söövad korralikult seapraest kõhu täis ning suitsetavad sigarit. Pärast külast lahkumist liigutakse edasi järgmisesse külla. Teel sinna algab uus pommitamine, kus saavad Kropp ja Paul viga. Nad toimetatakse haiglasse, kust nad edasi liiguvad rongi peale. Kroppil tõuseb rongis palavik ning ta viiakse
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos,
Päeva ajal mees veel liigutab end ning Bäumer ravitseb teda. Mees aga sureb. Ta mõtleb tapetud mehe naisele. Paul otsib mehe rahakotist aadressi, mehe nime (trükkal Gerard Duval) ja kirjad. Ta tahab naisele kirjutada, mis ta mehega on juhtunud kuid mõtleb ringi. Hetkeks lubab ta ka tulevikus trükkaliks hakata ja mehe perekonnale anonüümselt raha saata. Kui saabus taas hämarik liikus Paul oma meeste poole. Kat ja Albert arvasid, et ta on surnud ning otsisid ta laipa. Nad rahustasid Bäumeri tapalugu kuuldes maha. X Kaheksa meest saadeti küla valvama, mis liigse tulistamise tõttu on evakueeritud. Vvarjendiks oli betoneeritud kelder. Taludes ringi jalutades avastati laudast kaks noort siga. Majas tehakse seapraadi ja kartulikotlette. Küpsetamise tõttu korstnast tõusev suits äratas aga tähelepanu ning tingis maja pommitamise. Kõik pääsesid keldrisse ning sõid nii nagu jaksasid. Nädala pärast lõppes mõnus elu külas ning tuli tagasi sõita
Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C
trükkali ja temast peab ka trükkal saama ja arvab, et ta peab mehe perekonnale 20 anonüümselt raha saatma. Päike loojus ja Paul oli roidumusest ja näljast uimane. Ta elujanu on tagasi ja ta võitleb oma elu eest. Rinne jäi rahulikuks. Ta roomab pimedas enda meeste juurde. Kat ja Albert otsisid Pauli kanderaamiga. Ta sõi ja tegi sigaretti. Ta rääkis neile tapetud vaenlasest ja nad rahustasid Pauli. 21 X PEATÜKK Kaheksa meest saadeti küla valvama, mis liigse tulistamise tõttu oli evakueeritud. Peamine valvealune asi oli toiduladu. Kogu nende jagu oli kohal- Kat, Albert, Müller, Tjaden, Leer ja Detering. Neid oli rohkem alles kui mõnes teises jaos. Varjendiks oli betoneeritud kelder. Põranda katsid nad madratsite ja pehmete asjadega. Paul ja Kat tegid väikse luurekäigu majades
kummardama oma raskeid päid maa poole, vaid vastupidi te peate vabalt ja lõbusalt õitsema ning vaikse rõõmu ja vankumatu sümbolina vaatama otse üles, igavesti sinise taeva, jumalate asupaiga poole. Seepärast on teile antud ka sinine preestrirüü. Ja olgu teil kannatust kui saabub viljakoristuse aeg, lõigatakse kõrred maha ja siis äratate teie kõikide tähelepanu. Naised punuvad teist endale pähe pärgi või kinnitavad teid rinnale." Need sõnad rahustasid solvunud rukkililli. Tänulikult vaikisid nad ja tundsid rõõmu oma tähtsast ülesandest. Nii õitsevad need kaunid preestrid lainetavas viljapõllus ja kuulutavad inimestele taeva armu ning headust. Roost, V. "Legende ja pärimusi lilledest." · JOONISTA KUULDUD LEGENDI JÄRGI RUKKILILLI LAINETAVAS VILJAPÕLLUS. · MEISTERDA ISE SOBIVAST MATERJALIST KAUNEID RUKKILILLI, TEE NENDEST PÄRG VÕI VANIK.
osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on
ussisõnu õpetada. Leemeti talu juurde aga jõudes avanes Intsule jube vaatepilt mida ta sissitas Leemeti meelehäireks päris kõvasti ka kiiresti nägema tulla. Nimelt avanes neile vaatepilt veretööst kus Toomase ja Magdaleena kõrit olid lahti lõigatud ja häll ning säng täis verd- Johannese koht oli tühi. Leemet läks raevu täis ja hakkas laamendama kuni Ints talle maagilised ussisõnad peal luges mis ta rahustasid hetkeks. Taas ärgates rääkis talle Ints, et siin ei ole käinud mingi hunti ja õieti ei ole tegemist ültse hambajälgedega laipade kõril vaid puust küüntega mis Hiietark Ülgas kes endiselt elus on, nõdrameelne nüüd aga siiski neile kahele kõrri pudes. Kahtlase huumori ja vihaga läksid Leemet ja Ints Ülgast otsima, et talle ots peale teha. Metsa jõudes kutsus Leemet vägeva sisinaga kõik rästikud kes lähedal kokku ja
teekonda mäest alla. Mu mõtted olid kogu tee mäest alla medaljonil. Ma märkasin metsa serval nelja hobust. "Aga kus viies on?" tekkis küsimus. "Kas tõesti on küla saanud teada, et ma olen mõrvar?" imestasin mõttes. Ka vihm oli üle jäänud, aga nüüd ümbritses meid õhuke uduvine. Me jõudsime varsti alla hobuste juurde. Ma suundusin longates oma hobuse juurde. Ta hakkas perutama kui ma talle lähenesin. See ehmatas mind ja ma kukkusin selili maha. Jastiin ja Kabrevitsi rahustasid hobuseid ja Andres aitas mu püsti. Aga kui ma olin vaevalt püsi tõusnud, hakkasid hobused jälle perutama ja kisendama. Mu medaljon hakkas siniselt helendama ja nii imelik kui see ka pole, rahunesid hobused kohe maha. Me saime aru, et mu medaljon hirmutab loomi. Mul oli selle pärast paha tunne. Aga me saime vähemalt teada, mis hobuseid ärritab. Me järeldasime seda, et medaljon on võimsam kui arvasime. See võis meile veel paksu pahandust põhjustada. 23 Koju
Mitte ainult Anna Baueri jaoks, kes teel olles oli pidevalt korranud lauset „Mitte ainult okastraati, mitte ainult okkaid“, täitusid kõige hullemad ootused. Sügiseselt värvunud lehed ümberkaudsetest metsadest ei suutnud muljet kontsentratsiooni- laagrist parandada: umbes kaks meetrit kõrge kahekordne tara okastraadist, vahitornid, ilma akendeta või katkiste klaasidega lagunenud puubarakid, relvastatud valvurid. […] Laak ja Gerrets rahustasid ärritunud inimesi, öeldes, et sel ajal, kui teie noored inimesed siin töötate, on teised Tartu lähedal nn „talvelaagris, kus on kergem töö, soe ja hea hoolitsus. Kohe hoiatasid Laak ja Gerrets, et kui keegi põgenema peaks, lastakse tema sugulased „talvelaagris“ maha. […] Siis järgnes uus alandamine. Jägala laagri kinnipeetavad allutati üksikasjalikule kehalisele läbivaatusele ja pidid kõik väärtasjad, kellad, käevõrud ja abielusõrmused ära andma. „Oli õhtu
usaldavale tütarlapsele veel enam vaja oli? Ja kas polnud kogu ses loos asjaolud enam tema kui Phoebuse vastu? Nii jäi ta siis ootama ja lootma. Lisaks sellele oli avar kirik, mis Esmeraldat igast küljest ümbritses, tema elu päästis, varjas ja hoidis, ise kõige tugevam rahustaja. Selle ehituse pühalik-pidulikud jooned, tütarlast ümbritsevate asjade usuline ilme, hardad ja helged mõtted, mis otsekui igast selle kivimassi urbest välja hoovasid, mõjusid tahtmatult temasse. Peale selle rahustasid haiget hinge kirikust kostvad õndsalikud ja majesteetlikud hääled. Preestrite ühetooniline laul, koguduse vastused sellele, vahel vaevalt kuuldavad, vahel mürisevad, aknaruutude harmooniline värisemine, sadade trompetitena kajav orel, kolm kellatorni, mis sumisesid suurte mesilaste tarudena, kogu see orkester oma vahetpidamata alt rahva juurest üles tornini lendava ja allalaskuva päratu heliredeliga uinutas ta mälu, kujutlusvõimet ja nukrust. Eriti hälli-tasid teda kellad
annaabi.ee 
