Milline on olnud selle kiriku saatus? Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine. 6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium? Pseudotrifoorium on niššide rida. 7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel? Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja populaarkirjandusest. 8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos? Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa
ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
o E. DAHLBERG on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) · 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke o Neist tuntuim on Christian ACKERMANN, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis barokiajastul on asi vastupidi Teinud ka mujal Põhja-Eestis kirikutes altarimaale: Albu kirikus · N. MICHETTI (suurim loss Vene keisririigis) o Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177) Ehitatud Katarina I suvelossiks (Peeter I abikaasa) Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid
On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. · Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. · 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus. · Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, ,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat") · Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. · Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus
Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. 2)Hermen Rode: Niguliste kiriku altar, (Lääne-Euroopa suurim H.Rode altar), Lübeck linn- saal oli töökoda. Puuskulptuur(punane, sinine, kuld) Saksamaal kasut värvid: sinine, punane, kuld. *Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: *etikukivid, *Hans Pavelsi Kenotaaf e mälestuskivi, *Suure Rannavärava vapikivi, *terrakotafiguurid Jaani kirikus.
Kiviskulpt. esimesed märgatavad teosed Karja kirikus-portaalide kujunduses taimeornamentikat. Seal ka Kolgata-reljeef-ristiusu põhisõnum-Kristuse ristilöömisest, seinamaalingute fragmente säilinud-humoorikad tegelaskujud Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, üle 1000 algselt-punasest tellisest, terrakotapeadega friis ümbritseb kiriku välisseina ülaosa, terrakotakujud ka siseehituses- II MS hävitas ja samas tõi välja kujusid Harju-Risti kirikus Kolgata-grupp-puuskultuur puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel(„Tristan ja Isolde“, „Taavet ja Koljat“, „Simson ja Delila“ Ryssenberchi monstrant- 1m+, kiriku torni meenutav kullatud hõbedast, eestlased kinkisid Peeter I 15. saj. H. Rode tiibaltar Niguliste kirikus ja B. Notke Pühavaimu altar saabusid töökojast. Notke hiigelmaal „Surmatants“ 7,5 m lõik säilinud maalingutega altar mustpeade vennaskonna poolt Bruggeselt tellitud- „Mustpeade altar“ ristimiskivid toodi mujalt esialgu nt
kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta. 3. Kujutav ja tarbekunst: Kirikute kaunistamiseks usulise sisuga reljeefid, skulptuurid, Puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel-teemaks populaarne kirjandus.Tallinnas 15.saj oli kõrgelt arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ilmalikke ehteid.Tallinna suurim kunstiaare: Bernt Notke-Tallinna Pühavaimu kiriku altar, Tallinna Niguliste kirik Herman Rode, maal ,,Surmatants"
kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta. 3. Kujutav ja tarbekunst: Kirikute kaunistamiseks usulise sisuga reljeefid, skulptuurid, Puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel-teemaks populaarne kirjandus.Tallinnas 15.saj oli kõrgelt arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ilmalikke ehteid.Tallinna suurim kunstiaare: Bernt Notke-Tallinna Pühavaimu kiriku altar, Tallinna Niguliste kirik Herman Rode, maal ,,Surmatants"
Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid Nende töödega püütakse usklikke lepitada Katk kaob koos sanitaarsete olude paranemisega 18.sajandi alguses Uueks nähtuseks on ka tiibaltarid. Need kujutavad endast puureljeefide ja puuskulptuuride ühendamist maalingutega, nad on mitmeosalised, külgedelt lahti- ja kinnilükatavad. Maalingud ja skulptuurid on nii esi- kui tagaküljel. Keskel asuvad puureljeefid/skulptuurid Tiibaltarid levivad Saksamaalt naabermaadesse ja jõuavad ka Baltikumi On moes ka renessansi ajastul. Eesti alal tehtud kuni 17.saj alguseni Kujutised 1. Keskaja kujutavas kunstis on mitmeid traditsioonilisi kujutisi, mida viljeldakse ka uusajal. Näiteks krutsifiks (jeeesus kristuse kujutamine) 2. Laiendatud, kus kristusel ka jüngrid, nimetatakse kolgata grupp 3. Madonna - Maarja koos väikese lapsega 4
Milline on olnud selle kiriku saatus? Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine. 6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium? Pseudotrifoorium on nisside rida. 7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel? Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja populaarkirjandusest. 8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos? Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Mensikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaazis. 9
Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus (Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel mitmed suured skulptuurid katoliiklikest pühakutest. Väga vanu ristimiskive, ristimisnõusid Saaremaal ja Põhja- Eestis. Väga vanad ristimiskivid romaani stiilis- sinult ornamentikat, taimefiguure. Üks vanemaid Valjala kirikus (romaani). Gooti stiilsetel ka inimfiguure, enamus on gooti stiilis. Enamik Tallinnas tehtud eesti meistrite poolt.
Harju Risti kirikus. Eriti hingestatud ja kaunid on kõrvalfiguurid leinavad Maarja ja Johannes. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpiliselt kõrggootilik, kusjuures vormitöötluse peenus ja hingeelu kujutamise väärikus viitab seostele prantsuse kunstiga. Suurte usuliste teemade ja pühakujude kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis olla pärit mitte ainult Piiblist, vaid ka populaarsest kirjandusest. Sellised olid puureljeefid Tallinna Raekoja pinkidel, mis valmisid 14.saj. lõpul ja 15.saj. Tristani ja Isolde lugu pidi hoiatama raehärrasid, et need end naiste võludest liialt võluda ei laseks. Veel ilmsem on selline moraliseerimine 15.sajandil nikerdatud stseenides, mis kujutavad Simsoni ja Delila ning Aristotelese ja Phyllise lugu. See eest Simsoni võitlus lõviga 14.saj. või Taaveti võitlus Koljatiga (14.saj.) pidid innustama vapralt vaenlasele vastu astuma. Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15.saj
On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus. Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, ,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat") Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN
mis paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis ja kesklöövi lääneseinal. Sajad muud figuriid on kiriku seintel, kapiteelidel, piilaritel ja mujal. Praegu käib kiriku restaureerimine. 14.saj puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis oli Harju-Risti kirikus. Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda mitte ainult piiblist vaid ka kirjandusest nt puureljeefid tallina raekoja pinkidel. Kõrgelt oli arenenud ka kullaseppakunst. Valmistati kirikuriistu kui ehteid. Kuulsaim on kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. Põhjasõja ajal kinkis tallin selle ära ja see on praegu Peterburi Ermitaazis. Tallinna telliti teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN RODE JA BERNT NOTKE. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar mis meenutas 2- kordsete ustega õhukest kappi. Tiibaltar toodi Niguliste kirikusse 1481 aastal. Rode oli
ehitusosadel. 14. saj puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paiknes Harju-Risti kirikus. Eriti hingestatud ja kaunid on kõrvalfiguurid leinavad Maarja ja Johannes. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpilisel kõrggootilikud. Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teosed, mille aine võis pärineda mitte ainult Piiblist, vaid tol ajal populaarsest kirjandusest, nt puureljeefid Tallinna raekoja raehärra pinkidel (,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat"). Kõrgelt oli keskaja Tallinnas arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armulaualeiva kogudusele esitlemise riist). Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus
annaabi.ee 
