teisel poolel kulutused. Piltlikult öeldes kujutab eelarve endast riigi „rahakoti“ sisu kujunemist ja kasutamist. Eelarves on näidatud rahaliste voogude liikumine sellest „rahakotist“ sisse ja välja. • Laenates raha, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud defitsiitide summa). Riigivõlg võib olla: 1) sisemine – kui avalik sektor laenab raha kodumaistelt rahaturgudelt; 2) väline – kui ta teeb seda välismaistelt rahaturgudelt (välisvõlg). MÕISTED: Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N.: miinimumpalk). Ettevõte (firma) on tootmisüksus, mis kasutades tootmistegureid toodab ja müüb kaupu ja teenuseid. Tootmistegurid on kõik vahendid (maa, töö ja kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamisel ja teenuste osutamisel.
kui väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve puudujäägiga. Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, saab ta neid finantseerida kolmel viisil: emiteerides raha; maksustades erasektorit; laenates raha (finantseerimine defitsiidiga). Kasutades viimast, võib riigil tekkida riigivõlg (s.o. akumuleerunud defitsiitide summa). Riigivõlg võib olla: 1. sisemine kui avalik sektor laenab raha kodumaistelt rahaturgudelt; 2. väline kui ta teeb seda välismaistelt rahaturgudelt (välisvõlg). Kui suur riigivõlg on probleem? Oluline on see, mis otstarbel võlg on võetud. : - kui raha on laenatud tootlikuks investeeringuks, siis on see rohkem vastuvõetav; - kui raha on laenatud jooksvateks palgakuludeks või sotsiaalabiks, ei peeta seda heaks otstarbeks. Riigivõlg esindab käesoleva põlvkonna laenu parandamaks oma elustandardit, aga tasumine jäetakse tulevastele põlvedele
vähenemine c. ekspordi suurenemine d. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite sisenemine turule 19. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis, a. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks b. kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale c. kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks d. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt 20. Kas kõrge inflatsioonitempo ja Eesti krooni nõrgenemine mõjutab importi Eestisse: a. ei mõjuta üldse b. soodsalt c. ebasoodsalt 21. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; b. proovitakse rahast lahti saada ostes kaupu ja investeerides c. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks d. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. e
Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36. Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või väline, olenevalt sellest, kas avalik sektor on laenanud raha kodumaistelt või välismaistelt rahaturgudelt. 37. Fiskaalpoliitika – Fiskaalpoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 38. Kitsendav fiskaalpoliitika- on maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada inflatsiooni kiirenemist. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41
d. loomulikult töötu 40. Eeldame, et vorsti hind langes 100 kroonilt 80ni. Selle tulemusena kasvasvorsti läbimüük kuus 10 tonnilt 12 tonnini. Kui suur oleks sel juhul nõudluse hinna elastsus? a. 0,1 b. *?*vist 0,8 c. 1 d. 1,25 41. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis, a. kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale b. * kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks c. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt d. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks 42. Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. * otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn. maksutrahvi sisseviimises d. tulumaksu vabastust ettevõtetele 43. Kas kõrge inflatsioonitempo ja Eesti krooni nõrgenemine mõjutab importi Eestisse: a. soodsalt b
6) Ebakindlus finantskeskonnas – see tähendab riskide suurenemist ehk riskitaseme tõus, sellega kaasneb reaalintressimäära kasv, sest laenuandja nõuab suurema riski eest suuremat tasu Intressimäärade kujunemine pangatasemel Pangaintressimäära kujundamisel on tavaliselt aluseks mingi rahaturu intressimäärad, millest üritatakse leida kõige riskivabamad turud. Pangad peavad kuskilt hankima ressurssi. Tavaliselt saadakse see rahaturgudelt. Laenuintressi laenuturg hakkab pihta nii, et baasintress, mille peab tagasi saama. Kasuminorm – pank kui äriettevõte, kes peab teenima kasumit. Konkurents – kui konkurentide hinnad kukuvad, kukuvad ka selle panga hinnad Administratiivkulud – pangavõrgustikuga seotud kulud Üldine majanduslik olukord- kui olukord riigis suureneb, siis peab seda tegurit suurendama Teatud tegevuskulud – kallid arvutiprogrammis, mis jälgivad, kuidas arvestus käib igapäevaselt või
põhjused, sh poliitiline tsükkel; majandusstruktuuri ümberkorraldused Avaliku sektori kulutuste finantseerimine Selleks on kolm järgmist moodust: 1) maksustamine (otseste ja kaudsete maksude kasutamine); 2) raha emiteerimine (raha ringlusesse laskmine, mis suurendab raha pakkumist); 3) defitsiidiga finantseerimine ehk raha laenamine (toob kaasa riigivõla kasvu). Riigivõlg võib olla kas sisemine (laenatud kodumaiselt rahaturult) või väline (laenud välismaistelt rahaturgudelt). Väljatõrjumine tähendab erainvesteeringute vähenemist seetõttu, et valitsus eelarve puudujäägi finantseerimiseks laenab. Põhjused: laenuks vajamineva raha pakkumine on piiratud ja/või intressimäära tõus, mille toovad kaasa avaliku sektori laenud. Kuna laenuraha kallineb, siis tema nõudlus väheneb ja seetõttu erainvesteeringud vähenevad samuti. Laenamine Tema puhasefekt sõltub sellest, kes laenuraha pakub ja mis tingimusel seda tehakse. Kui avalik sektor laenab
ajal; d) ülejäägiga majanduslanguste ajal; e) tasakaalus majanduslanguste ajal. 21. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele: a)) kui laenuraha on kulutatud jjooksava tarbimise p peale; b) kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks; b) c) kui laenatud raha kulutati vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks; d) kui raha on laenatud välismaistelt rahaturgudelt; e) kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks. 22. Riigivõlga võivad suurendada: a) sõjajärgne majanduse ülesehitamine; b) kauakestev majanduslangus; c) c) maksude vähendamised, millega ei kaasne avaliku sektori kulude vähendamine; d) liialt suured sõjalised kulutused; e) mänguautomaatide kehv võiduprotsent. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 23. Riigivõlga on võimalik tasuda:
Ettevõttemajandusteaduse uurimisvaldkonda kuuluvad kõik ettevõtte majandusliku tegevusega seotud probleemid ehk ettevõttes tehtavate majanduslike otsuste kompleks: · Rajamisega seotud otsused: tegevusala, ettevõtlusvormi ja asukoha valik · Otsused eesmärkide kohta · Tegevusega seotu otsused: investeerimis ja finantseerimisotsused, tootmisprogrammi koostamine Ettevõtte tegevuse protsessid ( faasides): I. Finantsvahendite hankimine rahaturgudelt oma ja võõrkapital II. Tootmistegurite hankimine (töötajate palkamine, tootmisvahendite, informatsiooni ja materjalide hankimine) III. Transormatsioni protsess: tootmistegurite kombineerimine, mille tulemusena saadakse ettevõtte toodang pool või valmistooted IV. Toodangu turustamine V. Finantsvahendite vabastamine Hankimine, transport ja ladustamine materjalimajanduse süsteem Tootmistegurite kombineerimine tootmine
VI etapp 1970-1990 Töötatakse välja kompaktseid finantsjuhtimise teooriaid, et hõlmata ettevõtte finantstegevust tervikuna , see tähendab alates finantskapitali hankimisest kuni selle paigutuse ja majandustulemini. VII etapp 1990-200... Juhtimise struktuuri probleemid. Eeldatakse kompaktset juhtimist. Korrastatakse normatiivset baasi. Inflatsiooni probleem. Finantssektor- omanikud välisomanikud. Ettevõtte vahendite hankimine rahaturgudelt. Ettevõtte normaalseks tegevuseks on pidevalt vajalik teatud kogus raha. Lühiajaline raha vajadus on seotud ettevõtte igapäeva tegevusega, et tagada jooksvate kohustuste täitmine. See tõttu tuleb firmal kasutada lühiajalisi finantseerimise allikaid, millega tekib ettevõttele 2 probleemi: Kui suures ulatuses tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist. Millised konkreetsed lühiajalise finantseerimise allikad valida.
Vali üks vastus. a. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee Õige b. Euroopa Ombudsman, Euroopa andmekaitseinspektor Väär c. Euroopa Personalivaliku Amet, Ühenduste agentuurid Väär d. Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Väär Question 3 Millistel põhimõtetel töötab Euroopa Investeerimispank? Vali üks vastus. a. Kasutatakse Euroopa Liidu eelarvelisi vahendeid Väär b. Rahastatakse laenudega rahaturgudelt ja panga aktsionäride abiga Õige c. Kasutatakse Euroopa Liidu riikide Keskpankade rahalisi vahendeid Väär d. Kommertspanga põhimõttel Väär Question 4 Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne? Vali üks vastus. a. Eurotsoonis tegutsevatele ettevõtetele laenude andmine Väär b. EL liikmesriikidele laenude andmine Väär c. EL majandus- ja rahapoliitika kujundamine ja elluviimine, tagada hindade stabiilsus eurotsoonis Õige d
Kui tulud > kulud, on eelarve ülejäägiga. Kui riigis on eelarve defitsiit, peab valitsus leidma võimalusi kulutuste rahastamiseks. Selleks on kolm põhilist võimalust: · emiteerida ehk trükkida raha juurde · maksustada täiendavalt riigi kodanikke või tootjaid defitsiidiga). · laenata raha(finantseerimine defitsiidiga) Raha on võimalik laenata kas välismaalt või oma riigi kodanikelt, seega võib riigi laen (võlg) olla sisemine või väline. Kui võlg oli võetud kodumaistelt rahaturgudelt jäävad laenuintressid omale maale, aga kui see oli võetud välismaalt, siis lähevad intressid riigist välja. Seega toimub raha väljavool riigist. Teatava suurusega riigivõlg on talutav. Kui aasta jooksul maksulaekumised kujunevad suuremaks prognoosituist, võetakse vastu lisaeelarve. 12. RAHA JA PANGANDUS. RAHAPOLIITIKA Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamata. Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend.
Laenude puhul on üks olulisemaid tegureid intress. Laenuintressi kujunemine on seda mõjutavate tegurite rohkuse tõttu äärmiselt keerukas. Igasuguse laenu puhul intressist rääkides tuleb arvestada, et oluliseim intressimäära mõjutav tegur on eelkõige konkreetse projekti riskantsus, mis sõltub näitena nii büroo asukohast ja ehituskvaliteedist, kui ka hinnatasemest. Projekti omapäradele lisandub ka panga poolt rahvusvahelistelt rahaturgudelt laenatud rahaliste vahendite baashind ehk intress või hoiustajatele makstav hoiuseintress. Nende puhul on oluliseimateks teguriteks panga enda usaldusväärsus ja finantsvõimekuse tase ning üldine maailmamajanduse olukord. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 156) Kuna hüpoteeklaenude riskantsus on suhteliselt madal, siis võib baasintressile lisatav marginaal moodustada küllaltki väikese osa koguintressist. Eesti puhul on levinuima baasintressina kasutusel 6 kuu Euribor
Kui riigis on eelarve defitsiit, peab valitsus leidma võimalusi kulutuste rahastamiseks. Selleks on kolm põhilist võimalust: emiteerida ehk trükkida raha juurde maksustada täiendavalt riigi kodanikke või tootjaid laenata raha 29 Raha on võimalik laenata kas välismaalt või oma riigi kodanikelt, seega võib riigi laen (võlg) olla sisemine või väline. Kui võlg oli võetud kodumaistelt rahaturgudelt jäävad laenuintressid omale maale, aga kui see oli võetud välismaalt, siis lähevad intressid riigist välja. Seega toimub raha väljavool riigist. Üldiselt ei ole riigivõlg selline probleem, millega hakkama ei saada. Teatava suurusega riigivõlg on talutav. Oluline on see, milleks on võlga võetud, kui seda võeti investeeringute tegemiseks tootmisse, on põhjust loota, et toimub SKT kasv. Kui laen võeti jooksvaks tarbimiseks (palgad ja sotsiaalabi), on olukord teistsugune
annaabi.ee 
