1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud, kolme riigi ühine mitmed talupoegade tegutsemine sõjaohu korral, ülestõusud, protestid, kindlad reeglid uniooni ühise unioon oli perioodide kaupa. kuninga valimiseks, uniooni liikmete seadused ja
Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal. Rajati linna erinevaid hooneid, hakati kirja panema esimesi teoseid selle kohta milline aeg tol hetkel valitses. Vaestele Rooma riigi kodanikele jagati regulaarselt tasuta vilja , et ära elada. Rahva lõbustamiseks ehitati teatrid, kus toimusid mitmed näitemängud. Lisaks sellele korraldati mitmeid hipodroome ja veriseid vaatemänge kus osalesid enamasti orjad ja loomad
4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik 5.Eestis tuli võimule Venemaa ning algas Vene aeg Eesti Põhjasõja järel Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu-
Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused. Talupojad püüdsid sõjaolukorda kasutada selleks, et mõisnike võimu alt vabaneda. Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, niiöelda rahuajale. Sõda on inimeste loomuses. Võib üsna julgelt väita, et sõjad ei kao iial. Sõda on vältimatu, temaga tuleb arvestada. Aga lohutuseks, igas halvas on killuke päikest. Seega ka sõjas on nii positiivseid kui negatiivseid jooni. Need eelmainitud sõjad on olnud üheks tähtsaks teguriks Eesti kujunemisel. Ajaloos on olnud veel mitmeid sõdu, mis vääriks mainimist, aga tänaseks kõik. Eleri Etverk
rahvavabariik)kommunistliku toetusega · Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega. o Tekkisid sõjalised blokid: NATO USA ja 12 lääneriiki 1949 Varssavi lepingu organisatsioon 1955 · VMN vastastikuse majandusabbi nõukogu o Sotsialisti maade majanduskoostöö organsisatsioon Lääneriigid USA: · H. Truman (1945-1953) o Üleminek sõja-ajalt rahuajale o ,,beebibuum" üle terve maailma sünnib väga palju lapsi o Pidurduspoliitika kommunismi leviku pidurdamine o Makartism McCarthy spioonide ja kommunistide otsimis kampaania Rosenbergide süüasi mees kes töötas tuumafüüsika keskuses ja lekitas salajasi valemeid NSV liidule (mõisteti süüdi rahuajal sõja reeglitega) · D. Eisenhower (1953-1961)
a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded:
Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest. ROOTSI AJAL: Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, 1695.aastaks 350-400 000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik 10%. Tänu vaenutegevuse lõppemisele, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama: tänu rahuajale ja tänu sellele, et Eesti ala jäi sõjategevus aastakümneteks puutumata. Sisemigratsioon 17.sajandil inimesi hakkas liikuma tihedalt asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse. Samuti tuli inimesi saartelt mandrile, sest nii sai lihtsamal moel talupidajaks ja saadi viljakamaid maid. Sisemigratsiooni käigus vahetasid elukohta kolmandik eestlastest. Ümberasumise negatiivseks tagajärjeks oli seinse asutuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva
Euroopas. Trumani Doktriin andis sõjalist ja majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSV Liit. Marshalli plaan oli osa Trumani Doktriinist, mille eesmärgiks oli Euroopa riikidele rahalise abi saatmine. 16 riigile saadeti kokku 13 miljardit dollarit. Plaani eesmärk oli Euroopa majandus kiiresti taas jalule aidata, et kommunism levida ei saaks. Sisepoliitika: Algas Makatrism, ehk nõiajaht kommunistidele USA-s. Jätkati Uut kurssi ning toimus üleminek rahuajale majanduses. 20. USA sise- ja välispoliitika 1960. - 1970. aastatel. Välispoliitika: 60ndate alguses toimus Kuuba kriis ning algas Vietnami sõda. Samuti toimus kosmosevõidujooks NSV Liiduga ning võisteldi tehnoloogilises arengus. L. Johnson alustas teed pingelõdvenduse poole, kuid erilist edu ta välispoliitikas ei saavutanud. Pärast Johnsonit asus ametisse Nixon, kes lõpetas Vietnami sõja, saavutas edu pingelõdvendusega Euroopas
Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. PILET 17 1.Rooma keisririik Keisririigi kehtestamine ja valitsemine. Keisrid Octavianus Augustus, Traianus; Constantinus Suur, Theodosius Suur. Ristiusu sünd ja levik: Jeesus, Paulus. 1. I sajandil eKr asendus vabariik väepealike omavaheliste kõdusõdade tagajärjel keisririigiga.Selle rajaja Augustus lõpetas kodusõjad ja pani aluse pikale rahuajale. Keisririik ühendas kogu Vahemere piirkonna ning Lõuna- ja Lääne-Euroopa hästi korraldatud poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks, tagas siserahu ja Rooma tsivilisatsiooni õitsengu.Riiki valitses imperaator,kes oli sõjaväe ülemjuhataja. 2. Keisrid: Octavianus-valitses Rooma riigi läänepoolsete osade üle.Võitis Kreeka rannikuvetes Actiumi neeme juures Antoniust.30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega
nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks; Siseasjad ja seadused on igal maal omaenda omad; Uniooni liikmetel on ühine välispoliitika. Kalmari unioon 1397-1521 Uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ja sakslaste ning Handsa liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis. Sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu Kalmari unioon 1397-1521 1397. a. juulis kutsutakse Rootsi, Norra ja Taani vaimulikud ja ülikud Kalmari nõupidamisele. Margaretal ei olnud Olafi surma tõttu lapsi ja seetõttu nimetas ta oma järglaseks oma õetütre poja, Pommeri hertsogi Eriku. Erik krooniti Rootsi kuningaks, olles 15-aastane. Kalmari unioon 1397-1521
Ühtse araabia riigi loomine 2. Islami sotsialism 1956 Suessi kriis Põhjus on Suessi kanali riigistamine Egiptuse poolt, enne kuulus prantslastele ja hiinlastele Iisrael ründas Egiptust Sekkusid Inglismaa ja Prantsusmaa Lahendus: USA ja NSVL diplomaatilline sekkumine USA- Iisraeli toetaja NSVL- araablaste toetaja Lääneriigid külma sõja ajal USA Pärast teist MS oli Ameerika president H.Truman (1945-1953) Sisepoliitika: üleminek sõjaajalt rahuajale a) Ettevõtterajamise toetus b) Soodustingimustel ülikool Välispoliitika: pidurduspoliitika Hirm kommunismi leviku ees- mekartism J. McCarthy Rosenburgide dünastia D. Eisenhower (1953-1961) Tagasitõrjumispoliitika „Doominoteooria“ SUURBRITANNIA Impeeriumi lagunemine 1947 India iseseisvumine PRANTSUSMAA 1946 IV Vabariik Parlamentaarne vbariik Impeeriumi lagunemine Vietnami iseseisvumie 1954 Alžeeria sõda SAKSA LIITVABARIIK
Tahab ühendada kõik araablased enda alla üheks riigiks 1956 - Suessi kriis - lõpeb sellega, et kanal jääb Egiptusele, Inglismaa, Prantsusmaa tõmbavad tagasi. Pärast seda kaotas Inglismaa jõu. 1956 Ungari ülestõus Imre Nagy Ungari tahtis väljuda Varssavi Lepingu organisatsioonist Tulemus: NSVL sõjaväe sissetund Ungarisse Läänemaailm II MS järel USA H.Truman (1945-53) ● majanduse üleviimine rahuajale ● meeste demobiliseerimine (sõjaväest lahtilaksmine) ● pidurduspoliitika ● makastism ● Rosenbergide süüasi D.Eisenhower (1953-1061) ● tagasitõrjumispoliitika UK - Suurbritannia ● Impeeriumi lagunemine ● 1947 India vabanemine ● Rahvaste Ühendus Prantsusmaa ● C.de Gaulle ● 1946-1958 IV Vabariik - parlamentaarne riik ● 1946-1954 Vietnami sõda ● Alžeeria sõja algus Saksamaa ● 1945-1949 4okupatsioonitsooni
et ameeriklastel on aatompomm, NL-l polnud. On vaja laiemalt sõjatööstust edasi arendada, et saada endale ka aatompomm. Lõplikuks otsustajaks oli Stalin ise. Esialgu ei sekkunud vaidlusse, lasi päris pikalt eri poolte seisukohtadel välja tulla. Kui ta sekkus, siis tema seisukoht oli ühemõtteline ja toetas väga selgelt pistrike lähenemist. Taheti panustada üliindustrialiseerimisse, sai seda teha vaid jäiga plaanimajanduse tingimustes. Vaatamata sõja lõppemisele ja formaalsele rahuajale 1946 a II poolest majanduselu allutatakse uuesti sõjatööstuse vajaduste rahuldamiseks. Kui Stalin kohtus ka valijatega, avalikult oma kõnes teatas, et NL uue viisaastaku prioriteediks on rasketööstuse eelisarendamine, et tagada vajalikul tasemel riigi kaitsevõime. Mastaabid olid tegelikult päris võimsad. Viisaastaku jooksul pidi terase ja söe tootmine kasvama 3,3 korda, nafta tootmine 2 korda jne. Tavainimese, kodaniku, olukord sõja järel ei muutunud sugugi paremaks.
annaabi.ee 
