..................................5 5.2 Raamatupidamisdokumentide säilitamine............................................................6 6. Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................................7 7. Rahaliste vahendite arvestus...................................................................................... 8 7.1 Pangakontod ja nende arvestus.............................................................................8 7.2 Välisvaluutatehingud............................................................................................8 7.3 Kassatehingud...................................................................................................... 8 7.4 Lühiajaliste väärtpaberite arvestus....................................................................... 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine.....9 LISA 1.................................................................
). Esitusvaluuta Aruannete esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid. (IAS 21.8). Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse Eestis ametlikult kehtivas vääringus; seega rp seaduse kohaselt koostatud aruande esitusvaluutaks on Eestis ametlikult kehtiv vääring. Üldjuhul toimub ka Eesti ettevõtete majandustehingute jooksev arvestus Eestis ametlikult kehtivas vääringus (arvestusvaluuta) Välisvaluutatehingud (1) Välisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud või mille arveldamine toimub välisvaluutas. Välisvaluutatehingute esmasel kajastamisel võetakse nad arvele Eestis ametlikult kehtivas vääringus tehingupäeval kehtiva valuutakursi alusel. (IAS 21.21). Igal bilansipäeval hinnatakse vastavalt kehtivale valuutakursile ümber: Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused; ning
2. Tarnijale maksmine: Deebet 2131 võlad tarnijale Kreedit 10121 (EEK) pank 11 3. Arveldusarve jäägi ümberarvutamine bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga toimub järgmiselt. Kahjumi tekkimise korral: Deebet 10122(USD) pank Kreedit 3204 kasum valuutakursi muutustest Kasumi tekkimise korral: Deebet 4204 kahjum valuutakursi muutustest Kreedit 10122(USD) pank 8.2. Välisvaluutatehingud Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse Eesti kroonides Eesti Panga kursiga Kui välisvaluutas fikseeritud nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa kohe Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga, vastasel juhul aga kirjendatakse laekumist laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud võlgnevus tarnijale tasutakse Eesti Vabariigis ametlikult
• M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15
............................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine ............................................................................7 4. Rahaliste vahendite arvestus...................................................................................................................................11 4.1 Välisvaluutatehingud......................................................................................................................................... 12 .................................................................................................................................................................................12 4.2 Kassatehingud....................................................................................................................................................12
teavet ettevõtte rahalise seisu ja ka suuremate rahaliste liikumiste kohta. Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 7.1. Välisvaluutatehingud Ettevõtte Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole. 17 7.2. Kassatehingud
hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Ehk kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal; ehk kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 71. Hetketehingute mõiste. Viivitamatu tarnega ehk hetketehingud (spot – tehingud) Välismajandustehingute arveldused – välisvaluutatehingud Valuutaarbitaazi tehingud – välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Valuuta forward on valuutavahetustehing. Selle tehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus 73. Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, mis annab
M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel · Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud) Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad · Rahamassi juhtimine · Laenumahu juhtimine · Vahetuskursi juhtimine · Inflatsiooni juhtimine NB! Mitut vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa! Kommertspanga majanduslikud funktsioonid · Klientide raha hoiustamine
koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse hindade tasakaal. Kui inflatsioonitase on madalam, siis selle riigi valuuta väärtus tugevneb. 71. Hetketehingute mõiste Viivitamatu tarnega e hetketehingud jagunevad: Välismajandustehingute arveldused välisvaluutatehingud (ekspordi-impordiarvelduste teenindamine jne) Valuutaarbitraazi tehingud välisvaluuta ost-müük eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Forwardtehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. 73.Valuutaoptsiooni mõiste Valuutaoptsioon kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. 74
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
