Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aastane palk, kas 10 000 või 2500, tulult läheb ikka sama suur protsent (-20%) Pank teeb pakkumisi, et inimesed ajaksid rahaasju rohkem läbi panga (mõjutab riigi majandust) Pank teeb % väiksemaks = inimesed võtavad rohkem laene kuna tagasimakstav summa on väiksem, kuid see toob siiski riigi majandusele kasu, sest suureneb inimeste arv, kes maksavad Raha? Maksevahend Devalveerimine? Valuuta väärtus väheneb teiste rahakursside suhtes Kiirlaen? Laen mida saab võtta suurema intressiga ja lühikeseks ajaks. Intress? % mida saavad laenuandjad selle summa pealt mis nad laenuks andsid majandussüsteemid 1)naturaalamajandus 2)turumajandus 3)käsumajandus Iseloomustus: NATURAALMAJANDUS: Ühiskonna liikmed toodavad kõik eluks vajaliku ise. Tootmisvahendid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Raha on vähe tähtis ning ei kasutata. Kui puuduvad vajalikud ressursid või on neid raske saada siis
SOTSIAALPOLIITIKA PÕHIMÕTE -sotsiaalkindlustuse sisemaikseid peab ise tegema ja koguma -tööstuskindlustus, kogumispension -riik püüab kõigile abivajajatele toetust pakkuda (peretoetused, pension jne) PENSIONISÜSTEEM I sammas-maksab riik, rahvapension-aastate üealt välja teenitud raha Iisammas-kohustuslik varumispension- I palgast hakkab maksma 2 % ja riik 4% juurde IIIsammas vabatahtlik kogumispension BRETTON WOODSI SÜSTEEM= IIMS järel-kuni 1971 a -kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem -toetus kullale ja dollarile -asutati IMF(rahvusvahelinevaluutafond) ja WB(maailmabank) poole EESTI PANGA TEGEVUS -korraldab raha stabiilsust -kontrollib teisi panku -määrab rahavahetuskursid -madalalaenuintressid annavad tunnistust riigi heast majanduslikust seisust TURUTASAKAAL JA HINNA SÕLTUVUS -pakkumine ja nõudlus tasakaalus ja turu hind kujuneb pakkumisest ja nõudlusest -nõutud on need, mille hinnad tõusevad, sõltuvad konkurentsist KONKURENTSI VAJALIKKUS
inflatsiooniks. Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt
Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt
inflatsiooniks. Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woods süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt
maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobus kullastandardist Ameerika Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. Bretton Woodsi süsteem Teise maailmasõja järgsel perioodil loodi uus kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 USA-s toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, kus keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA dollar. Hilisemal perioodil on dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt. Rahvusvaheline valuutafond Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Seoses
tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobus kullastandardist Ameerika Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. 5 2.5 Bretton Woods Teise maailmasõja järgsel perioodil loodi uus kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 USA-s toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, kus keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA dollar. Hilisemal perioodil on dollar endiselt peamiseks reservrahaks, ent iga keskpank valib kaasajal reservraha iseseisvalt Kolm Bretton Woodsi institutsiooni olid ● Rahvusvaheline Valuutafond, mille eesmärk on anda lühiajalist laenu
4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus Rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile, mille tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. Kestis 1944-1971. 8. Raha ajalugu Eestis 1918 Eesti Mark. 1928 Eesti Kroon (vahepeal devalveeriti). 1940 Rubla. 1941 Saksa mark. 1944 Rubla. 1992 Eesti Kroon. 2011 Euro. 9. Rahasüsteemide liigitus Rahasüsteem on välja kujunenud ühiskondlikust kokkuleppest ning on reguleeritud seadusega
kinnisvara 6. Kullastandardi olemus – valuutade väärtused maailmas kehtestati teatud kulla hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani) 1 7. Bretton Woods’i süsteemi olemus - peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana 8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark 2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus Raha vormi alusel
inflatsiooniks. Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt
vähendamine või paberraha kursi alandamine välisvaluuta suhtes. Devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat. Revalvatsioon - rahaühiku väärismetalli sisalduse suurendamine või rahakursi tõstmine kulla või mõne riigi valuuta suhtes. Raha revalveeritakse harilikult peale inflatsiooni, kui majanduslik olukord on paranenud. II maailma sõja järel otsustati taastada kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. Selle alustes lepiti kokku 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud konverentsil. Seal loodud süsteem toetus kahele alusele: 1. Kullale. 2. Dollarile. Kulla ametlikuks hinnaks kehtestati 35$ unts. Teised valuutad said kindla hinna dollarites (koos väikese kõikumis piiriga). Usaldus loodi sellega, et Ühendriigid kohustusid esimesel nõudmisel dollarite vastu kuld andma. Dollar muutus maailma rahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi rahvusvaheline valuuta fond ja maailma pank.
kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani). Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus. Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana. 3 15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade
Peamine erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus Eelised o lihtsus o aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes o mõjutab positiivselt väliskaubanduslike transaktsioone 3.Euroopa rahakursside süsteem. Euroopa majandus- ja rahaliit. 1978. aastal loodi Euroopa monetaarsüsteem. Eesmärgid · Uue stabiilse süsteemi loomine · Inflatsiooni kontroll · Vahetuskurssipoliitika kordineerimine kolmandate riikide suhtes Kõik EL-u rigid olid liikmed. Võtsid kasutusele rahaühiku ECU (European Currency unit), mis oli · arveldusvahend · maksevahend · reservvaluuta · teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%)
üleminekumajandusega riikidele kõik liikmesriigid · Laenud pikaajaliste probleemide · Laenud lühiajaliste probleemide lahendamiseks lahendamiseks · Tegevus laieneb riigi majanduse · Keskendub maailmamajanduse makro- spetsiaalsetesse sektoritesse majanduslikule tegevusele 2 6. Eurooa Rahakursside süsteem 25.03.1957 Rooma leping, loodi Euroopa Majandusühendus. 1970. aastal esitas Luksemburgi tollane peaminister Pierre Werner plaani edasiseks rahandusalaseks koostööks Euroopa Ühenduse riikide vahel. Plaan oli jõuda ühisrahani 1980. aastaks. Riikide vastuolude ning Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemise tõttu lükkus plaani rakendamine aga kaugele tulevikku. 1972 valuutamadu. Valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes ning võisid kõikuda selle suhtes kuni 2,25%
· Koodi täiesti uus mehhanism maksebilansside kohandamiseks. B-W süsteemi lõpp- · 1971. aasta augustis loobus USA ametlikult dollari konverteerimisest kullaks ja laskis dollari ujuvale kursile. · See tähendas ühe ajastu lõppu maailma rahasüsteemi korraldamisel. · Oli selgunud, et riigid arenevad erineva kiirusega ja samal ajal kasvab meeletult ka maailma rahakäive, fikseeritud rahakursside süsteemi säilitamiseks oleks olnud tarvis hiigelressursse. Selliseid ressursse maailmal tollal ei olnud. 37) IMF: tekkimine, tööpõhimõtted (kvoot, laenulimiit). Roll maailma finantsstabiilsuse tagamisel. - rahvusvaheline fond (IMF) ise pidi täitma kolme eesmärki: 1) reguleerivat (vahetuskursid ja konverteeritavus), 2) finantseerivat (laenude süsteem) 3) konsulteerivat (kuidas tasakaalustada maksebilanssi)
See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus, hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid: -fikseeritud vahetuskursid, -vabakaubandus -dollari kasutamine põhivaluutana. Nii sai USA dollar maailmarahaks. 15. Maastrichti kriteeriumid 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu,
annaabi.ee 
