Kategooriajuhtimine on tänapäeval arenev valdkond, mida juhib hankestrateegiat edumeelsetes ettevõtetes. Ettevõtte pikaajalise ja järjepideva strateegia eesmärgiks on terviklikuma ja laiahaardelisema tarne juhtimine. On olemas viis moodust selleks, mida saab ka ellu viia: kulude läbipaistvus, juhtkonna vahetus, nõudluse reguleerimine ja haldamine, kulu jälgimine ja mõistmine ja globaliseerumine ja kõik omamiskulud. Kategooriajuhtimise mudelite omaksvõtuga võivad tagada parema rahakasutuse ja omandada paremat riskikontrolli. Kasutatud kirjandus Atti, G.,(2010) Kategooriajuhtimine jaekaubanduses ja tootmises. Tamm,K.,(2004),Kaubakategooriate juhtimise kontseptsioon konkurentsieelise allikana jaekaubandusettevõttes. (http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/ettevottemajandus/2004/19_Tamm.pdf) Lohman,D.,(2012) The category management process - 8 simple steps. (http://categorymanagementsolutions.blogspot.com/2012/03/category-management-
Riigieelarvest eraldamevälislaenudele toetudes tervishoiuinvesteeringuteks vajalikud vahendid, suunates ravikindlustuse raha haiguste ennetamisele, arstiabile ja soodusravimitele. Selle tulemusel lühenevad ravijärjekorrad ja paraneb ravimite kättesaadavus. RAHVALIIDU juhtimisel ehitatakse üles kompleksne tasakaalustatud tervishoiukorraldus, mis parandab oluliselt arstiabi kättesaadavust ning tõkestab epideemiate, eelkõigeaidsi levikut. RAHVALIIT taastab Riigikogu kontrolli haigekassa rahakasutuse ja palgapoliitika üle. Tervishoiukorralduses seame eesmärgiks haigete, mitte ametnike heaolu. RAHVALIIT tagab igale inimesele elukohajärgse perearsti ja eriarsti vastuvõtu ning võtab ravijärjekorrad range kontrolli alla. RAHVALIIT seisab arstide ja õdede palga tõstmise ja tarifitseerimise eest. Meditsiiniõdede keskmine palk peab olema riigi keskmisel tasemel ning arsti keskmine palk riigikeskmisest palgast poolteist korda kõrgem.
Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur Vahetus- ja rolliturg Staatus- ja standarditurg Raha funktsionaalne tähendus Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6 (Carruthers, B.G. ja L. Ariovich (2010) „Money and Credit“: ptk 3 Aspers, P. (2011) „Markets“: ptk 4) SEMINARID: alltoodud tekstidest lähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest, oluline on mõista teksti autori põhiväiteid ja nende üle lühidalt arutleda) Seminaritekstid:
kauplemine, oksjon, eksperthinnang jne). 3. Organisatsioon: · ettevõte, selle erinevad vormid · aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel · Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika 4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer): Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl ,,kurameerimine", abielu, prostitutsioon) Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega 5. Üksikisik · Seotus sotsiaalsete suhetega;
Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Staatussümbolid, nende mõtestamine -> identiteet tegutsejana –> Organisatsioon – ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel – >Leibkond, perekond – Tööjaotus ja soorollid, Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega, majanduslikud suhted lähisuhtes - – Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas – >Üksikisik- Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud): Kaupade ja teenuste tarbijana; aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina, tööandjana; 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste
1. BADL (Basic Activities of Daily Living) ehk igapäeva põhitegevused,- söömine, riietumine,WC-toimingud, pesemine (keha pesemine kaelast varvasteni),liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus) 2. IADL (Instrumental Activities of Daily Living) ehk teatud vahendi või instrumendi kasutamist nõudvad igapäevategevused- toidu valmistamine, poes käimine toiduvalmistamiseks või kodu/riiete korrashoiuks vajaliku hankimiseks, laua katmine, koristamine, nõude pesemine, rahakasutuse ja sisseostude plaanimine, riiete vahetamine vajadusel, riiete hoidmine õiges kohas,pesu pesemine, triikimine, voodi korrastamine, oma toa ja asjade korrastamine, koristamine,elementaarne suhtlemine oluliste inimeste, ametnikega, kommunikatsioonivahendite kasutamine.Kogukonnateenuste kasutamine - ühistransport, sotsiaalosakond, polikliinik jm 23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades 24
investeerimisvõimalused jms.). Klientidel on võimalik panga juurdepääs oma andmetele täielikult keelata või osaliselt piirata. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Organisatsiooni eesmärgid on pakkuda klientidele neutraalset abi eelarve koostamisel ning rahaliste kulutuste jälgimisel ja võimaldada kliendil saada pangast kõige sobivamad pakkumised. 1.3 Organisatsiooni põhiprotsess MPM põhiprotsessiks on klientidele abi pakkumine eelarve koostamisel ja rahakasutuse jälgimisel. 1.4 Tegutsejate ja nende infovajaduste ning eesmärkide loetelu Firmas tegutsejad ja süsteemiga suhtlejad on klient ja pangatöötaja. Firmas tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused: 2 klient eelarve koostamise põhimõtted igapäevased kulu ning tulu objektid säästmise soovitused pangatöötaja kliendi sissetulek kliendi rahalised kohustused
Pere-eelarve kujunemine Pere-eelarve kujunemine o Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, o Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) Majanduslikud suhted lähisuhtes Majanduslikud suhted lähisuhtes
Tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled+väljaandja+vahendajad) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o 18-19saj industrialiseerumine Karl Marx ja Georg Simmel Raha kui uus sotsiaalse integratsiooni alus ühiskonnas Muudab inimestevahelised suhted kalkulatiivseks, instrumentaalseks ja ratsionaalseks; Simmel: raha on vabastav jõud, traditsiooniliste tegevusmustrite lõhkumiseks Zelizer: raha pole ei kultuuriliselt neutraalne ega sotsiaalselt anonüümne
• garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine,omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro,IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud
• garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro, IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud
võimalusi; väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus; arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist; ajatatud makse standard Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad “isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus Raha sümbooliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine,
Raha kui institutsionaliseerutud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + ,,vahendajad" (finantssüsteem) Raha sümbolväärtus Kasvav lahutatus ,,omaväärtusest" (raha kui virtuaalne arvestusühik); Valitseja võim; rahvuslik identiteet; Tarbimisühiskond *Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid: ,,sotsiaalne raha"ja raha sotsiaalseid tähendusi SOTSIAALNE RAHA (V. Zelizer): Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud, vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid; ,,Universaalraha" asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist ,,erirahadega", millega seostuvad erinevad tähendused ja kasutusmustrid; Sotsio-kultuuriliste protsesside pinnalt tekivad *mittekattuvad ja eristunud vahetussfäärid,
6) Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Sotsiaalne konstrueeritus: rahalised nõuded on: - tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised; - sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest. 7) Raha ja usaldus o Raha usaldus: väljaandja kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem). 8) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o Rahaloomise ja rahale ligipääsuvõimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja. o Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus. o Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga. o Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus.
b. tugevdame riigi võimet pidada läbirääkimisi ravimite hinna kujundamisel ja järelevalve teostamisel; c. kaasajastame ravimipoliitika. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks ja omaosaluse vähendamiseks analüüsime kehtivaid piiranguid. Kaalume apteegibussi teenuse sisseseadmist ning digiretsepti süsteemi loodud eelduste ärakasutamiseks seadustame ravimite ostmise võimaluse traditsioonilise apteegi osana toimiva e-apteegi kaudu. 4. Tervishoiu rahastamise mitmekesistamine ja tõstmine rahakasutuse parema sihituse teel: a. analüüsime ja kaalume tänase süsteemi muutmist selliselt, et inimeste ravikindlustuseks mõeldud raha läheks valdavalt raviteenuste rahastamiseks; b. toetame tervishoiu rahastamise mitmekesistamist, suurendades võimalusi vabatahtlikuks tervisekindlustuseks; c. toetame perearstitöö kvaliteedi parandamisele suunatud lisatasusüsteemi rakendamist võimaldamaks perearstidel palgata lisaõde, et muuta tõhusamaks perearstide tegevus haiguste
Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks. Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne. ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama. LAENAMINE Laenud jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks),
Analüüsida tuleb ka vv-tsejate iseloomuomadusi ja käitumist, et tuvastada perevv soodust võimalikud b tagades, et ohvrid oleks informeeritud - vähemalt juhtudel, kus ohvrid ja pere võivad ohtu sattuda - kui riskitegurid. Uuringust nähtub näiteks, et lähisuhet mõjutab mõningate meeste kontrolliv käitumine (nt kurjategija põgeneb või kui ta vabastatakse ajutiselt või lõplikult; naise rahakasutuse või sõprade või pereliikmetega kohtumise piiramine). c informeerides neid kooskõlas siseriikliku õigusega nende õigustest, neile suunatud teenustest ning 5. Palju naisi, kes on perevv ohvrid, kogeb suhtes korduvat vv. nende kaebuse suhtes rakendatavatest järelmeetmetest, süüdistustest, uurimise või menetluse üldisest Tõenduspõhine poliitikakujundus- Naistevastase vv teadvustamise kampaaniad peavad tuginema
annaabi.ee 
