maksimeerimine või olemasoleva omakapitali turuväärtuse maksimeerimine? Finantsjuhtimise põhimõtted: 1.Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse. 2.Raha ajaldatud väärtus täna saadud euro on väärt rohkem kui tulevikus saadav euro. 3.Peamine on raha, mitte kasum. Arvatakse, et kasum = raha. Ja ei saada aru, et kuigi kasumit võib olla, see ei taga piisava raha olemasolu. Või vastupidi raha on arvel, aga dividende maksta ei saa, kuna raamatupidamislikku kasumit aruandes ei ole. 4.Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5.Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6.Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7.Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8.Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9.Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise ülesanded: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1
Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik. 20. Inventeerimine - Varade tegeliku olemi kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise teel, et kontrollida nende säilivust. Varade inventuuri tuntakse ka kui füüsilist inventuuri. Nõuete ja võlgade kindlakstegemine(saldode kinnitamine) ja hindamine. Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri. Füüsiline inventuur: Täielikud kõik vaadatakse üle Osalised Korralised nähakse ette sise-eeskirjas, tähtajad olemas erakorralised Enne majandusaasta aruannet peaks täieliku inventuuri tegema.
Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik. 17) Inventeerimine: Varade tegeliku olemi kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise teel, et kontrollida nende säilivust nõuete ja võlgade kindlakstegemine(saldode kinnitamine) ja hindamine. Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri, varade inventuuri tuntakse ka kui füüsilist inventuuri. Füüsiline inventuur: Täielikud – kõik vaadatakse üle Osalised Korralised – nähakse ette sise-eeskirjas, tähtajad olemas erakorralised Enne majandusaasta aruannet peaks täieliku inventuuri tegema. 18) Aruannete liigitus info kasutajate järgi – Raamatupidamis- e. finantsaruanded Maksudeklaratsioonid
Eerakorraline olukord, mil võib taganeda inimõiguste ja vabaduste täitmisest: peab hõlmama kogu riiki; seda ei saa kõrvaldada tavaliste vahenditega; ajutise iseloomuga kriis; peab olema ajaliselt piiritletud ja välja kuulutatud ametlikult. Aktsiaseltsi kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek(korraline 1 kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuud peale majandusaasta lõppu; erakorraline), igapäevast maandustegevust teostab juhatus, kontrolli juhatuse tegevuse üe teostab nõukogu, raamatupidamislikku kontrolli audiitor. Osaühingu juhtimisorganiks osanike koosolek, juhatus või nõukogu. Tulundusühingu korrraline üldkoosolek kutsutakse kokku 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Revident või revisjonikomisjon on ühistu kontrollorgan. Aktsiaseltsi asutamine aktsite märkimiseta. Sõlmitakse asutamisleping, mis peab olema notariaalselt tõestatud ja mis kehtib kuni äriühing on kantud äriregistrisse. Asutamise kinnitatakse põhikiri(Edasise tegevuse kord)
maha arvestuslikud kulud, jõuame ettevõtte arvutusliku kasumini (3000 krooni). · Seda kasuminumbrit saame võrrelda teiste poodidega. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Mardi raamatupidamislikku kuukasumit käibega jagades saame järgmise tulemuse: 10 000/50 000 = 0,2. · See tähendab, et ettevõte teenib oma käibest 20% puhaskasumit. · See on ühe kaubandusettevõtte kohta väga hea tulemus. Kui me kasutaksime aga arvestuslikku ettevõtte kasumit, saaksime: 3000/50 000 = 0,06. · Sel juhul teenib ettevõte 6% kasumit, mida ei ole küll eriti palju, kuid piisav ühe ettevõtte käiguks hoidmiseks. · Ka Mardi ettevõttes on tegemist nii muutuv- kui ka püsikuludega.
IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod 3.2.1 Ühekordne kirjendamine Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse.
kaubeldavad. Kordaja väärtust tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui Z väärtus on suurem, kui 2,6 siis on ettevõtte olukord hea. Kui Z väärtus on vahemikus 2,6 kuni 1,1 siis on firma olukord ebastabiilne. Kui Z väärtus on alla 1,1 siis on suur oht, et firma satub pankrotti. Kordaja väärtus võib oleneda näiteks sellest, milliseid andmeid on arvutamisel kasutatud. Näiteks varade all võib mõista nii nende raamatupidamislikku väärtust kui ka tegelikku turuväärtust. 2006.a. ja 2007.a. võib öelda, et AS Tallinna Lennujaama olukord on ebastabiilne ja 2008.a. on Z väärtuse osas oht pankrotile. 24 SWOT analüüs Sisemised Tugevused Nõrkused a. Hea meeskondlik töö a. Vahendite vähesus b. Distsipliin b. Tööliste pidev vahetumine c
raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Euro Accounting OÜ, mis haldab kokku üle 40 erineva osaühingu. Euro Accounting OÜ poolseks juhendajaks oli juhatuse liige ja raamatupidaja Julia Lahk. Õppimise mõttes lasi juhendaja mul sorteerida ja programmi sisestada erinevate firmade dokumente, mis oli väga õpetlik, sest läbi selle õppisin erinevaid dokumente lugema, mis on raamatupidamises eriti oluline. Niisiis õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Baltic Chess Group OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin dokumentide alusel lähetusaruandeid. Loodan, et praktikaaruande lugejail on hea aruannet lugeda ja lihtne Baltic Chess Group OÜ tegevusest ülevaade saada.
analüüsima neid. 2. Inspekteerimine – mis tähendab raamatupidamise arvestus regristrite, dokumentide ja materiaalsete väärtuste ülevaatamist. Selle käigus, saab kindlaks teha dokumentide olemasolu nende täitmise kvaliteeti ja nende säilitamist. Tehakse materiaalse väärtuse ülevaatuse ajal kindlaks nende olemasolu ja kvaliteeti. Inspekteerimisega ei tuvastata varade väärtust ega nende raamatupidamislikku väärtust. 3. Vaatlus – see on meetod mile käigus audiitor vaatleb ettevõttes toimuvaid mingeid protsesse või töötajate tegevust. 4. Järelpäringud – kui audiitoril tegib mingeid probleeme või ta ei ole piisavalt kompetentne antud valdkonnas, siis on ilmselt otstarbekam esitada järelepäring vastava valdkonna asjatundjale ja mitte hakata ise endale asja selgeks tegema. Spetsialist suudab ilmselt anda adeksvaatse vastuse suhteliselt kiiresti. 5
Võib olla üpris ressursi kulukas, kuid tulemused võivad olla väga informatiivsed. Analüütilise ülevaate vajadus võib tuleneda finantsaruannnete eripärastest näitajatest või ei vasta mingid näitajad audiitori ootustele, tema teadmistele. 5. Füüsiline inspekteerimine- vähe ressursi mahuline. Tehakse kindlaks mingi varalise objekti olemasolu ja seisukord või dokumentide olemasolu ja nende seisukord. Meetodiga ei selgitata välja vara raamatupidamislikku väärtust. 6. Kokkuviimine- toimub kahe või enama andmebaasi omavahelises võrdlemises, et avastada võimalikke vigu. Andmete kokkuviimine on kasulik ka siis, kui tegemist on suhteliselt keeruka andmetöötlusega. 7. Intervjuud- vähe ressursi mahukas. Kui audiitor puutub kokku valdkondadega, millest tal ei ole selget ülevaadet, siis selle asemel, et hakata seda endale selgeks tegema, võib ta esitada probleemi mõnele spetsialistile, kes annab talle ammendava vastuse
kaubeldavad. Kordaja väärtust tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui Z väärtus on suurem, kui 2,6 siis on ettevõtte olukord hea. Kui Z väärtus on vahemikus 2,6 kuni 1,1 siis on firma olukord ebastabiilne. Kui Z väärtus on alla 1,1 siis on suur oht, et firma satub pankrotti. Kordaja väärtus võib oleneda näiteks sellest, milliseid andmeid on arvutamisel kasutatud. Näiteks varade all võib mõista nii nende raamatupidamislikku väärtust kui ka tegelikku turuväärtust. Altmani võrrandeid on eelkõige mõttekas kasutada suhteliselt stabiilse majanduskeskkonna korral, kuid kui ükskõik millise firma pankrotiohu kordajad on nõrgad tuleks seda kindlasti arvesse võtta. Tuleks veel märkida, et Altmani kordaja on tuletatud siiski USA firmade näitajate statistilise analüüsi põhjal, ning Eesti tingimustes neid kasutades peaks sellega arvestama. 8. AS VIISNURK fundamentaalnäitajate analüüs
Excel, kus koostasin sularahatsekkide alusel koondaruandeid. Praktika kestvus oli 9 nädalat. Ettevõttes oli minu juhendajaks raamatupidaja, kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli raamatupidaja Valmar Müürsepp. Praktikal olin raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ. Õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Tuha Talu OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest. Lisana on ka Tuha Talu 2008.a. majandusaasta aruanne. 3 1. Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil 2005. aastal. Osaühingul on kolm eraisikust omanikku.
Peamised raamatupidamise nõuded, mida kassapõhise arvestuse juures ei pea täitma, oleksid järgmised. § Ei pea kasutama kahekordset kirjendamist, koostama kontoplaani ning järgima "head raamatupidamistava". § Ei kehti raamatupidamise seaduse nõuded kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite koostamise ja vormistamise kohta. § Ei pea koostama raamatupidamise sise-eeskirju. § Ei pea koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruandeid. § Ei arvestata põhivara raamatupidamislikku amortisatsiooni. § Ei pea pärast kalendriaasta lõppemist tegema mingeid kandeid laekumata arvete pärast. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seepärast tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIEdel suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Majandusaasta Raamatupidamise seaduse ei reguleeri alates 2003. aastast kassapõhise raamatupidamisega ettevõtjate majandusaasta algust, lõppu ja pikkust
5.1. Aruandlus Raamatupidamisaruanne (financial statement) peaks andma ettevõtte majandustegevusele õige ja õiglase hinnangu. Viimasel kümnendil on probleemiks saanud see, mis väärtuses kajastada mingit vara (asset), kohustust (liability) ja omakapitali (equity). Finantsanalüütik püüab leida kõikide varade, kohustuste ja oma- kapitali turuväärtuse (market value), sest rahandusotsused peavad põhinema turuväärtusel. Maksimeerida tuleb turuväärtust, mitte raamatupidamislikku väärtust. Raamatupidamisaruannetes esitatakse aga üldjuhul soetusmaksumus (cost) ja näidatakse bilansilist jääkmaksumust (carrying amount), vajadusel tehakse jooksvalt varade väärtuse allahindlust (write-down), kuid enamasti ignoreeritakse tõusu. Viimasel kümnendil on palju diskuteeritud ka selle üle, missugust informatsiooni peaks majandusaasta aruanne sisaldama. Küsimus on selles, millist infot (andmed pole info) avalikustada ja mis on ettevõtte ärisaladus
Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot. Nt Põhikontole Materiaalne põhivara- hoone- 1 000 000 krooni, on kantud hoone soetusmaksumus. D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) hoone raamatupidamislikku maksumust bilansipäeval. D (kontraaktiva konto) Hoone akumuleeritud amortisatsioon K AS: 200 000 LS: 200 000 Põhi- ja kontraarsel kontol peetava objekti arvestuse netosumma esitab hoone jääkmaksumuse bilansipäeval, 800 000 krooni. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse deebetisse ning vähenemine kreeditisse
annaabi.ee 
