REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine
Oksiid liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud ...
reageeri hapete ega veega ning ei moodusta soolasid). Süsinikoksiidi kasutatakse metanooli, vedelate mootorikütuste, etaanhappe jms sünteesimiseks. Tugeva redutseerijana rakendatakse seda metallide tootmisel maakidest: Fe3O4 + 4Co = 3Fe + 4CO2 Kõrgel temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid (alkohole, aldehüüde jm). Ta põleb iseloomuliku sinaka leegiga. CO põlemisreaktsioon on eksotermiline (eraldub soojust): 2CO + O2 = 2CO2 ( -570 kJ) Looduses leidub vingugaasi metamorfoosset päritolu maagaasis. Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikoksiidi, näiteks generaatorigaasi ja veegaasi. Generaatorigaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2 , mis reageerib hõõguvate sütega, moodustades CO: C + O2 = CO2 ja CO2 + C = 2CO
Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH. Kasutatakse kütusena. Butaan CH
t. ei reageeri hapete ega veega ning ei moodusta soolasid). Süsinikoksiidi kasutatakse metanooli, vedelate mootorikütuste, etaanhappe jms sünteesimiseks. Tugeva redutseerijana rakendatakse seda metallide eraldamisel maakidest: Fe3O4 + 4CO = 3Fe + 4CO2 Kõrgel temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid (alkohole, aldehüüde jm). Ta põleb iseloomuliku sinaka leegiga. CO põlemisreaktsioon on eksotermiline s.t et eraldub soojust: 2CO + O2 = 2CO2 ( -570 kJ) Looduses leidub vingugaasi metamorfoosset päritolu maagaasis. Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikoksiidi. Näiteks generaatorigaasi ja veegaasi. Generaatorigaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO 2, mis reageerides hõõguvate sütega, moodustab CO: C + O2 = CO2 --> CO2 + C = 2CO Generaatorigaas sisaldab CO, N2, CO2
Tingituna lisanditest, mis tekivad kütuse mittetäielikul põlemisel., on vingugaasil iseloomulik lõhn. CO ei reageeri vee ega hapetega(alustega reageerib rõhu all), ta on neutraalne oksiid. Tugeva redutseerijana rakendatakse süsinikoksiidi metallide tootmisel maakidest: Fe3O4+4CO3Fe+4CO2 Kõrgtemperatuuril, -rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid(alkohole, aldehüüde ja muid). CO põlemisreaktsioon on eksotermiline: 2CO+O22CO2 H=-570 kJ Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikoksiidi, näiteks generaatorgaas ja veegaasi. Generaatorgaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2, mis reageerib hõõguva sütega, moodustades CO: C+O22CO2 CO2+C2CO Generaatorgaas sisaldab: CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C+H2OCO+H2 Süsinikdioksiid-CO2 Õhus leidub ligikaudu 0,03% CO2
piisavalt töökindel. „Shuttel“ programm lõpetati aastal 2014, peale süstik Columbia kaotamist http://thisblogblank.files.wordpress.com/2012/01/moon_landing.jpg Vedelkütusrakettide sünnilugu Vedelkütusrakett kasutab kütuseks vedelat kütust. Kütuse põlemisel tekkivad gaasid paiskuvad raketi sabast välja ja vastavalt impulsi jäävuse seadusele liigub rakett edasi. Vedelkütuse eeliseks tahkekütuse ees on kontrollitavam põlemisreaktsioon. Vedelkütusega rakett kasutab enamasti kahte paaki, üks kütusepaak nt vedela vesiniku ja teine hapendaja jaoks nt vedel hapnik. Hapendajat on vaja, sest hapniku on vähe ja kütus põleb hapendajaga reageerides. Vedelkütuse eelised: paagid on väikesed, ei ole suure rõhu all, saab ennem testida ja saab uuesti kasutada. Puudused: kütuse või hapendaja lekke korral on võimalik plahvatus, kütus on madala
Berülliumi jamagneesiumi okiidikiht on tihe ja püsiv, mis kaitseb neid edasise oksüdeerumise eest. Sel põhjusel saab neid metalle hoida ka vabalt. Ent leelismuldmetallide oksiidikiht on kohev ja see ei kaitse neid edasise oksüdeerumise eest. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Viimased on aluselise iseloomuga, välja arvatud BeO, mis on amfoteerne. Erandlikult on magneesiumi põlemisreaktsioon väga eksotermiline, kusjuures magneesium põleb süütamisel väga ereda ja silmipimestava leegiga. Seda reaktsiooni kasutatati varem ära fotograafias. 2Mg + O2 _ 2MgO Magneesiumi põlemisreaktsioon on väga eksotermiline ja silmipimestav Strontsiumi ja baariumi juures on eriline see, et põlemise tagajärjel võivad tekkida nii oksiidid kui ka peroksiidid. Kusjuures baariumi puhul võib tekkinud oksiid ka edasi oksüdeeruda peroksiidiks. 2Ba + O2 _ 2BaO BaO + O2 _ 2BaO2
ühtlaselt põlemisõhuga segada. · Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse keskkonda, kuumeneb koldegaasidelt saadava soojuse arvelt ja aurustub. Järgmises sammus vedelkütus laguneb pürogeneetiliselt ja seguneb hapendajaga. Sobiva olukorra puhul moodustunud aurud süttivad ning sellele järgneb kiire põlemisreaktsioon ja põlemissoojuse vabanemine. 22. Tahkekütuse põlemise üldiseloomustus. · Tahkete kütuste põlemise puhul toimuvad põlemisprotsessid nii kolderestil kui ka kolderuumis. Tahkekütuse osakese põlemine koosneb järgmistest osaliselt kattuvatest staadiumitest: Kütuseosakese kuumenemine ja kuivamine. Süttimiseelne kuumutamine ja niiskuse aurustamine. Lendosiste eraldumine ja põlemine. Kütuse termiline lagunemine ehk lendosiste
selle süsiniku aatomiga, mis on vähem hüdrogeenitud. 4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad, moodustades alkohole: CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH (etanool) 5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen: n CH2 = CH2 [ CH2 CH2 ] n 6) Põlemisreaktsioon (põlemissaadusteks CO2 ja veeaur): CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O 7) Oksüdeerumisel kaaliumpermanganaadiga moodustub kahealuseline alkohol: KMnO4 CH2 = CH2 HO CH2 CH2 OH (etaandiool) H O 2 Kaaliumpermanganaadi lahuse valastumisreaktsiooni kasutatakse alkeenide tõestamiseks. III LEIDUMINE LOODUSES JA SAAMINE Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises.
selle süsiniku aatomiga, mis on vähem hüdrogeenitud. 4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad, moodustades alkohole: CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH (etanool) 5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen: n CH2 = CH2 [ CH2 CH2 ] n 6) Põlemisreaktsioon (põlemissaadusteks CO2 ja veeaur): CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O 7) Oksüdeerumisel kaaliumpermanganaadiga moodustub kahealuseline alkohol: KMnO4 CH2 = CH2 HO CH2 CH2 OH (etaandiool) H O 2 Kaaliumpermanganaadi lahuse valastumisreaktsiooni kasutatakse alkeenide tõestamiseks. III LEIDUMINE LOODUSES JA SAAMINE Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises.
Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust.
nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500- 1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär. 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm(pilved jne). 29. plahvatuslikud ained: maht(%) alumine sisaldus ja ülemine sisaldus. Atsetoon 2-13, bensiin 1-7, dikloroetaan 2,7-12,8, metüülatsetaat 2,2-15,5, etanool 3,3-19, dietüüleeter 1-40, tärpentiin 0,8. 30.CH4 omadused: Värvitu gaas põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O. Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena; Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks nn. kasvuhoonegaasidest; Eluiga atmosfääris ~10 a; Kõrvaldab reaktsioon OH- radikaaliga (tekivad CO2 ja vesi); On maagaasi peamine komponent 60-90%; Saadakse: NaOH + CH3COONa CH4 + Na2CO3 Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmatav gaas-
lõhnata väga mürgine gaas. Tingituna lisanditest, mis tekivad kütuste mittetäielikul põlemisel, on vingugaasil iseloomulik lõhn. CO ei reageeri vee ega hapetega (alustega reageerib rõhu all), ta on indiferentne oksiid. Tugeva redutseerijana rakendatatakse süninikoksiidi metallide tootmisel maakidest: Fe3O4+4CO=3Fe+4CO2 Kõrgel temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga, moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid (alkohole, aldehüüde jm.). CO põlemisreaktsioon on eksotermiline: 2CO+O2=2CO2 (H=--570 kJ) Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikdioksiidi, näiteks generaatorigaasi ja veegaasi. Generaatorigaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2, mis reageerib hõõguvate sütega, moodustades CO: C+O2=CO2 ja CO2+C=2CO Generaatorigaas sisaldab: CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C+H2O=CO+H2 5
Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%) N2 78,08; O2 20,95; Ar 0,93; CO2 0,03; Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe kokku alla 0,01%; niiskus (veeaur) 1. Atmosfääri koostis 2. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat) NH3 ammoniaak, majapidamisgaas, C2H2 etüün, C4H10 butaan, CH4 metaan C3H8 propaan 3. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport) Värvitu gaas, põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Põleb sinise leegiga, tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks kasvuhoonegaasidest; eluiga atmosfääris ~10 a; Maagaasi peamine komponent 60-90%, kergesti süttiv, vähemürgine, koos õhuga plahvatusohtlik segu Saadakse: NaOH + CH3COONa = CH4 + Na2CO3 Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 1
N2 78%; O2 21%; Ar 1%; CO2 0,03% jm. Lisaks sellele on õhus veel niiskust (veeauru). 32. Atmosfääri koostis. 78% N2; 21% O2; 1% Ar; 0.03% CO2 7 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, propaan, metaan. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 → CO2 + 2H2O (sinine leek) Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas); Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine component: 60-90%; Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik. Lämmatav gaas; Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine
a-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omavahelisi tõmbumisi; b-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omaruumala. 31. Atmosfääri koostis 78% N2; 21% O2; 1% Ar; 0.03% CO2 32. Plahvatavad gaaside segud- tuua näiteid NH3- õhu segu on plahvatusohtlik. Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) 33. Metaan, keemilised omadused, transport Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2‡ CO2 + 2H2O (sinine leek) Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas); Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine komponent 60-90%; Omadused: Värvitu gaas Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik. Lämmatav gaas; *Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 34. Freoonid, keemilised omadused
(Tallinnas kodumajapidamisgaas) Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. See on õhust raskem ning võib allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada. 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Värvitu gaas Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 ‡ CO2 + 2H2O - Põleb sinise leegiga. Tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena; Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks nn.kasvuhoonegaasidest; On maagaasi peamine komponent 60-90%; Omadused: vähemürgine, kerge narkootiline toime; kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu; lämmatav gaas- lämbumine.
annaabi.ee 
