b) rühmajuhilt saadud korralduste täitmise eest. 4. Õppekogunemised ja - treeningud - Iga laevapereliige peab osalema ühes kuus vähemalt ühes laeva mahajätmise ja tuletõrjeõppuses. Kui eelmise kuu jooksul ei olnud seda nõuet täitnud üle 25 % meeskonnast, tuleb õppused läbi viia 24 tunni jooksul pärast laeva sadamast väljumist. - Reisijate õppekogunemine peab olema läbi viidud 24 tunni jooksul pärast reisijate laevale saabumist. Reisijad peavad olema instrueeritud päästevesti kasutamisest ja vajalikust tegutsemisest kriisiolukordades. - Kui vahetus väike osa reisijatest või on reis lühike, tuleb reisijate tähelepanu juhtida üldistele ohutusnõuetele ja kriisiolukorras tegutsemisele. Lisaks sellele peavad olema vastavad juhised kajutites ja kogunemiskohtades ning juhend päästevesti kasutamisest. - Iga laeva mahajätmise õppus peab sisaldama: a) reisijate ja meeskonna väljakutsumist kogunemiskohtadesse
Kanuumatk on väga keskkonnasõbralik, muidugi kui inimesed ei viska mingit prahti loodusesse. Üldiselt ei võta indiviidid jõe peale kaasa peale veepudeli midagi. Teenuse kirjeldusest tuleb välja, et kanuumatk on väga loodussõbralik. Kanuudega kulgetakse rahulikult mööda jõge ning see ei sega kedagi. Tegevused toimuvad maastikukaitsealadel ning Soomaa rahvuspargis. Liikumispiirangutega ei ole arvestatud. Kõik, kes lähevad vee peale, peavad kandma päästevesti ning indiviidid on omal vastutusel. Teenuse kättesaadavus on väga hea ning igapäevane. Toote sisu on isegi parema kvaliteediga, kui oodata oskaks. Hind on väga soodne, näiteks koos ööbimisega ja kahepäevane matk on 32 eurot inimene. Klassiekskursioonil kestab sõit 7h ning ühe õpilase hind on 15 eurot. Teenust turundatakse kodulehel, autodel on kleepsud ja kontaktandmed ning kindlasti Facebookis. Valitud sihtgrupijaoks on eelnevad turustusviisid soodsad.
00 jõudsin laevale Victoria, toimus ekskursioon ja tutvustati tööülesandeid. Kell 15.00 hakas töö: Paigutsain küpsiseid ja puuvilju vaagnatele, lõikasin paprikat, pakkisin toodeid lahti ja paigutasin ümber vaagnatele, pakendasin ja panin kuupäeva ja kellaaja kleepsud juurde. Väga tore ja õpetav esimene tööpäev 27.11 Kell 11.30 toimus veekindlate uste koolitus, hiljem tuli evakueerimine, kus kõik pidid häire peale kogunema Show baari ja hiljem minema tekkile, panema selga päästevesti ja ootama kapteni edasiseid ülesandeid. Sain teada, kuidas tuleb käituda kui toimuks avarii laeval või põleng. Töö hakas kell 16.00. Õppisin tegema juustudaudasid. Ladusin browny küpsiseid, piparkooke, beseed ja marmelaadi vaagnatele. Hiljem lõikasin kurke, tomateid, paprikat millest valmistasin salati. 28.11 Kell 14.00 oli tuleohtutuskoolitus. Räägiti kuidas tuleb käituda ja miga teha ohu olukorras. Töö algas kell 15.00
Päästerõngad - arv sõltub laeva pikkusest: kuni 100 m kaubalaevale 8 rõngast, 101-150 10 rõngast 150-100 12 rõngast, >200 14 rõngast minimaalselt. 1 rõngas ahtris, 2 tule ja suitsuga rõngast silla tiibadel. Mõlemal pardal 1 liiniga rõngas, liini pikkus 30 meetrit või 2x parda kõrgus, rõngastel 4 helkurkleebist. Päästevestid - päästeveste peab olema igale meeskonnaliikmele +2 vahisolijate ruumis. Lastepäästeveste peab olema 10 % kõikidest vestidest. Päästevesti komplekti kuulib taskulamp, vile. Päästevesti peab selga saama 1 minuti jooksul, taskulambi patareid peavad töötama 8 h, võimaldada hüpata u 4 m kõrguselt ilma vigastusi saamata ja 5 sek jooksul suutma keerata inimese näoga veest välja. Termokostüümid Eesti seaduste kohaselt peab olema igale meekonna liikmele. Nõuded: võimaldama selgapanekut üksinda 2 min jooksul, ei tohi sulada ega põleda vähemalt 2 sek.,
teenindatud 76 miili ehk 122,3 km ajutist aeda on ehitatud olümpiarajatiste ümber 4700 medalit antakse välja olümpia- ja paraolümpiamängudel 97% on pronksmedalites vaske 6% on kuldmedalites kulda 10 000 000 on suur arv, kuid just nii palju on mängudel kasutuses erinevaid sportimisvahendeid 600 korvpalli on kasutuses naiste ja meeste olümpiaturniiril 2700 jalgpalli on kasutuses naiste ja meeste olümpiaturniiril 541 päästevesti on olemas aerutamise, sõudmise, triatloni, purjetamise ja maratoniujumise võistluste jaoks 361 poksikinnast on mängude ajal kasutuses 74 000 taime istutati olümpiaparki 45 000 toiduportsu serveeritakse olümpiakülas iga päev 30 uut silda ehitati olümpiaparki ja selle ümbrusesse 150 000 kondoomi jagatakse olümpiamängude ajal välja 22 000 patja on olümpiaküla tubades 203 000 kohvrit läheb 13. augustil, päev pärast mängude lõppu Heathrow lennujaamast lendu
vette. Ja kui lennukit juhib veel algaja piloot , oleks tal väga raske maanduda Avenger lennukiga isegi vaiksesse vette , rääkimata Bermuuda Kolmnurga metsikust tormist. Teine uurijaid enim erutav müsteeriline õnnetus juhtus tankeriga SS Marine Sulphur Queen. Texasest Norfolki suunduv tanker andis viimase teate om asukohast 3. Veebruaril 1963. Vastavalt teatele oli laeva asukoht Florida väina lähedal . Kolm päeva hiljem leidis rannavalve üksiku päästevesti hulpimas rahulikus vees 40 miili edelasuunas kohast kus tanker teatas oma viimase asukoha . Ühtegi muud märki ei ole tankerist ega 39st meeskonna liikmest hiljem leitud . Laipade puudumist võib selgitada fakt , et selles piirkonnas liigub palju haisid ja barrakuudasid. Tankeri laadungiks oli 15 000 tonni sulatatud väävlit mis paiknes neljas metallist mahutis, millest igaüks oli soojendatud 275 kraadini Fahrenhaiti järgi ja ühendatud kahe boileriga.
Leonardo märkmikes on kirjas palju ideid, mis olid tublisti oma ajast ees. Ta jäädvustas nendesse oma orginaalseid mõtteid kunsti, teaduse, tehnika ja inimese anatoomia valdkonnas. Leonardo huvitus ka vee uurimisest. Ta visandas märkmikes tormi, veekeeriseid, laineid ja veetilku ning nendega seotud leiutusi. Ta visandas seda, kuidas oleks võimalik ujukeid kasutades vee peal kõndida. Ta joonistas ka ujumisrõnga ja päästevesti, mis oma tänapäeval loomulikud asjad, kui need olid ajast ees. Tal oli ideid luua ka kanaleid. Teadlased on huvitatud, et kust tuli Leonardol see suur huvi vee vastu. See võib pärineda lapsepõlvest, kui Vinci külas möllas torm, mis oli tugev kui orkaan ja kui ta oli 14, siis tõusis Arno jõgi üle kallaste ja ujutas Firenze üle(Phillips 2006: 38-39). 1490. Aastatel oli Leonardo märkmikulehtedel valdav teine uurimisteema- lendamise müsteerium
pinnad on tihendatud, laeva esmastel tekkidel; mis asuvad vee all on paigatud veekindlad uksed, mis avarii juhtumis kindlalt suletatakse. Igal pool lagi peal on suitsuandurid ja igas kajutis on automaatne tuletõkestus süsteem. Kõik kasutatavad töövahendid ja masinad vastavad tööohutuse nõuetele. Kõik põranda pinnad on katnud vaibadega, et libedust vältida. Laeva pardal asuvad kuus 150 inimese päästepaati, 6 liugteed 30 100-inimese päästeparvega, 3500 päästevesti. Laeval igal nädalal mõni päeva jooksul toimuvad ohutusõpped, kus uued meeskonna liiged õppivad, kuidas end käituma avarii juhtumis, näiteks kuidas veste kasutama ja kuidas paate vette laskma ja need meeskonna liiged, kes ammu töötavad laeva peal ja vastavad ohutuse eest näitavad uutele liikmetele kuidas praktiliselt paadja juhtida, Stokholmi sadamas. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal
Töövahendid on relakas, pikendusjuhe, nuga, mask, krunt, värv, pintsel ja rull. Lahusteid on nelja sorti OH07, OH10, OH12 ja kahekomponentsetel värvidel ja kruntidel kasutatav väga tugev OH17. 4. Päästevestide töövalmiduse kontrollimine- Päästevestidel kontrollitakse tule ja vile olemasolu. Kui puudub vile, tuli või see üldse puudub, siis tuleb päästevest asendata terve päästevestiga. Igas päästevesti kastis peab olema täpne arv päästeveste, mis on sellele kastile ettenähtud, vajadusel tuleb kas ära võtta, või juurde lisada. 5. Sildumine- Mina käin sildumas vööri haalamistekil. Sildumisoperatsiooniks ettevalmistused tuleb teha õigeaegselt, sest muidu võib sildumine pikaks vendida. Kõigepealt tellitakse vool ankrupelile. Poolidelt keritakse maha 4 sildumisotsa ja laotatakse pikkade lengidena tekile, et oleks võimalik otsad kiiresti kaldale anda.
Igas lennusaatjate meeskonnas on üks vanemstjuardess või -stjuuard, kes vastutab kogu reisijate salongis toimuva eest ning raporteerib lennuki kaptenile, kes vastutab lennuohutuse eest. Lennureisi ajal on stjuardessi ja stjuuardi töökohustused järgmised: tervitada lennureisijaid nende õhusõidukisse sisenedes ja teenindada/abistada neid kogu reisi vältel; peale lennukiuste sulgemist demonstreerida reisijatele, kuidas kasutada ohu korral päästevesti ja hapnikumaski ning kuidas kinnitada turvavööd ja lugeda ohutuskaarti; jaotada tutvustusmaterjale lennuteenust pakkuva ettevõtte kohta; jagada välja tekke, patju jms, ennekõike lastele; serveerida reisijatele tellitud (või reisijaklassi järgi määratud) toit ja joogid; osutada vajaduse korral meditsiinilist esmaabi; vastata reisijatele lennufirma lennutegevust puudutavatele küsimustele; müüa sky-baari ja pardapoe kaupa;
hulka? 2 pooshaaki Hauskar 2 käsna Juhend elu säilitamiseks päästepaadis 2 kirvest 2 vangliini 6 särituld 144. Milleks onlaeval liiniheite seadmed? ……………………………………………………………………………………………… 145. Päästevesti konstruktsioon peab olema selline, et oleks võimalik selga õieti panna ……… minuti jooksul. 1 min 2 min 3 min 38 4 min 5 min 146. Hüdro-termokostüüm (veetürp) peab olema selline, et seda oleks võimalik lahti
Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega. Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas- roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud. Termoülikond on soojust ja vettpidav. Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra. Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk. Kõik päästevahendid on oranzi värvi.
Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega. Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas- roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud. Termoülikond on soojust ja vettpidav. Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra. Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk. Kõik päästevahendid on oranzi värvi. Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele. 2
Teine süsteem on nn. semafori süsteem, kus igale käteasendile vastab üks täht. 2. Ohutustehnika päästepaadi veeskamisel Päästepaati võib vette lasta üksnes kapteni loal. Ohutustehnika nõuete täitmise eest päästepaadi veeskamisel vastutavad vanemtüürimees ja päästepaadi vanem. Iga isik, kes osaleb päästepaadi veeskamisel, peab teadma oma kohustusi ja olema päästevesti ja kaitsekiivriga. Paati võib laskuda mööda tormiredelit, mööda laeva treppi või mingisuguste trosside abil, mis on kinnitatud paadi taavetite vahelise taagi külge. Keelatud on laskuda paati mööda talisid. Kui laev pukseerib paati, ei tohi selles viibida inimesi. 3. Laeva turvalisuse plaan (SSP) Osa „A“ nõuab ISSC - „International Ship Safety Certificate“ omamist. Nimetatud sertifikaat
Sellest tuleneb käitumistaktika külmas vees. Sattudes vette tasub proovida ujuda ainult juhul, kui on reaalne lootus jõuda kaldani, laevani või päästevahendini 20-40 minuti jooksul. Vastasel juhul viib aktiivselt toimiv soojusvahetus viimse energia varsti pärast nimetatud aega. Mingil juhul ei tohi maha võtta ja eemale heita riideid, jalatseid ega peakatet ka siis, kui nad tekitavad ebamugavust. Päästevöö, päästevesti või päästerõnga, isegi mingi toetust andva ujuva eseme olemasolul ei ole täiendava koguse märgade riiete raskus probleemiks. Riietus on vees ekraaniks kiirguse teel äraantavale soojusele ja kaitseks soojavahetusega lahkuvale energiale. Kui vees on rohkem inimesi, tuleb koguneda kolmestesse gruppidesse, suruda end tihedasti üksteise vastu haarates õlgadest või vööst näod sissepoole ja tõmmata põlved kõveraks kõhu alla
annaabi.ee 
