1969 Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A Ostsilloskoop PM-3230 Voltmeeter B7-36 Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 1 (Tundlikuse mõõtmine) Töökäik Alustasime häälestamist raadiosagedusele ja leidsime algsagedust 13852,1 kHz,töökäigus võis kasutada voltmeetrit ja vahesageduseks on 465kHz. Generaatoris muutsime pinget nii kaua kuni kõlar (8 ohm) hakkas häält tegema.Tulemus on õige siis kui voltmeeter näitab 0,5 V .Tundlikkuse generaatoril saime 26uV.
väljamaksmisega liisimisperioodi jookul. Tähtaja lõpuks 1/(1+i/n)t*n-1]:(i/n)+1; 3)kui on tegemist kasutus-rendiga ja valuutariskide katmiseks. Kap.adek= norm. omavah./ liisimisfirmale kõik kulud tasutud. Omand läheb üle ja liisitaval asjal on jääkväärtus, siis LM=(PV-PVn):a, (riskiga kaalutud varad+ riskiga kaalutud bil. välised rentnikule. Üldjuhul lepingut ei lõpetata enne tähtaega. kus PVn-jääkväärtus. Me peame arvutama jääkväärtuse kohust.+ 2% om.vah. taset ületav ANVVP ) ANVVP-
v 28. Nimetage 7 võimalikku termodünaamilist protsessi. Adiabaatne Protsessis ei toimu soojusvahetust süsteemi ja väliskeskkonna vahel Isotermne Süsteemi temperatuur protsessis ei muutu Isobaarne Süsteemi rõhk protsessis ei muutu Isohoorne Süsteemi maht protsessis ei muutu Isoentroopne Entroopia protsessis ei muutu Isoentalpne Süsteemi entalpia protsessis ei muutu Polütroopne Gaasiga toimuva protsessi puhul pvn on konstantne 29. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi teostamise eesmärk. Ringprotsessid on need protsessid, milles süsteemi algolek taastub pärast seda kui süsteem on läbinud järjestikku mitu erinevat termodünaamilist vaheolekut. Ringprotsessi tähtis eesmärk on soojuse muundamine tööks, mis ongi tehnilise termodünaamika peamine eesmärk. 30. Oleku ja protsessifunktsiooni mõiste.
40. Kruvi reegel: sirgvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi kulgemise liikumise suunga, siis kruvi pea pöördumise sund näitab mag.välja suunda. 41. Kurvi reegel: ringvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi pea pöörlemise suunaga, siis mag.välja suund ühtib kruvi kulgemise suunaga. 42. Gaaside seadused: ideaalse gaasi oleku võrrand pV=m/M * RT antud aine hulga puhul, gaasirõhu korrutis on võrdeline absoluutse temp. 43.Boylc-Mariotte'i seadus m=const, T=const, pV1=pV2=..pVn=const ??????? Antud gaasi hulga puhul kontsantsel temp on gaasi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. 44.Gay-Lussac'i seadus: m=const, p=const Absoluutne temp järgi:antud gaasi hulga jaoks const rõhul on ruumala võrdeline absol.temp. 45.Charles'i seadus:m=const, V=const,p=1/273 l/k Antud gaasi hulga jaoks const ruumala on gaasi rõhk võrdeline absol.temp. 46.Clapcyron'i võrrand:m=const Antud aine hulga puhul on gaasi rõhu korrutis ruumalaga jagatud absol.temp. const suurus. 47
Gay- v1/ T1 = v2/ T2 Lussac Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 p2v2)/ (k -1) = q =0 Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 p2v2)/ (n -1) = q= cv (n k)/(n -1) T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 T2) / (n-1) (T2 T1) T2/T1 = (p2/p1) (n-1)/n , kJ/kg: u = cv(T2-T]) (3. 1) h = cp ( T2 - T1) ( 3.2) : n = ln (p2/p1) / ln (v1/v2) (n -1)/n = ln (T2/T1) / ln (p2/p1)
n maksekordade arv liisimisperioodil, i liisingu intressimäär liisingu ajavahemikus (nt kuus) Ülesanne! Ilma jääkväärtuseta liisingumakse arvutamine: PV=20 000 n=6 kuud i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154) 27 a=[1-1/(1+0,0154)6]:0,0154=(1-1/1,096031294):0,0154=(1-0,912382707):0,0154=5,68943455 PMT= 20 000/5,68943455=3515,29 2. Kui peale liisimisperioodi lõppu on liisitaval varal säilinud jääkväärtus: PMT = (PV - PVn) / a PVn = FV / (1+i)n vn = 1 / (1+i)n a = [1-1 / (1 + i)n]: i vn - diskonteerimistegur FV - vara jääkväärtus PVn - jääkväärtuse nüüdisväärtus pärast n perioodi n - maksekordade arv perioodis a - rendifaktor Ülesanne! PV=20 000 n=6 kuud i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154) Vara jääkväärtus 10% alghinnast FV=20 000*0,1=2 000 a=5,68943455 (sama, mis eelmises ülesandes) PVn=2 000/(1+0,0154)6=2 000/1,096031294=1 824,765416 PMT=(20 000-1 824,765416)/ 5,68943455=3 194,559
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 14 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Mähiste temperatuuri tõus õli suhtes on põhjustatud vaseskadudest, mis sõltuvad koormuse ruudust. Seega võime kirjutada Pv = K2, (3.7) Pvn kus Pvn on vaseskaod trafo nimikoormusel. Katseliselt on leitud, et mähiste ülekuumendustemperatuur õli suhtes sõltub vaseskadudest järgmiselt: m = const 2 Pvn , (3.8) kus const2 on empiiriline konstant ja astmenäitaja n sõltub trafo jahutussüsteemist. Valemitest (3.7) ja (3.8) saame leida mähiste püsi-ülekuumendustemperatuuri õli suhtes nimikoormusest erineval koormusel: m = mN K 2 n
a p + 2 (v - b) = RT v 29. Nimetage 7 võimalikku termodünaamilist protsessi. Adiabaatne Protsessis ei toimu soojusvahetust süsteemi ja väliskeskkonna vahel Isotermne Süsteemi temperatuur protsessis ei muutu Isobaarne Süsteemi rõhk protsessis ei muutu Isohoorne Süsteemi maht protsessis ei muutu Isoentroopne Entroopia protsessis ei muutu Isoentalpne Süsteemi entalpia protsessis ei muutu Polütroopne Gaasiga toimuva protsessi puhul pvn on konstantne 30. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi teostamise eesmärk. Ringprotsessid on need protsessid, milles süsteemi algolek taastub pärast seda kui süsteem on läbinud järjestikku mitu erinevat termodünaamilist vaheolekut. Ringprotsessi tähtis eesmärk on soojuse muundamine tööks, mis ongi tehnilise termodünaamika peamine eesmärk. 31. Oleku ja protsessifunktsiooni mõiste.
Sõltuvused I1=f(P2), P1=f(P2), n2=f(P2) ja M2=f(P2) on otseselt karakteristikutena 15.Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur =P1/P2*100% . Rauaskadu on konstantne, esitatavad, kusjuures eelnevalt arvutatakse valemi P2=M2n2 järgi kasulik võimsus mootori võllil, kus vaseskadu on aga võrdeline vooluruuduga või siis sekundaarvõimsuse S2 ruuduga. Olgu S2:S2n = pöörlemiskiiruse ühik p/min. 9,55 koormustegur. Siis, teades Pr ja Pvn , võime leida trafo kasuteguri mis tahes koormusel = P1 / P2 =( S2n 27.Asünkroonmootori pidurdus- tööviljakuse suurendamise eesmärgil on paljude töömasinate juures cos 2 )/( S2n cos 2 + Pr +2 Pvn ). koormustegur. olulise täpsusega nende liikuvate (pöörlevate) osade kiire ja täpne pidurdamine, et kiirendada operatsioonide 16. Autotrafo e. Säästetrafo üks mähis moodustab osa teisest
BMAL1 transkriptiooniaktiivsuse mingi ajaperioodi pärast välja (aeg, mis kulub tranksriptsioonile, translatsioonile, dimerisatsioonile ja tuuma sisenemisele). CRY ja PER valgud lagundatakse ning tsükkel algab uuesti. Melatoniini süntees. SCN mõjutab käbinäärmes serotoniinist melatoniini sünteesi – päevased inhibitoorsed GABA ja öised stimuleerivad (glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG) 2 unefaasi, aeglane (NREM-uni, SWS) ja REM-uni (paradoksaalne e kiire
15. Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur-nim tarviteile antava väljundvõimsuse P2 ja võrgust tarbitava sisendvõimsuse P1 suhet.Kasutegur = P2 /P1 100% = P2 *100%/ P2 +Pt+Pv,kus pt on terasekadu ja pv vasekadu Treafo kasutegur sõltub koormusest.Teraskadu on konstantne , vasekadu on võrdeline voolu ruuduga .Kasutades koormusteguriks nimetatavat suurust =S2/S2n, saame trafo kasuteguri avaldada kujul = P2 /P1= S2n,cos2 / S2n,cos2+P + 2 Pvn kus Pvn on vasekadu nimivoolu korral Arvutused ja katsed on näidanud et trafo kasutegur on kõigesuurem siis kui koormustegur =0,7...0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure
VV SSG V AA Signaalgeneraatorist antakse VV sisendisse 400Hz helisagedusega 30% sügavuselt moduleeritud signaal. Selle signaali suurust muudetakse SSG astmelise ja sujuva atenuaatori (pingejaguri) abil seni kuni VV väljundis oleva voltmeetri näit vastab VV nominaalvõimsusele st. 0,1 nimivõimsusest PVn ja on arvutatav valemiga: UV 0,1PVn R K ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? Standartne helisagedusvõimsus on 50 mW raadiotel millede nimivõimsus on vähemalt 150 mW ja standartne helisagedusvõimsus 5mW raadiotel mille nimiväljundvõimsus on 100 mW. Tundlikkuse määramisel tuleb arvesse võtta signaali ja müra suhet. Selleks nimetatakse modulatsioonisagedusele vastavaid helisageduskomponente sisaldava väljundpinge efektiivväärtuse suhet VV sellisesse väljundvõimsuse
analüütiliselt või graafiliselt. mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. sellist protsessi, mis q2=sT2. Carnot' rp. termiline kasutegur on c=1- 8.Mehaaniline töö. Mehaanilist tööd teeb materjaalselt allub võrrandile T·ds/dT=c=const. Polütroopse protsessi q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja suletud termodünaamiline süsteem üleminekul põhivõrrand on pvN =const absoluutsed temp algolekust lõppolekusse. Tavaliselt arvutatakse 25.Sisepõlemismootorite ringprotsessid. mehaaniline töö l termodünaamilise keha 1kg-le Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub l=integr.v1-v2ni pdv [J/kg]
(dq=0, q=0). Adiabaatilises td- lies protsessis tehtav mehaaniline töö võrdub siseenergia vähenemisega, tehniline töö entalpia vähenemisega. k=cp/cv. p T v s Polütroopne protsessiks nim. sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. sellist protsessi, mis allub võrrandile T•ds/dT=c=const. Polütroopse protsessi põhivõrrand on –pvN =const p v 6. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. 1.küllastunud veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee- ja ülekuumendatud auru tabel. Diagrammid: pv; Ts ja hs. Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumut all mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud rõhule vastava küllastustempini. Sagedamini vee kuumut käigus tema rõhk ei muutu= isobaariline protsess. Seda seletab Ts-diagramm. Joonis: T
Изобарный Gay-Lussac v1/ T1 = v2/ T2 Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Изотермический Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 – p2v2)/ (k -1) = q =0 Адиабатный Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 –T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 – p2v2)/ (n -1) = q= cv (n –k)/(n -1) ∙ Политропный T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 –T2) / (n-1) (T2 –T1) T2/T1 = (p2/p1) (n-1)/n Изменение удельной внутренней энергии и уделной энтальпии идеального газа, которое происходит в
R = pV/T (24) Või pV = RT see on Clapeyron-Mendelejevi võrrand (25) Teades, et R1 = 8314 J/kmol K , saame võrrandi (25) kirjutada nii: pV = 8314 T (26) Korrutades võrrandi (25) mõlemaid pooli n-ga (gaasi kilomoolide arv), saame võrrandi, mis ühendab Boyle-Maryotte-Gay-Lussaci-Avogadro seadused: pVn = nRT või pV = nRT (27) kus V n mooli gaasi maht absoluutsel temperatuuril T ja rõhul p , R universaalne gaasikonstant. Graafiliselt on 1 kilomooli gaasi paisumistöö kujutatud joonisel 6 p-V koordinaatides (p=konst). Töö kujutab endast pindala koordinaatidega V1, 1, 2, V2 Kasutades valemit: L = p(V2-V1) (28) Ideaalgaasi olekuvõrrandist saame V = RT/p ja V2 = RT2/p
EIC<#UUc_
3I67j7gcOZ_RiC
annaabi.ee 
