Ürikute järgi tehti seda esmakordselt vaarao Menheprura (Thutmosis IV) korraldusel XV sajandi lõpus eKr., viimati aga aastail 1925-1926. Itta vaatava Suure Sfinksi kõrval tunned end kääbusena, sest suuruselt on see võrreldav 6-korruselise elumajaga: kõrgus 21 m ja pikkus 57,3 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Egiptlased nimetasid teda ,,sesep-anh!", see tähendab (valitseja) ,,elav kuju". Kasutatud kirjandus: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/sfinks.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm http://zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid http://para-web.org Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on püramiidid maailma ühed hämmastavamad asjad. Me ei tea Neil on palju saladusi, mida me oleme avastanud, aga enamus on meil veel avastamata. Loodame, et tulevikus avastatakse veel paljugi uut ja põnevat ning
Kasutatud kirjandus 1. Dr. Hart, George. "Vana-Egiptus". Sarjast Teadmisjanu. 1995. 2. Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995. 3. Burton ja Cavendish, Rosemary ja Richard. "Maailma imed". 1991. 4. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0008/giza.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid 6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/pyramiidid_annulahe.htm 7. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/pyramiidid.htm 8. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.htm 9. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/chephreni_pyramiid.htm 10. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/mykerinose_pyramiid.htm 11. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/sfinks.htm
Egiptlaste elurõõm sai kurvastusest võitu janing nad hakkasid pidutsema: sööma ja õlut ning veini jooma. ei puudunud ka palmiviin ning muud keedetud ja vürtsidega segatud joogid. Õlu oli üldse rahva armastatuim jook ja seda tunti vähemalt kuut-seitset sorti. Õlut valmistati toobis leotatud otradest ja aeti hapu leiva tükikestega käärima. Loomulikult kuulus matuse pidusöömingu juurde ka laul. . KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm http://nagi.ee/photos/rich1/3867781/ http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/mykerinose_pyramiid.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/vaaraod.htm http://www.birgy.tln.edu.ee/kunst/index.php? option=com_content&task=view&id=112&Itemid=27 http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/chephreni_pyramiid.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.htm
teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid". Kasutatud kirjandus · http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid#1 · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/pyramiidid/index.html · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pyramiidid.htm · http://egyptphoto.ncf.ca/osiris-orion_2.htm · http://maailmaimed.wikispaces.com/Egiptuse+p%C3%BCramiidid · http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid Kokkuvõte Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend
materjale internetist. Allikmaterjali on üsna palju, erinevad raamatud ja internet. Raamatutest on tähtsamad: Hillar Palametsa ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", kus üsna põhjalikult on kirjutatud Tuntumatest püramiididest. Samuti M.V.Alpatov ,,Kunsti ajalugu". Interneti lehekülgedest on kõige põhjalikum Tallinna majanduskooli tudengi poolt loodud põhjalik interneti lehekülg: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/, sellel leheküljel on väga põhjalikult kirjutatud kõigist seitsmest maailmaimest. 5 1. Usk Püramiidide ehitamise tõelist mõtet saab mõista, kui uurida lähemalt vana-egiptlaste religioosseid uskumusi. Egiptlased uskusid, et pärast inimese surma naaseb ta teatud aja pärast oma kehasse tagasi ja jätkab oma elu igavikuriigis
andnud prantslastele luba uurimist jätkata. Püramiidi asend tähtede suhtes Pildid Cheopsi püramiidi kujutletav plaan koos mastabadega ja püramiid tänapäeval Tänapäeva sissepääs Cheopsi püramiidi Suur Galerii, madal sissepääs hauakambrisse ja hauakamber(all) Kasutatud kirjandus ·http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid#4 ·www.wikipedia.org ·http://interoz.com/egypt/cheops.htm ·www.google.ee (pildid) ·http://www.cheops-pyramide.ch/khufu-pyramid/khufu-numbers.html ·http://www.crystalinks.com/gpstats.html Raamatud : ·Emilie Beaumot, Marie- Laure Bouet, Phelippe Simon "Vana Egiptus" ·Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu"
20 000 töölist ehitasid Taj Mahali 22 aastat. Taj Mahal on 72m. kõrgune, sellel on üks suur kuppel ning veel seitse väiksemat ning peale selle ümbritseb hoonet Pärsia aiad, tiigid ning ojad. 16. Ja 17. Sajandi indo-islamistliku arhitektuuri silmapaistvaim näide on Taj Mahal! Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Taj_Mahal · http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/index.html · http://postimees.nuattitude.ee/est · http://trip.ee/node/18447 · http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_hiina_m%C3%BC%C3%BCr · http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi ( pildid)
võllmehhanismiga kandsid osa kivi raskusest võllile ning osa üritasid ise üles sikutada. Viiendal teoorial kasutati kangi süsteemil põhinevat hiigel kraanat. Kuuendal teoorial hakati püramiidi ehitama järsku orgu või kanjonisse. Pandi esimene kiht paika, kaevati see org madalamaks jne. kuni lõpuks oli auk täidetud, siis kaevati kogu värk püramiidi ümbert ära. (See kõige ebatõenäolisem) Kasutatud kirjandus http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/mykerin http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht www.google.ee http://www.paraweb.org/viewthread.php?tid=98&
Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti asub Egiptuses kuulus sfinkside allee, mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oinapeadega sfinkside (criosfinkside) allee. Kasutatud kirjandus: http://www.htg.tartu.ee/~d5eveli/Kunst.html http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm http://miksike.com/en/glefos.html?spage=/ http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid/ http://www.egiptuse-reisid.net/index.php?m1=171&lang=17
kuid mitte ükski neist pole tekitanud samaväärset vaimustust ja seda juba enam kui 4000 aasta jooksul. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ash, R. Maailmaimed. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 6-9. 2. Utter, Õ. Vanade Idamaade kunst. Rmt : Peatükke kunstiajaloost. Tallinn : Valgus, 1989, lk 15-16. 3. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.htm 4. http://www.zone.ee/hopedreams/tehtudtood/j.serenko/ 6
Tartu Kutsehariduskeskus Püramiidid Koostas : Pille Prill K206 2009 Ajalugu : Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonu...
hommikusse ööhauast tõusvat . Egiptuse muumiate juurest leitud skarabeused kehastasid seda ülestõusmislootust ning neid avastatud juba neljanda dünastia ajast pärinevad haudadest. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/lisa/6klass/2maaime/egipt4.htm 2. http://www.miksike.ee/referaadid/paigad.htm 3. http://www.miksike.ee/referaadid/pyramiidid-htm 4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/egiptus/index.htm 5. http://www.paideyd.ee/kunstiajalugu/egiptus/index.html 6. http://hot.ee/ajaloost/text/vanaida/niilus.htm 7. http://www.vabrik.ee/helgitamm/niilus.html 8. Lewis Spenice ,,Egiptuse müüdid ja legendid".2002 9. Mait Kõiv ,,Vanaaeg". 1994 Sissejuhatus
ja maa all. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Desalvo, J. (2009). Püramiidide dekodeerimine: avastusretk maailma salapäraseimatesse ehitistesse. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Kinggi, J. (1996). 7 maailmaimet. Tallinn: Kirjastus Olion. Morris, N. (2004). Ajalugu avastamas: Vana-Egiptuse igapäevaelu. Tallinn: Kirjastus Koolibri. http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid (31.03.2012). 9 LISAD GISA 3 SUURT PÜRAMIIDI 10 SFINKS 11 CHEOPSI PÜRAMIID 12 13
suurendati liikuvate metallpeeglitega. Pharose tuletorn oli ka vaatluspunkt ja kindlus. Võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus ta rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. Võrdluseks võib tuua mõned andmed: Euroopa kõrgeim majakas on 59 meetrit, Eesti kõrgeim majakas, Pakri tuletorn on 52,3 meetrit kõrge. . Kasutatud kirjandus http://www.tmk.edu.ee/~nuku/zeusi_kuju/stoori.htm http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1043&teema=1003085 http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/7maaimet.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/rippaiad/stoori.htm http://images.google.com/images?q=Halikarnassose%20mausoleum&ie=utf-8&oe=utf- 8&client=firefox-a&rls=org.mozilla:en-US:official&sa=N&tab=wi http://www.tmk.edu.ee/~nuku/rhodose_koloss/pildid/coloss2.jpg
kindlasti oleks see üks ,,must see" kohtatest peale seda referaati, kuna see on ainuke säilinud vanaaja ime. Kindlasti loodan näha oma elus ka kõiki 7 uut maailma imet ja äkki nendest väikese uurimuse teha. 15 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Seitse_maailmaimet http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maailmaimed_kristiina.htm http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Semiramise_rippaiad http://et.wikipedia.org/wiki/Artemise_tempel_Ephesoses http://et.wikipedia.org/wiki/Zeusi_kuju_Ol%C3%BCmpias http://et.wikipedia.org/wiki/Halikarnassose_mausoleum http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuues_maailmaime.htm 16 http://et.wikipedia.org/wiki/Rhodose_koloss
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhau...
annaabi.ee 
