Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu: Veepump radiaator termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui süsteemis jahutusvedeliku temperatuur langeb siis termostaat sulgeb vedeliku pääsu osaliselt radiaatorist. Radiaator Radiaatori ülesandeks on jahutada jahutusvedeliku st. Anda üleliigne soojus
jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT; m=V; V = Svt; seega Q= SvtcT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis
jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔT; m=ρV; V = Svt; seega Q= SvtρcΔT Pall visati vertikaalselt üles ja ta kukkus maapinnale tagasi 8 s pärast. Leida algkiirus, millega pall üles visati ja suurima tõusu kõrgus. Palli ülesviskamisel on tema üleslendamine ja allakukkumine sarnased st ajad, teepikkused, kiirused on võrdsed ning peegelpildis
2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse elektroonilise temperatuurimõõturiga.
Joonis 1. Kontrolltsooni piirid [1] Kontrolltsooni piirid asuvad välispiiretest ja kiirgavatest pindadest järgmistel kaugustel: 1,0 m välisseinas olevast aknast 0,5 m aknata välisseinast ja siseseinast 1,5 m välisuksest 0,1m põrandast 1,8 m põrandapinnast 1,0 m seinaäärsest radiaatorist 1,0 m küttega laest Töövahendid: mõõdulint, distomeeter 3 Töökäik: Määrata kontrolltsooni piirid vastavad nõuetele, kasutades selleks mõõdulinti või distomeetrit. Koostada vastava ruumi kontrolltsooni piiride skeem. Järeldused: Mõõtsime distomeetriga labori ruumi. See juures tuli arvesse võtta uste, akende ja radikate asukohta ruumis
jookide ja toitude tutvustamine, soovitamine ning serveerimine kassaarveldused ja inventuuride läbiviimine 3)Puhastusteenindaja pühib, puhastab ja hooldab põrandaid, lagesid, seinu ja mööblit, koristab laudu ja riiuleid, kastab lilli, töötab tolmuimejaga, õhutab ruume, hävitab parasiitputukaid. Pärast kasutamist peseb ta oma lapid-mopid ning puhastab kasutatud masinad ja tarvikud. Juhib vajadusel tööandja tähelepanu tekkinud eriolukordadele (nt vee leke radiaatorist jms). Tema ülesanne võib olla ka hoolitseda töö- ja puhastusvahendite olemasolu eest ja vajadusel neid juurde tellida. Puhastusteenindaja korraldab oma tööd enamasti iseseisvalt. Temalt eeldatakse tööohutuse nõuete ja kutse- eetikat järgimist, ausust ja usaldusväärsust. 10. Too näiteid, mis sulle hotellimajanduse alustes meeldis (2 näidet 2p) ja milliste teemade käsitlemist peaksin parendama (2p). Kuidas (2p)?
7 4. TÖÖ JA ENERGIA Kütteained nagu bensiin ja diiselkütus kutsutakse kõrgekvaliteetseteks energiaallikateks. Nad kannavad seda nime sellepärast, et väike kogus kütteainet sisaldab suure hulga kasulikku keemilist energiat. Kui autojuht sõidab autoga mööda võidusõiduringrada ja saabub täpselt samasse kohta, siis kütuse põlemisel vabanenud kogu keemiline energia on muutunud soojuseks. Mootor raiskab üle 70% kütuse energiast radiaatorist ja väljalasketorust hajuva soojusena. Kui auto kihutab mööda teed, siis muudab hõõrdumine kineetilise energia soojuseks, mis soojendab õhku ja rattarehve. Pidurid muudavad kineetilise energia soojusenergiaks. Reisi lõpuks on kogu kütuseenergia ümbruskonda kandunud ja maailma tühiselt soojendanud. Seda soojusenergiat nimetatakse madalaastmeliseks energiaks, kuna see hajub laiali ja ei saa teha kasulikku töö. 4.1 KASUTEGUR
soovitatav kanda õhuke ühtlane kiht termopastat (saab osta süstlakujulises pakendis arvutikauplustest) protsessori kivile. Pole mõtet liialdada termopastaga, liiga palju pastat pigem halvendab soojuse ülekannet protsessorilt radiaatorile. Vihje: termopasta laiali hõõrumiseks on väga mugav kasutada väikest tükki puhast ja õhukest kilet sõrme otsa pingule tõmmatult. Kinnitage jahutus, jälgige et jahutus saaks peale õiget pidi! Hoides radiaatorist, proovige seda õrnalt liigutada ja katsetage, kas jahutus on korralikult kinnitatud. Ärge unustage ühendamast ventilaatori toitejuhet! Kontrollige oma emaplaadil protsessori siinikiiruse (FSB) „jumperi“ asendi vastavust oma protsessori siinikiirusega (FSB) (vt. joonis), vajadusel tõstke neid ümber (vt. emaplaadi kasutusjuhend!) Ühendage arvuti toide, lülitage arvuti sisse. Jälgige, et ventilaator hakkaks korralikult tööle ning miski ei takistaks ventilaatori pöörlemist!
erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk? 5. Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe? 5-7“C 6
sõidukite uksetihendite kinnikülmumist talvel ning kaitseb pragunemise eest suvel.11 Universaalõli kaitseb vee, niiskuse, hapniku, korrosiooni ja rooste eest, kergendab kinniroostetanud poltide ja mutrite lahtivõtmist.11 Bensiinilisand puhastab toitesüsteemi, parendab kütuse põlemisomadusi, vähendab kütusekulu ja setete tekkimist ning kaitseb korrosiooni eest. 11 Jahutussüsteemi puhastaja eemaldab radiaatorist ja jahutussüsteemist setted, katlakivi, õli, rasva ja rooste ning kaitseb jahutussüsteeme korrosiooni ja ülekuumenemise eest.11 Mootori sisepesuvedelik parandab jahutussüsteemi ja radiaatori väikesed lekked, vähendab jahutusvedeliku kulu ning tagab õige jahutussüsteemi temperatuuri.11 9 6. ABRASIIV JA GRAFIITMATERJALID Liigitus Abrasiive on nii looduslikke kui ka tehislikke. Looduslikud abrasiivid on näiteks kvarts,
1) Seina paksus on 20 cm ja materjali soojusjuhtivus on 0,1 W/m K. Kui suur on soojuskao võimsus läbi 100 ruutmeetri kui temperatuuride vahe on 30 K ? Soojuse muutus Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra : (valem vihikus) Ülesanne 2)Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruut- millimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Teisendused: pindala S= 6*10-4m 2, v=2*10-2 m/s, AT = 55 K, c = 4200 J/kg K (vee erisoojus), p(tihedus)=1000 kg / m3, t= 3600s Soojuse ülekande seos eri ainete juhtivusega (tajumine) Ainete soojusjuhtivusomadused mõjutavad nende kontaktpinnal tekkivat temperatuuri (st tekkiv temperatuur võib olla oluliselt kõrgem kontaktis oleva keha temperatuurist)
26. IRQ ja DMA kasutamine ja roll seadmete häälestusel DMA - On otse mällu pöödlus. Kasutegur on see, et protsessorit ei segata vaid seadmed saavad otse mällu pöörduda.. IRQ Seadme tunnustus kood, mille järgi arvuti tunneb seadme ära 27. Jahutuse tüübid, vajalikkus ja millele tuleb nende kasutamisel tähelepanu pöördata. Põhitüübid: Aktiivjahutus, Passiivjahutus (Vesi/Lämmastik) Aktiiv: Suurem jahutustegur, kiirem jahutus, suur energia kulu, lärmakas. (radiaatorist ja ventilaatorist või ainult ventilaatorist, pidev tööprotsess, tekitab täiendava õhuliikumise. Prosed/Videod. Passiiv: tavaliselt radiaatorist, on materjalist, mis juhib hästi soojust, jahutamiseks kasutatakse arvuti siseseid õhuvoole. Vaiksem töökeskkond väiksem energiatarve. Ei pruugi alati vajalikult ära jahutada, vajalik korpuse korralik kinniolek Lisaks veel termopastad 28. Kaasaskantavate arvutite riistvaraline erinevus.
- Väike ringlus (Termostaat suletud) Mootor Termostaat Radiaator Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem Soojuse jagunemine mootoris Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste silindri seintele, mida jahutab jahutussärgis voolav jahutusvedelik. Jahutusvedelik juhib soojuse läbi radiaatori, kus vedelik jahutatakse radiaatorist läbi käiva õhu abil. Mootorit jahutab samuti õli. Üleliigse soojuse ära juhtimise võimaluseks on õliradiaator ja jahutusribidega karteripõhi. 4 Radiaator Radiaatori mõõtmed: 700x325x25(mm) Aktiivne pindala: 3,84m2 Riba laius 0,009m; Riba pikkus 0,025m Pindala: 0,00003m2 Ribasid kokku 17155 0,00003*17155=39,4m2 Joonis 2. Radiaator
kg vesi = 1000 m3 h -? Ülesanne 10.2. Gaas sai soojushulga 80 J ja tegi töö 100 J. Kuidas ja kui palju muutus seejuures tema siseenergia? Q =80 J A =100 J U = Q - A U -? U = 80 J -100 J = -20 J Siseenergia vähenes 20 J võrra Ülesanne 10.12. Keskkütteradiaatorisse saabub vesi temperatuuril 80 ºC mööda 5 cm 2-se ristlõikega toru, liikudes selles kiirusega 1,2 cm/s, ja lahkub radiaatorist temperatuuril 25 ºC. Kui suure soojushulga annab vesi üle ühe ööpäeva jooksul toaõhule? t1o = 80 oC t2o = 25 oC Q = c m t o Ülesanne 10.31. Soojusmasina S = 5 cm 2 = 5 10-4 m 2 m =V kasutegur on 20%. Töökeha saab cm m V = S s = S v t ühe tsükli vältel soojendilt v =1,2 = 1,2 10-2
kg vesi = 1000 m3 h -? Ülesanne 10.2. Gaas sai soojushulga 80 J ja tegi töö 100 J. Kuidas ja kui palju muutus seejuures tema siseenergia? Q =80 J A =100 J U = Q - A U -? U = 80 J -100 J = -20 J Siseenergia vähenes 20 J võrra Ülesanne 10.12. Keskkütteradiaatorisse saabub vesi temperatuuril 80 ºC mööda 5 cm 2-se ristlõikega toru, liikudes selles kiirusega 1,2 cm/s, ja lahkub radiaatorist temperatuuril 25 ºC. Kui suure soojushulga annab vesi üle ühe ööpäeva jooksul toaõhule? t1o = 80 oC t2o = 25 oC Q = c m t o Ülesanne 10.31. Soojusmasina S = 5 cm 2 = 5 10-4 m 2 m =V kasutegur on 20%. Töökeha saab cm m V = S s = S v t ühe tsükli vältel soojendilt v =1,2 = 1,2 10-2
Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? 3. Auto hakkab sõitma ning läbib esimese 100 m jääva kiirendusega a1, järgmise 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4. Viit kilogrammi õhku sisaldav anum liigub kiirusega 100 m/s. Kui palju tõuseb õhu temperatuur anumas, kui see äkki seisma jääb
Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? 3. Auto hakkab sõitma ning läbib esimese 100 m jääva kiirendusega a1, järgmise 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4. Viit kilogrammi õhku sisaldav anum liigub kiirusega 100 m/s. Kui palju tõuseb õhu temperatuur anumas, kui see äkki seisma jääb
annaabi.ee 
