12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjeldatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist. 5 Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 6(5) sätestatud nõudeid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või
kontod. T V e) Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka Finantsseisundi muutumise aruandeks. T V 24. 2005 aasta jaanuaris ostis firma sõiduauto, mis maksis 280 000.-. Autot kavatsetakse kasutada 4 aastat ehk 200 000 kilomeetri läbisõiduks. Lineaarse meetodi kasutamisel on 2006. aasta kulum (amortisatsioonikulu): a) 52 500.- b) 70 000.- c) 140 000.- d) 122 500.- e) Mitte ükski pole õige (näidata õige vastus) 25. Raamatupidamisseaduse kohaselt ei reguleeri raamatupidamise sise eeskiri: a) Majandustehingute dokumenteerimist; b) Vara inventeerimist; c) Firma asutamist; d) Kontoplaani. 26. Lõpetamiskannete tegemine on: a) Kliendikonto sulgemine; b) Kõikide bilansikontode saldode viimine nulli; c) Tulude ja kulude kontode sulgemine; d) Juhuslik. 27. Aktsiaseltsi ainus aktsionär ostis isiklikuks otstarbeks maja. Selle tulemusena:
omakapitali teatud momendi (kuupäeva) seisuga. Teisi sõnu: bilanss näitab millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul. Kasumiaruanne iseloomustab ettevõtte toimimist kahe järjestikuse bilansipäeva vahel. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Eesti raamatupidamisseaduse lisas on toodud kaks kasumiaruande skeemi, kasumiaruande skeemi valik on ettevõttele vaba. Esimese variandi puhul klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes; teise variandi puhul on tähtis kulude tekkimise (kasutamise) koht. Kasumiaruande skeem nr 2 (vt lisa 2) Kasumiaruande skeem nr 1 (vt lisa 3) Kasumiaruande skeem 1 on tootmisele orienteeritud teda on traditsiooniliselt kasutatud tootmistegevuse analüüsimiseks ja sellele hinnangu andmiseks.
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne?
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne?
likvideerimiseks. 9. Äriühingute juhtorganite liikmete vastutus. Võimalik vastutus tekib kas sooritatud tegudest või tegemata jäetud asjadest oma kohustuste täitmisel. Vaidluste lahendamise seisukohalt võib juhatuse liikme vastutuse oma tegevuse tagajärgede eest jagada: Tsiviilõiguslikuks vastutuseks Karistusõiguslikuks vastutuseks Haldusvastutuseks. 10. Äriühingute raamatupidamisarvestus ja vastutus raamatupidamise üle. Raamatupidamisseaduse järgi on raamatupidamiskohustuslane (Eestis registreeritud juriidiline isik või ettevõtlusega tegelev füüsiline isik) on kohustatud: arvestust pidama; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama aastaaruandeid; säilitama raamatupidamise dokumente. Äriühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse esmaseks kohustuseks
kulud. RPS näeb ette arvestuse korraldamise kohustuse. Lähtudes sellest ettevõtte omanik või omanike poolt volitatud tippjuht võib: 1) moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse või võtta tööle raamatupidaja; 2) kasutada raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamis- spetsialisti teenuseid; 3) pidada ise raamatupidamisarvestust. RPS fikseerib arvestuse korraldamise perioodiks, s.o majandusaasta pikkuseks 12 kuud. 4. ETTEVÕTTE MAJANDUSAASTA ARUANNE EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb: raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ning see ühtib kalendriaastaga, kui raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
arvata toodangu omahinda need kulud, mis ettevõte on teinud toodangu (kaupade) tootmiseks või soetamiseks, s.t. kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku) hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid (müügikulud, juhtimiskulud, teadus-ja arenduskulud jt) ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüsteemis kajastatud olema. Kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Vastavalt 1995.aastast kehtivale EV Raamatupidamisseaduse § 34 lõigetele 3, 4, 6 ja 7, tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga praegu veel laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka perioodikulud (ettevõtte üldkulud). Võib öelda, et oluline oleks määratleda või täpsustada, millisest omahinnast me räägime - tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast või täisomahinnast. Ükski nendest näitajatest ei ole halb, kui seda kasutada sobival
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. 19 Finantsanalüüsiks on võimalik kasutada nii ettevõtetes raamatupidamisseaduse alusel koostatud kohustuslikke aruandeid kui ka muud ettevõttes esitatavat infot. Majandusaasta aruanded on avalikult kättesaadavad, st neid saab kasutada info välistarbija (ingl outsider). Lühema perioodi detailsemad aruanded on tavaliselt kättesaadavad ainult ettevõttega seotud isikutele (ingl insider). Teatud juhtudel on ettevõtetel kohustus esitada detailsemaid aruandeid lühema perioodi kohta näiteks börsiettevõtetel (9)
kontrollinfo põhjal. · Järeldusotsus esitatakse aktsionäride (osanike) üldkoosolekule. · Audiitori nõuandeid kasutatakse ka paljude teiste finantsküsimuste lahendamisel. Aastaaruande lisad · kirjeldatakse aruande koostamisel kasutatud arvestusprintsiipe ning avalikustatakse muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest · raamatupidamisseaduse põhimõtted, millest lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud · Kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldus · Oluliste bilansikirjete analüüs · Kasumiaruande oluliste kirjete analüüs, -müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade kaupa allahindlused, eraldised ja muud jooksva äritegevusega otseselt mitteseotud või harvaesinevad tulud ja kulud · Rahavoogude aruande oluliste kirjete analüüs
mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. • sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 5.3 Raamatupidamise aastaaruande koostisosad Raamatupidamisseaduse § 15 lg 2 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne neljast põhiaruandest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Bilanss (RPS § 18 lg 1) on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) (RPS § 18 lg 2) on raamatupidamisaruanne,
saldot. Selgitatakse välja laovarude tegelik väärtus ja kajastatakse see ettevõtte raamatupidamises. Lisaks registreeritakse kõik kahjustatud, mittekomplektsed, aegunud ja müügiks kõlbmatud valmis- tooted või tootmises mittekasutatavad materjalid ja komponendid. Inventuuri ajaks katkestatakse kõik füüsilised laotoimingud ja blokeeritakse laoprogrammis igasugune muudatuste tegemine. · Aastainventuur Raamatupidamisseaduse järgi kord aastas (tavaliselt kalendriaasta viimasel või eelviimasel kuul) ettevõttes tehtav täisinventuur. Aastainventuuri eesmärk on saada ettevõtte käibevaradest tegelik- kusele vastav tulemus, mis kajastub ettevõtte majandusaasta raamatupidamisaruandes. · Tsükliline inventuur Koostatakse jooksva inventuuri tegemise graafik, mille järgi loetakse teatud aja jooksul (kuu, kvartal) osade kaupa üle kas kogu ladu või teatud tooted laos. Küllalt tavaline on, et tsüklilise
säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb: raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ning see ühtib kalendriaastaga, kui raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: raamatupidamise aastaaruande koostamine; tegevusaruande koostamine;
tooted või tootmises mittekasutatavad materjalid ja komponendid. Inventuuri ajaks katkestatakse kõik füüsilised laotoimingud ja blokeeritakse laoprogrammis igasugune muudatuste tegemine. • Aastainventuur Raamatupidamisseaduse järgi kord aastas (tavaliselt kalendriaasta viimasel või eelviimasel kuul) ettevõttes tehtav täisinventuur. Aastainventuuri eesmärk on saada ettevõtte käibevaradest tegelik- kusele vastav tulemus, mis kajastub ettevõtte majandusaasta raamatupidamisaruandes. • Tsükliline inventuur
annaabi.ee 
