Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Radioaktiivsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiiritus, radioaktiivsus, peatamise, alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, lagunemine, tehislik, kiirgused, kiiritustõbi, radioaktiivsuse, alfakiirguse, piisab, tuumakatastroofid, hiroshimaIoniseerivaks kiirguseks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja kiirgus radioaktiivsetest materjalidest. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus. Beetakiirgus on kiirete elektronide voog. Beeta lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks. Seejuures tekivad elektron ja antineutriino. Gammakiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid. Nende reaktsioonide käigus muunduvad normaalsed aatomid antud molekulile sobimatu aine aatomiteks,
gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Radioaktiivse kiirguse liigid Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ioniseerivateks kiirgusteks ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja
elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. 9. Mida kujutab endast alfakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu, ei suuda läbida isegi paberit. 10. Mida kujutab endast beetakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. 9. Mida kujutab endast alfakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu, ei suuda läbida isegi paberit. 10
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemi
põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Võrdleme seda suitsetaja riskiga haigestuda kopsuvahki. 10 suitsetajast haigestub tõenäoliselt 1 kopsuvähki, ehk: tõenäosus on 0,1. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. Lootekahjustused ja pärilikud mõjutused: Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni. Saue Gümnaasium Referaat Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus. Kiirkond, keskond, tervis. Koostajad: Maret Mägi 12a
aastal kui Frederic otsutas teha mõned katsed beetaradioaktiivsete isotoopide rakendamiseks bioloogilises uurimistöös ja meditsiinilises diagnostikas. Hiljem selgus, et curie katsed bioloogia ja meditsiini valdkonnas olid äärmiselt tähtsad ja viljakad; need panid aluse radioaktiivsete isotoopide ülilaidaldasele rakendamisele paljude haiguste diagnoosimisel ja haigete ravimisel.[1] Mis on Radioaktiivsus? Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Tuuma lagunemine jagub kaheks kas alfa- või beetalagunemine. Alfalagunemisel kiirgab tuum alfaosakese aatomi tuuma ja beetalagunemisel elektroni tuuma. Toimub tuumalõhustumine ehk suur aatomituum laguneb suuremateks (enam- vähem võrdseteks) tükkideks
radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel, kusjuures teatud tuumade lagunemisel võib eralduda ka suuremaid osakesi. Samuti tekib radiatsioon kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1] Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe
Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid...............................
................................................................................. 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.................................................................................................................................... 5 Alfakiirgus ().....................................................................................................................5 Beetakiirgus ().................................................................................................................. 5 Gammakiirgus ()............................................................................................................... 6 Röntgenkiirgus (x-kiired).......................................................................
väliskihil on kaks elektroni. Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevad aatomid. Keemilise elemendi isotoobid erinevd teineteisest neutronite arvu poolest aatomi tuumas, kuid elektrone ja prootoneid on neil sama palju. Nt. harilik vesinik 11H, raske vesinik 21H, üliraske vesinik 3 1H. Tuuma jõud on jõud, mille mõjul tuum koos püsib: 1)on tunduvalt suuremad teistest jõududest, 2)mõjuvad väga väikestel kaugustel, 3)tuumajõud ei olene osakeste laengust. Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik lagunemisnähtus, millega kaasneb elementaarosakeste või aatomituumade kiirgumine, selle avastas Becquerel 1896. Radioaktiivse kiirguse põhiliigid: alfakiirgus, beetakiirgus ja gammakiirgus. -kiirgus: kiired kujutavad heeliumi aatomituumi. Omadused: *-kiirgus on mõjutatav magnetvälja poolt, *-kiirguse läbitungimisvõime on väike. -kiirgused: 1)- lagunemine: kiiratakse elektrone, omadused: *on mõjutatav magnetvälja
vältida mistahes võimalikku kiirituskahjustust. 3. Dosimeetria Dosimeetria on teadusharu, mis uurib ioniseeriva kiirguse mõju ainele ning tegeleb ka vastava mõõteaparatuuri ning mõõtmismeetodite väljatöötamisega. Põhilised ühikud, mida kasutatakse ioniseeriva kiirguse mõju hindamisel. On esitatud alljärgnevas tabelis. Neeldunud Kiiritusdoos Ekvivalentdoos H doos e. kiiritus X Efektiivdoos E D=dE/dm X=dQ/dm Ht,r=Dt,r*Wr Mittesüsteem Mittesüsteem Mittesüsteem SI SI SI ne ne ne kgC1058,2R1 ekvT,R,WGy1 ekvT,R,Wrad
Tänaseks 80% elektritoodangust. 30-nes riigis on praeguseks üle 440 reaktori, mis toodavad 16% kogu maailma elektrist. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne Euroopas on Soome rajatav Olkiluoto-3 esimene tuumajaam pärast1991. aastat. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Esimesel juhul kiirgab tuum alfaosakese (heeliumi aatomi tuuma) ja teisel juhul elektroni. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks (enam-vähem võrdseteks) tükkideks, siis nimetatakse seda ka
ülalhoidmiseks tuleb neutroneid aeglustada, et suurendada nende haaramise tõenäosust tuuma poolt. Üksiku lagunemisakti käigus eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui toodi tuuma juurde haaratud neutroni poolt. Tuuma lõhustumine ja sellel järgnev lagunemine võib toimuda paljude erinevate skeemide kohaselt, millest üks on näitena esitatud järgneval joonisel. Lõhustumisel vabanev energia jaguneb erinevate protsesside vahel, kusjuures põhiosa läheb laialilendavate lõhustumissaaduste (fragmentide) kineetiliseks energiaks. Uraani lõhustumisel vabaneva energia jaotumine Vabaneva energia vorm Vabanev energia (MeV) Lõhustunud fragmentide kineetiline energia 168
Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja nende väärtuste jaotus paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis Tsooniteooria - teooria, mille kohaselt võivad aatomi (molekuli, kristalli) elektronid eksisteerida ainult teatud kindlatel energiatasemetel, mille vahel võib olla keelutsoon; juhtidel keelutsoon praktiliselt puudub, dielektrikutel on ulatuslik keelutsoon Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus; samuti ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemine; samuti igasugune tuumade võime iseeneslikult kiirata Termotuumareaktor - seade, millega tekitatakse kontrollitud termotuuma- reaktsiooni; hetkel sellist seadet ei eksisteeri, mis annaks rohkem energiat, kui esialgse reaktsiooni esilekutsumiseks üldse kulus Tuumareaktor - seade, millega tekitatakse kontrollitud tuumareaktsioon; levinud on
9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust.Tänaseks on inimkond õppinud ioniseerivat kiirgust tekitama kogustes,
...........................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Avastused....................................................................................................................... 6 Aatomi tuum...............................................................................................................6 Radioaktiivsus............................................................................................................ 7 Elementide transmutatsioon....................................................................................... 8 Neutroni teooria..........................................................................................................8 Rutherfordi tagasihajumise spektromeetria (RBS).....................................................8 Kokkuvõte................................
on elusolenditele äärmiselt ohtlik. Kes saab teatud hulga kiirgust olgu siis palju korraga või natuke pikema perioodi vältel, haigestub ning võib surra kiiritustõppe. Veel palju aastaid hiljem võivad kiirgusohvritel hakata arenema vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud. Radioaktiivsus kahjustab nimelt sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid. Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Inimorganismis ei ole sellise ohu tunnetamiseks vastavat organit. Piir,kust alates radioaktiivne kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline.
siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. 4.3. Kiirituse mõju lootele Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni. 6 LISAD Hiroshima pärast plahvatust "Tuumaseen"
32. Vesiniku planetaarne aatomimudel 33. Bohri postulaadid. · Elektronid aatomituuma ümber omavad kindlaid energianivoosid, nendel nivoodel on elektronidel minimaalne energia ja elektronide tiirlemisel aatomid energiat ei kiirga. · Elektroni üleminekul kõrgemale energianivoole mingi välisenergia arvel aatom ergastub, olek on ebapüsiv ja elektroni ,,tagasihüppel" vabaneb aatom lisaenergiast footonite kiirgamise teel. 34. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aine iseeneselik energiakiirgus ilma mingi välismõjuta. 35. Nimetage ja iseloomustage lühidalt 3. radioaktiivse kiirguse põhiliiki mõiste, joonis, omadused, kahjulikkus. Alfakiirgus kujutab enesest radioaktiivse lagunemise käigus tekkivate kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevate heeliumi aatomi tuumade (nn. alfaosakeste) voogu. Suure energiaga alfaosakesed neelduvad ümbritsevas keskkonnas kiiresti. Õhus suudavad nad läbida
Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid, ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused. Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA.
GAMMAKIIRGUS Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sageduse ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. [2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese, mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia
raskustesse ,sest ei osatus arusaada mis hoiab tuuma nii stabiilselt oleks. See ei saanud olla gravitatsioonijõud , ega ka elektromagnet jõud. Hakati oletama ,et tuuma hoiab koos seni tundmatu vastikmõju liik. ( TUGEV VASTASTIK MÕJU ) Ja see ilmen ainult tuumades. Prootoneid ja neutroneid hoiab koos tuumajõud . Tuumajõudude tunnused : * prootonite ja neutronite vaheline jõud , ei olene elektri laengust . * RADIOAKTIIVSUS. Loodusliku radiaktiivsuse avastajaks oli Becquerel (1898) , kui ta uuris Uraanisoolasid. Ta avastas ,et tekkiv kiirgus pole silmaga nähtav , aga ta on suure läbimis võimega. Hiljem leitsid abielu paar Marie ja Pierre Curie ,et selline nähtus on iseloomulik ka teistele keemilistele elemntidele.Nemad nimetasid selle Kiirguse radiaktiivseks kiirguseks. Curied leitsid ,et elektriväljas või magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus KOLMEKS
aatomite elektronkattes toimuvate protsessidega ning viies neutronkiirgus tekib peamiselt tuumareaktsioonides tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni käigus. 27. Defineeri mõiste mitteioniseeriv kiirgus, too näiteid Mitteioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, mis ei tekita koes ioone (nt ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud kiirgused, staatilised elektri ja magnetväljad). Mitteioniseeriva kiirguse sagedus ja selle kvandi energia on väiksemad, kui ioniseerival kiirgusel ning sellepärast ei saa see tekitada muutusi molekulide ja aatomite struktuuris. 28. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada kiirgus koosneb osakestest. osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatoimituuma 2He4.
aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Elektromagneetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi, mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsik mõjustub. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf,
aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus. Jaamas tekkiva vea tõttu, mis vallandab radioaktiivsed ained loodusesse ja reostab suuri alasid väga pikaks ajaks. Jaamade olemasolu ja radioaktiivsete ainete käsitlemine on kaasa toonud ka tuumarelvade loomise, mis on sõjaliselt iga riigi õudusunenägu selle hävitusvõime tõttu. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka, seega rikub see ökosüsteemi ja viib selle tasakaalust välja. Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutroneid natukene rohkem. Aatomituuma püsivust hinnatakse ka tuuma seoseenergia suurusega. Lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste, näiteks neutronite lagunemist.
Saadud doosi võib arvutada korrutades inimese kootamise . aja doosikiirusega ( doosi suurus ajaühikus). Lühike kiiritamise aeg tagab väiksema doosi. 2. Kaugus allikast Kui doosikiirus allika lähedal on liiga suur, peab allikat kasutav inimene sellest eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast. Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga. 3. Kiirguse varjestamine Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. KAITSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EEST Lahtiste kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib kasutaja poolt allaneelamisel või sissehingamisel muutuda sisemiseks kiirgusallikaks. Lahtiste kiirgusallikate puhul tuleb kasutada järgmisi
Mullikambri täidisvedelikuna on hea kasutada vesinikku, kuna seal tekivad eriti teravad ja selged jäljed (veel propaan, ksenoon vedelikega). 4. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine- H. A Becqurel avastas radioaktiivsuse leides, et uraanimaak rikub oma kiirgusega kassetis oleva fotopildi. Uraanimaagi kiirgus on pidev ning muud välismõjud ei mõjuta seda kiirgust. Uraani kiirgust hakati nimetama radioaktiivsuseks. 1919 paigutas radioaktiivsuse kiirguse magnetvälja.(joonis). Gammakiirgus lähtub aatomituumast nii nagu aatomid paiknevad(prootonid ja neutronid) tuumas kihtidena. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetilline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Üksteise järel avastati radioaktiivsuseid elemente.a) toorium,b)raadium
oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. · Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. · Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis tekkiv radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Tuumaenergia tootmine. Energia tekib U-235 või Pu-239 molekuli tuuma lõhkumisel kui selle pihta tulistatakse vaba neutron
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema
Leukeemia Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse või sageduse järgi mitteioniseeriv kiirgus Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele, bioloogilistele tõekspidamistele Tekitavad soojusefekti, põletust, südamerütmihäireid, südameseiskust, hingamisseiskust Lähi ja kaugväli Lähiväli- ruumi osa, mis asub kiirgusallika lähedal Kaugväli- ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet loetakse tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja hemogeenseks Ioniseeriv kiirgus - kiirgus - kiirgus - kiirgus, röntgenkiirgus
suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Surmavaks koguseks peetakse: 4Sv 50% surnud, 6Sv 100% surnud · Mis on kvark, lepton? Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus ning ühtlasi ei koosne nad enam väiksematest osakestest. Prootonid ja neutronid on kvargid. Kvargid ei saa üksikult eksisteerida.
Vibreerivatel töökohtadel ja seadmete kasutamisel tööaja vähendamine. Rohkem puhkepause tööpäevas. Kasutada kaitsemeetmeid nagu vibratsioonikindad, kummist käepidemed ja tööriista amordid, vibromatt. RADIOAKTIIVSUS: 1.Selgita alfa-, beeta- ja gammakiirguste erinevust: millised on suurema läbimisvõimega (materjalidest läbi); mil moel avaldub nende kolme eri tüüpi kiirguse ohtlikkus (mehhanism kuidas need võivad inimorganismile kahju tekitada). Alfa- ja beetakiirgus on osakeste vood. Nad eralduvad aatomituumast ja neil on suur kiims ja energia. Alfa-osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta on suurem ja raskem kui beeta-osake ja liigub aeglasemalt. Suuruse ja aegluse tõttu ei suuda ta liikuda kuigi sügavale aine sisse. Isegi paberileht on talle läbimatu tõke, rääkimata inimese nahast. Alfakiirgus on ohtlik, kui alfakiirgust kiirgavad tuumad satuvad meid katvast nahast moodustatud
annaabi.ee 
