kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises. Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid.
Need olid olulisemad kaubandus ja kunstikeskused. Renessaans tõi kaasa tohutu kunsti ja kirjanduse õitsengu üle kogu Euroopa. Inimesed teadvustasid endale kunsti, teaduse ja kultuuri tähtsust. Tunnustati arstiteadust. Öeldi lahti kramplikult kinni hoitud seisusevahdest. Toimus usu poliitiline reformatsioon. Renessaans tähendas euroopale kaubanduse elavnemist, hariduse ja teabe kiiremat levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Oli leiutatud trükipress ja tänu sellele hakkas toimuma raamatukaubandus. Oluline fakt selles on moe jaoks, et ilmusid esimesed moe käsiraamatud.Leonardo da Vinci, kes oli renessansi ajajärgu silmapaistvam geenius, tema hiilgavad teadmised oli kaugele ette jõudnud bioloogias anatoomias jne., süvendas veelgi inimestes poolehoidu sümmeetriale ja proportsioonidele Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see
Trükikodade arvu vähendati seoses trükinduse reorganiseerimisega suurtööstuseks, mis oligi nõukogude võimu peamine eesmärk polügraafia ümberkorraldamisel. Raamatukaubanduse reorganiseerimine. Kogu raamatualal ilmnenud tsentraliseerimisdendents andis end kaubanduses tunda poodide arvu vähenemise, nende liitmise ja sulgemisega. ,,Raamatukaubanduse sisekorrat ja abinõudest selle parandamiseks" öeldi, et hästikorraldatud raamatukaubandus on osaparteilisest ja üldriiklikust tööst töötajate kommunistlikul kasvatamisel. Seetõttu pöörati ka raamatukaubanduse arengule suurt tähelepanu ning soodustati raamatute laialdast levikut. See puudutab muidugi ainultnõukogude võimule meelepäraste trükiste levitamist. 6. Kokkuvõte 1940., 1941. aastal toimunust. Trükitegevuses ja kirjastamises seati sisse riiklik monopol. Kõik raamatutega seotud ettevõtted riigistati. Algas trükiste tsenseerimine
Suutlikkus pakkuda paremat, kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat toodet/teenust. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, nõudepesumasina, telefonipanga jne turule toomine maailmas. Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini, madalamate kuludega, kliendile kohandatumalt jne. Nt: internetipangandus, online- raamatukaubandus. Keerukus: Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls-Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika töötlemise ja metallurgiaga. Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse. – pakkuda midagi mida teised ei saa ilma litsentsi-vm tasu maksmata (ülimenukad ravimid Zantac). Konkurentsieelise rea laiendamine. – konkurentsi aluste nihutamine
Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, nõudepesumasina, telefonipanga jne turuletoomine maailmas. Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini, madalamate kuludega, kliendile kohandatumalt jne. Nt: Pilkingtoni leht- ehk floatklaasi protsess, Bessemeri terase protsess, internetipangandus, online- raamatukaubandus. Keerukus: Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls-Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika töötlemise ja metallurgiaga. Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse. – pakkuda midagi mida teised ei saa ilma litsentsi-vm tasu maskmata (ülimenukad ravimid Zantac). Konkurentsieelise rea laiendamine. – konkurentsi aluste nihutamine
· Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, nõudepesumasina, telefonipanga jne turuletoomine maailmas. · Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna kiiremini, madalamate kuludega, kliendile kohandatumalt jne. Nt: Pilkingtoni leht- ehk floatklaasi protsess, Bessemeri terase protsess, internetipangandus, online-raamatukaubandus. · Keerukus: Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls-Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika töötlemise ja metallurgiaga. · Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse. pakkuda midagi mida teised ei saa ilma litsentsi-vm tasu maskmata (ülimenukad ravimid Zantac). · Konkurentsieelise rea laiendamine
viimase viiesaja aasta jooksul." Raamatuajaloo peamised küsimused 1) kuidas raamatud sünnivad? 2) kuidas raamatud jõuavad lugejateni? 3) mida lugejad raamatutega teevad? Raamatute kommunikatsiooniskeem uusajal http://eduscapes.com/bookhistory/images/darntongraphic.jpg LUCIEN FEBVRE, HENRI-JEAN MARTIN ,,Raamatu sünd" 1958 Esimene ülevaatlik uurimus raamatu ajaloost trükikunsti leiutamisest 16 saj keskel kuni 18 saj lõpuni. Käsitletud on raamatute valmistamine ja nende levik; raamatukaubandus, tsensuur ja trükilubad. Suund: lugemisajalugu Lugemisajalugu tõusis kultuuriajaloos esile varsti pärast raamatu-ajalugu ja selle mõjul 1970. aastate lõpul1980. aastate alguses. Lugemisajaloo eesmärk historiseerida lugemine: lugemine on ajas ja ruumis muutuv aktiivne tegevus, tähenduse loomine, tekstide varustamine sisuga; raamat ärkab ellu alles koos lugejaga. Lugemisajaloo sünd on seotud lugejakesksete käsitluste sünniga 1970.
tervishoidu, saksa keelt. Lugemisoskus oli teeks mitte üksnes vaimuliku, vaid ka ilmaliku lugemisvara juurde. Muutus Baltimaade valitsevate klasside elu-olu ja elustiil, algas teaduse ja kunstide, koolielu, ajakirjanduse ning mitmesuguste kultuuriorganisatsioonide kiire areng. Baltimaade kultuurielu jaoks mõjukas sündmus oli Tartu ülikooli taasavamine. Laialt levisid trükikojad, raamatute kirjastamise organisatsioonid, raamatukogud ja raamatukaubandus. Kõik uued trükikojad hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust. Seda levitas aktiivselt ka Õpetatud Eesti Selts. Ilmalik teabekirjandus, mida talurahvas kõige enam tarbis, olid kalendrid. Vaimulikud tekstid asendusid kalendrites praktiliste õpetuste ja didaktiliste juttudega. Lisaks veel põllumajandus vihjed, loomade ravitsemine, valmid ja luule. Sündis eestikeelne perioodika. Ajakirjandus oli valgustav- õpetav, eesmärgiks populaarteaduslike teadmiste kandmine rahvani. O
· Hornst Kunze leksikon. Raamatuteadus iseseisva teadusena Raamatuteadus Venemaal: · Nikolai Lissovski toob Peterburi ülikooli raamatukogude kursuse · Aleksander Lovjagin huvitub trükkimiseset ja tootmisest; oluline on raamatu sisuline mõju; raamatuteaduse boleemika. Raamatuteadus Saksamaal H. Grundman 1966.a kogumik; kirjutus ja trükivahendid, teadus kirjast, teadus käsikirjadest, teadus raamatutest (füüsiline vorm), autor, raamatukaubandus, raamatukogud, lugemine). Saksa raamatuteadlased: · Gustav Sichelscmidt raamatu ajalugu, raamatukaubandus, teoste tüpoloogia, raamatu sotsioloogia · Wolfgang Langenbucher, Peter Glotz · Hans Lülfing Prantsusmaa raamatuteadlased · Paul Otlet mõiste kasutuselevõtja inglise- ja prantsuskeelses keskkonnas · Robert Estivals · Robert Escarpit Poola raamatuteadlased: · K
2 1842 asutati Eestimaa Kirjanduse Ühing ülesandeks säilitada ja suurendada Eestimaa Avalikku Raamatukogu: koostati kataloog fondi kohta (Wiedemann). 19. sajandil said alguse eestikeelse kirjandusega raamatukogud. 1872 Eesti Kirjameeste Selts püüdsid raamatutoodangut korrastada, välja anti ka õpikuid. Paranes raamatukaubandus, esimene eesti raamatupood oli 1867.a. asutatud Heinrich Laakmanni oma. 1860 Tarvastu raamatukogu esimene rahvaraamatukogu. 1872 Metsiku Õppija Selts Metsiku Raamatukogu. Mihkel Veske igal aastal ülevaade ilmunud raamatutest Ado Grenzstein esimene soovitusnimestik, juhendas raamatukogude sisemist korraldust. Eesti Kirjameeste Seltsi Raamatukogu kogus eesti raamatut, eesmärgiks luua täielik eesti raamatute kogu. 1868 Tartus Vene Raamatukogu.
Seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine: Tänu Eesti haritlaskonnale, kes hakkas end nimetama eesti rahva esindajateks. Eesti haritlaskond otsis viisi ennast väljendada ning selleks oli trükisõna. Rahvas otsis eestikeelseid ajalehti, kirik vajas hästi eesti keelt oskavaid pastoreid ja koolid õpetajaid, uued seltsid nõudsid juhte. 19. sajandil oli mõisates ja pastoraatides muusika ja tantsu kõrval levinud seltskondlikuks ajaviiteks ettelugemine. Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud: Tsensuur: Isevalitsus püüdis nii Venemaal ilmunud kui ka imporditud trükisõna hoolikalt kontrollida. 18. sajandi lõpus loodud tsensuur arenes Nikolai I ajal omaette riiklikuks institutsiooniks, mille tegevust reguleerisid karmid määrused. Kuni 1837. aastani allus tsensuur Balti provintsides ülikoolile, hiljem tsensuurikomiteele. Tsensoriteks olid kohalikud baltisakslastest ametimehed, ülikooli- või gümnaasiumiõppejõud. Mitmed Peterburgis
Tähtis roll ka baltisaksa üliõpilasorganisatsioonid. Saksa ja eesti haritlaskond- eesti haritlaskonda loetakse kuuluvat ka küa ja vallakoolid õpetajad. Literaadi seisusesse loeti akadeemilise (ülikooli) haridusega inimest. Aadli seisuse seas haritlaskonna tegevus muutub olulisemaks, järjest enam aadlikke läheb õlikooli ja muutuvad teadlasteks. 30. Trükisõna, seltsid ja kodanikuavalikkuse kujunemine. Tsensuur, kirjastamine, raamatukaubandus ja -kogud. Eestikeelne raamat. Ajakirjandus. Seltsid. Kodanikuavalikkus (see esti ajalo V osas olemas kõik suht.) Kodanikuühiskond- 19 saj alguse skujunes kõigepealt välja baltiskslaste kodanikuühiskond. See tähendas kodanike omaalgatuslikku tegevust mitmesuguste avalike ajsade arutamiseks ja otsustamiseks. 19 sajandil on oluline ka see, et tollane kodanikuühiskond eeldas seisusteülest koostööd. Eestlaste jaoks kodanikuühiskonna teke seotud rahvusliku liikumisega selgelt. 31
annaabi.ee 
