algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma. Selle asemel, et ise endale riiet või muid vahendeid valmistada, hakkasid inimesed ostma vabrikutoodangut, mida oli palju lihtsam hankida, kui ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga. Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine. Maailmaturu kujunemisele aitas kaasa auruveduri leiutamisega levima hakanud raudtee-ehitus
asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja sellest rõivad, siis nüüd asendus kõik vabriktootmisega. Inimesed hakkasid ostma vabrikutoodangut. Nii kasvaski lihtinimese seos turu- ja rahamajandusega, kui inimene tahtis midagi osta, pidi tal olema raha, mida saadi kas ise midagi müües või rahapalka teenides. Inimeste elu muutus lihtsamaks, sest enam ei pidanud keegi endale ise riideid valmistama, vaid saadi neid valmistehtud kaubana osta. Samas oli see ka muutus inimeste mõttelaadis, sest vanad traditsioonid muutusid ja asendusid uutega. Tööstuspöörde käigus toimus suur areng ka transpordis, sest tekkis vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil.
võttis kaua aega. Hiljem hakkas levima hiinlaste leiutatud paber, mis pärgamendi troonilt lõi. Kuid raamatute ümberkirjutamine oli ikkagi aeganõudev. Olukord muutus, kui leiutati trükikunst, sest siis muutusid raamatud palju odavamateks ja kättesaadavamateks. See tõi haridusele senisest kiirema arengu. Millised muutused toimusid majanduses ? Põhiline muutus majanduses oli see, et naturaalmajandus asendus rahamajandusega. Kui varem tehti tööd, et feodaalile raha teenida, kuid nüüd tehti tööd, et endale võimalikult palju raha teenida. Itaalia linnad keskaja lõpul . Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova, mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence, kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega.
metallist valatud tähti lehekülgedeks kokku laduda ning seejärel paberile äratõmme teha. Nii jätkates saadi trükkida kiiresti raamatuid. Lühikese ajaga võidi trükkida vähese vaevaga sadu ja tuhendeid eksemplare ühest raamatust. Trükikunsti leiutamine oli väga tähtis sündmus. Nüüd, kui saadi raamatuid kiiresti ja vähese vaevaga trükkida, muutusid raamatud odavamaks. See aga võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 4. Naturaalmajanduse asendumine rahamajandusega (lk 13) Keskaja lõpu poole hakkas osa kaupmehi hankima tulu käsitööst. Enamasti hakkasid nad tegelema tekstiilitööndusega. Nad ostsid kokku suurtes kogustes lambavilla. Ettevõtlikud inimesed kaupmehed andsid villa talupoegadele, et nemad saaksid sellest lõnga, ning lõngast riiet teha. Lambavill ning valmistoodang kuulus kaupmehele, talupojad said töö eest tasu, ning kaupmehed müüsid valmistöö kasumiga ära. Järk-järgult muutusid talupojad
kasutada fosforirikakid rauamaake. See pani aluse metalllurgiale. Toomaprotsess võimaldas kasutusele võtta ka Põhja-Rootsi rauamaagilademed. Ostuvõimeline turg kujunes suhteliselt pikkamööda ja tähendas seda, et inimesed hakkasid ostma vabrikus toodetud riiet, kingi, toidunõusid jms, selle asemel, et valmistada neid ise või tellida käsitöölistelt. Eelkõige tähendas see lihtinimeste seostamist turu- ja rahamajandusega nad pidid midagi müüma või saama rahapalka, mille eest sai osta vabrikutooteid. Mõningal määral tähistas see murrangut inimese mõttelaadis, sest talupojad olid harjunud sugupõlvede jooksul kuduma kodus kangast, kindaid ja sokke, valmistama riideid ja muud sellist. RAUDTEELIIKLUS,AURIK JA AUTO Vabrikutööstus esitas uusi nõudeid transtsporile, sest oli vaja vedada toorainet ja turustada valmistoodangut. 1814.aastal katsetati inglase George Stephensoni ehitatud auruvedurit, mis
kaitsemüüre, nagu linnas. 9. Võrdle naturaalmajandust ja rahamajandust. (tv lk 40) Naturaalmajandus Rahamajandus 1. Enamus eluks vajalik toodeti ise. 1. Raha oli maksevahend ja majanduselu toimimise vahend. 2. Kaup vahetati kauba vastu. 2. Naturaalmajandus asendus rahamajandusega (kaup osteti raha eest) 3. Raha tähtsus maksevahendina oli väike. Tulud kulud arvestati 3. Pankade tekkimine 12. 13. sajandil. Võeti kasutusele vekslid küll rahas, sest raha oli eelkõige ainult arvestusühik. (võlakirjad) see võimaldas teha tehinguid sularahata. 10. Mis oli kohalik kaubandus? Kus sellega tegeldi? (õp lk 78)
tuginevat ühistunnetust. riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: *Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil.
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil.
Merelt võidetud maa Tuleb kasutusele ratastega hõlmader, sellega võimalik künnivagu ümberpöörata. Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle
ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda. Erinevad ühiskonnamudelid: 1. Agraar-ehk põllumajandusühiskond kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 2. Industriaal-ehk tööstusühiskond Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil
Näiteks kaupmees ostis talupoja käest villa. Siis saatis ta selle manufaktuuri, kust tehti sellest kangas. Selle müüs ta maha. Manufaktuurides töötasid palgatöölised, kes enamasti olid talupojad. Hakkas toimuma investeerimine raha paigutamine kuhugi majanduslikku tegevusesse, lootuses saada tulu. Kalevitööstus oli hiliskeskajal üks tulusamaid ettevõtteid. Tarastamine suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Suur osa Inglismaa talupoegi vaesus tänu sellele. Koos rahamajandusega tekkis ka pangandus. Samuti tekkisid pangandusperekonnad Fuggerid. Itaalias tegutses Medicid'i suguvõsa. 31) Renessanss ja humanism Renessanss on Itaaliast alguse saanud ning 14. 17. sajandini Euroopas kestnud periood. Maailmapilt muutus inimese kesksemaks (inimest väärtustamaks). Renessanss on antiikkultuuri taassünd. Antiikkunsti hakati jäljendama. Samuti hakati kodudesse tooma pehmet mööblit, seintele pandi tapeedid. Itaalias ehitasid aadlikud villasid
Esiplaanil on kristlik au ja valmidus Kristuse eest surma minna. Rüütlid olid rahva seas väga lugupeetud, nad näitasid ajapikku rahvale, et ka madalamatest ühiskonnakihtidest pärit inimestel on võimalik end üles töötada. Sellega seoses hakkab kaduma ka vaimuliku kuju eelisseisus. Linnastumise mõjul hakkab muutuma ka senine majandusmudel. Põllumajanduse tähtsus väheneb, feodaalne naturaalmajandus ja vahetuspõhimõte asendub rahamajandusega. Kiriku arhitektuuris saab uueks stiiliks gooti stiil senise romaani stiili asemel. Gooti stiil on kõrgustesse minev, kitsad ja kokkupressitud, ent samas visuaalselt kaunid aknad. Gregooriuse laulu kõrval hakatakse tähtsustama ka ilmalikke laule. Viimaseid asutakse üles kirjutama ja ühiskond muutub ilmalikumaks. 14. sajandist algas kirikuloos eriti tormiline ajajärk. Avignoni vangipõlv vältas aastast 1309 kuni 1377. aastani. See algas paavst Bonifatius VIII-st, kes oli vaenujalal
annaabi.ee 
