anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise millest osad on katkendlikud. novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T. peatuvad tervisevetelt tulles villas jutustatud sajast novellist. Temaatiliselt Becketti hauale. Lugude vahel on tormi eest kloostris. Novellid jaguneb 4 ossa. I kirikutegelaste ihnsus, sujuvad üleminekud, raam ja lood lõppevad moraliseeriva silmakirjalikkus; II vaheldusrikka saatuse teema; on tihedas seoses arutlusega.
varjundeid ja kujutades kaasaja elu väga mitmekesiselt, tõi ta lühiproosasse täiesti uue kvaliteedi. Põhiosa loomingust koondas ta oma peateosesse ,,Dekameron" (1349-1353). _____________________________________________________________________________ _ Boccaccio ja ,,Dekameron". Järgides Idast tulnud jutukirjanduse tava, ümbritses Boccaccio oma novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" raamjutustuse tegelased on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo seega on kogumikus 100 novelli. Teemades leidub rohkesti sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetatavus, inimeste patud ja nõrkused. Lugeja ette ilmuvad kõik tollased ühiskonnakihid: ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed-käsitöölised, lihtrahvas. Boccaccio ideaal on inimese kooskõla loodusega, ta on esimene renessansikirjanik, kes julgelt
ruba'i nelikvärss Rudak Iraani luule vanim klassik, tema luulest on säilinud vaid fragmendid Firdaus kirjutas ,,sahname" ehk ,,Kuningate raamatu" Sahname Firdausi kirjutatud raamat (,,Kuningate raamat"), mis on tagasivaade Iraani ajaloole, koosneb kolmest osast. Umbes 11. saj-l San'i teda peetakse sufismi õpetusluule rajajaks, ,,Tõe peidetud aed" Fard ad-Dn Attar kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" ,,Lindude keel" - Farid ad-Din Attari kirjutatud raamjutustus 13. saj-l Nizm Kaukaasiast pärit Pärsia luuletaja, kes kirjutas hamsasid. nazira - Hamsa viisikpoeem, millel on kindlad temaatilised osad Rm Koostas diivani, kirjutas sufismiõpetuse poeemi ,,Mathnawi" ,,Mathnawi" - Rumi kirjutatud sufismiõpetuse poeem 13. saj-l, nimetatud ka pärsiakeelseks koraaniks 'Umar Hayym läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid
Lugu ise aga kaotab aluse ja kaalu ning haihtub nagu korgita jäetud peene veini lõhnabukett.“ Dineseni juttude maailm seevastu on lugejast eemal nagu teatrilava; tegelased ütlevad ja näitavad, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Nende siseelu avaldub välispidiselt ning justkui lavalise liialdusega – Dineseni tegelased ahmivad õhku, värisevad üle keha, lähevad näost tumepunaseks ja surnukahvatuks, mingi uus mõte või ootamatu teade võib nende välimuse „tundmatuseni muuta“. Ka raamjutustuse tehnika, lugu loos, rõhutab Dineseni maailma tehislikkust. Raamitud jutustused on omaette kunstiteosed, lugude ja jutustajate vaheldumine raputab lugeja teksti illusoorsest tegelikkusest pidevalt lahti ja tuletab talle meelde, et tegemist on Looga, et see on kunst. Raamjutustuse vorm liidab Dineseni loomingu varasemate traditsioonidega („Tuhat üks ööd“, „Dekameron“ jt.) Temal on aga eri lugude vahelised sidemed palju tugevamad, üks lugu
Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata. Hinnanguliselt 106000 paarisvrssi. Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg. Praanad on kokkuvte hindude usundist. Tantrad on lhemad ja konkreetsemad ksitlused. Neid kasutati joogirituaalides. Tekkis budism ja Tripitaka. Tekkisid suutrad, millest tuntuim on kamasuutra. Suutra on aforismilaadne meelespidamist hlbustav lause. Samal ajal tekkisid rahvajutud. Rahvajuttudes kasutati raamjutustuse vtet. Raamjutustus he loo kigus jutustab keegi teise loo. HIINA KIRJANDUS Selle vanus on ligi 3500 aastat. Enamus kirjandusest prineb Huanghe kallastelt. Peamiselt religioosed tekstid ja ennustused. Zhou dnastia, pere, rahvas, him hendas Hiina riigi. Seal pandi kirja 4 raamatut: esimene oli ajalooraamat. Sinna pandi kirja 11-12.sajandil eKr rahvaid, riike, primusi, valitsemist, mis peaks andma levaate sellest ajast, mida vhegi teada on. Teine raamat oli laluluderaamat
· Murasaki Shikibu - Naisluuletaja ja romaanikirjanik, Genji lugude autor (,,Genji monogatari") · Kenkô - Muromachi ja Kamakura perioodi luuletaja, kirjutas ,,Tsurezuregusa", ,,Jõudeaja võrsed" · Bashô - Edo perioodi kuulsaim luuletaja, kuulsaim haiku tegija Araabia, pärsia, turgi: · Avicenna (Ibn Sina) - 1037 Hamadan, Iraan, turgi luuletaja · Farid ad-Din Attar - kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" · Umar Hajjam - läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid · Hafez-e Shiraz 14. saj, pärsia poeet · Yunus Emre - Türgis sündinud sufiluuletaja Lähis-Ida MÕISTED · upanisad - valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga · Kvya - ilutsev, tehislik stiil · veedad india vanim pühakiri · suutra tehnilise kirjanduse vorm indias
Ta ütles: ,,Kallis, ime on juhtunud. Koju minnes avastasin just oma naise koos sinu abikaasaga lõbusasti aega veetmas. Nii ongi hea, kaome siit, ärme tule enam kunagi tagasi". Anna oli sellega kohe nõus. Neid ootas ees täiesti uus elu, sai pühenduda vaid teineteisele. Nad sõitsid koos kaugele-kaugele ja alustasid seal täiesti uut elu. ,,Inimene Vutlaris" Peategelased: Loomaarsti Ivan Ivanõts Gümnaasiumiõpetaja Burkin + raamjutustuse sees: Balikov kreeka keele õpetaja Vutlarlik elulaad: nagu erakvähk, tigu. · Ta (Belikov) püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. · Tal oli hirm ,,kui ainult midagi peaks juhtuma" · Ta luuras teiste järele · ,,satud äkki sekeldusse..." · võimudesse peab austusega suhtuma 1. .. aga kui palju samasuguseid vutlaris inimesi jäi alles? 2. Kas ka tänapäeval on vutlaris inimesi? 3. ,,..
naiivse jutustamisviisi kasutamine usutavalt, täiskasvanud peategelase puhul võib tekkida kirjandusliku usutavuse probleem. Enamasti on Vilepi teostel varjatud jutustaja, kes jääb pigem tahaplaanile. Selline jutustamistehnika aitab samuti kaasa illusiooni tekkimisele, et jutustajaks on laps. Raamjutustuses võib esineda avalik jutustaja, kes hakkab kellelegi mingit lugu rääkima, siis aga astub tagasi ja kaob raami sees olevast loost pea täielikult. Sellise raamjutustuse näited on jutustus ,,Roosa printsess", ,,Jani seiklused Varjudemaal" ning Liisu-lugude sari. Printsessiloo raamjutustuses hakkab isa oma tütrele muinasjuttu jutustama. Varjudemaa loo sissejuhatust võib pidada raamjutustuse variatsiooniks, milles onu Heiki lubab lastele jutustada ühe loo. Liisu-raamatutes esineb järelsõna, milles astub laste ette nimetu jutustaja, kes räägib lühidalt, mida on järgmises osas oodata
siin on nihutatud rahaauk erilisse ossa. Uusromantilised intelligentsinovellid ,,P i k a d sammud" (1908), ,,Noored hinged" (1909) ja ,,Ü l e piiri" (1910), mis on ilmunud kobaras, oleksid võimaldanud rakendada plaanitsetud ehitusvõtteid ja arvatavasti sel teel oleks võidud neid intensiivistada, kuid ka siin ei näe veel midagi seesugust. Niisamuti on ,,Varjunditega" (1917). Päevikuvorm, mida teinekord on tarvis käsitada kunstliku võttena, on siin nagu iseenesest mõistetav; samuti raamjutustuse võte. Päevikuvorm on ,,Varjundites" viljakas, sest ta võimaldab jutustuse minavormis ja sedakaudu intiimsete tunnete ja mõtete tulvilsõnalise kirjeldamise. Lõpuks peab ütlema, et päevikuvorm ja raamjutustus on oma olemuselt kunstlikud võtted, aga nad on saanud üldiseks ja eriti käesoleval korral sel on vähe kunstliku võtte tähtsust. Intelligentsijutustuses ,,Kärbes" (1917) üllatab lugejat, et üheks tegelaseks on võetud kärbes
On muidugi väga küsitav, kas (kui järgida Jungi loogikat) saab loodusjõudu pidada millekski inimesest alamaks. Teadvuse olemasolu ei pruugi näidata paremust, vaid üksnes teistmoodi olemist. Pigem on inimene alati olnud sunnitud tunnistama loodusjõudude ülemust endast, kas siis laastava orkaani või päikese vähenenud aktiivsuse näol, mis maa peal võib kaasa tuua jääaja. Samuti räägib loodusjõu määratlusele vastu dialoog Iiobi raamatu raamjutustuse alguses - Jahve ja Saatan käituvad seal 59 vägagi teadlike isiksustena, mitte ebaisikuliste loodusjõududena. Tegelikult siit tekibki teine põhjendatud küsimus, mille Jung esitab: miks Jahve üldse kuulab Saatanat? ,,Kui olnuks tõsi, et ta Iiobit täielikult usaldab, siis oleks Jahvest loogiline teda kaitsta, rebida mask pahatahtlikult laimajalt ning panna ta maksma Jumala ustava teenri mustamise eest. Kuid
käsitleb ühiskonnakriitiliselt seisuslikke vastuolusid, mõisnike omavoli ja julmust. ,,Vari" on EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 20 realistlik teos, kuigi sisaldab romantilisi pilte ja naiivseid soovunelmaid. Realistlikus käsitluses talupoegade elu asjalikus stiilis, etnograafiliste detailide ning rahvaluuleliste aspektidega, kajastatud rahvakeele omapära. ,,Käkimäe kägu" (1893) - raamjutustuse vormis, kordab mõneti ,,Varju", kuid on katkendlikum, tegelased skemaatilisemad, psühholoogia pealiskaudsem. Jutustus ,,Nõia tütar" (1895) - külaelust, käsitleb ebausu ja laimuga seotud probleeme talurahva enda hulgas olevate vastuolude taustal. Üks kompositsioonikindlamaid Liivi teoseid, avab realistliku käsitluslaadi eripära, rahvapärase ainesega, karakterid veenvad. Esimene eesti novellikogu ,,Kümme lugu" (1893) 20
Kuidas kasutada tuult sõites vastutuult. Kõik tegelased liiguvad vastutuult, aga kasutavad tuult ära. "Tabamatus" 1993, romaan Jüri Vilmsist. Hiljem Krossi proosapilt muutub, see pole järsk, aga ikkagi jõuab tänapäevale lähemale. Alates romaanist "Wikmani poisid" 1988, peaksime rääkima oma eluloolisest proosast. Lühiproosas omaeluloolisus varem, nt 80ndate alguses. Isikumemuaaride kasutamine informatsiooni saamiseks. 80ndate lõpust eelistab raamjutustuse kasutamist. Raamlugu ja seal teine lugu. Omaette küsimus, et kuivõrd kirjanduslikus plaanis hilisemad teosed on. Ühemõtteliselt ei saa vastata, mingis mõttes 80ndate lõpus on mingid rutiinistumist. Kross on mingi kirjutamisviisi kätte saanud, midagi teisendab, aga rohkem näha seda, et kasutab samu vanu võtteid 15
annaabi.ee 
