Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi. Keeled Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Rahvastikupüramiid Afganistan Pealinn Kabul Pindala 647 500 km2 Ametlik(ud) keel(ed) pustu, dari Rahvaarv 28 717 200 (2003) Rahvastiku tihedus 32 in/km2 President mid Karzay Iseseisvus 19. august 1919 Rahaühik afgaani (AFN) Rahvaarv (miljonites): * 1979: 17 * 1996: 18,6 * 1999: 25,8 * 2009: 33,6 * 2025 (prognoos): 48. 2009 1995 2005 2015 2025 Sünnid(tuhandetes) 1,090 1,029 1,031 1,198 1,222 Surmad(tuhandates): 506 425 485 536 547 Ränne(1000 in
Protestina selle kõige vastu oli tõsiusklike üliõpilaste poolt asutatud Talebani-liikumine kasvas aja jooksul konkureerivatest rühmadest tugevaimaks. Septembris 1996 vallutasid nad pealinna Kabuli ja moodustasid valitsuse, millele peagi allutati enam-vähem kogu maa. Natukene huvitavat infot Afganistani kohta üldiselt: · Religioon: Islam · Pindala: 647 500 km² · Rahvaarv: 28 150 000 (2009. aasta info) · Ametlik keel: pustu ja Dari · Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. · Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed.
1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat Kirjaoskamatus: 42% Rahvastiku kogutoodang: 750 $ elaniku kohta *Bangladesh* Bangladeshi Vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Dhaka Pindala: 147 570 km2 Rahvaarv: 127 117
1893. a astus Winston Sandhursti kadetikooli, et liituda ratsaväega. Ta lõpetas selle 20 aastaselt. Sealt sai ta hea sõjaväelise hariduse. Ta lõpetas peaaegu parimana oma klassis. Ta astus 1985. a Aldershoti 4. husaarirügementi, oli reporter Kuubal kuubalaste ülestõusu ajal Hispaania ülemvõimu vastu Daily Graphic'u ajalehele. Aastatel 1895 - 1900 sai temast lugupeetud menukas kirjanik. 1896 - määrati Churchill Briti Indiasse, Bombaysse. Ta võitleb pustu hõimudega ja annab aru inglise ajalehtedele. Tema aruannetest on koostati ja avaldati Churchilli esimene raamat, The Story of the Malakand Field Force. 1898 - läheb Churchill Egiptusesse ja osaleb Briti Sudaani uuesti vallutamises. Järgmisel aastal ilmus tema ajalooline ülevaade Sudaani taasvallutamisest kahes köites pealkirja "The River War" all. "Daily Mailis" ilmunud arvestuses on raamatu kohta
Islami tava kohaselt peab naine olema varjatud loori taha. See tähendab, et avalikku kohta tulles kannavad naised peakotiga (burqa) riietust või katavad näo looriga (chaddar), et mehed nende nägu ei näeks. Traditsiooniliselt on ka kodune elamine sageli jagatud meeste pooleks maja eesosas ja naiste pooleks maja sügavuses. 48% (ligi 80 miljonit inimest) pakistanlastest räägib panzabi keelt, 12% sindhi keelt, 10% seraikit (on käsitletud ka kui pandzabi keele murret), 8% pustu (pastu), 8% urdu, 3% belutsi (balochi), 2% hindko ja 1% brahui keelt. Sindhai, putsu, pandzabi ja belutsi keel on piirkondlikud keeled. Urdu keel on aga Pakistani riigikeel ja ühtlasi rahvastevaheline suhtluskeel. Inglise keel on eelkõige eliidi ja enamiku valitsusasutuste töökeel ning kasutusel ka enamiku ülikoolides. Kirjaoskajaid on 49%, naistest 26% (2003). Belutsistanis ja Loodepiiriprovintsis on kirjaoskajaid naisi ainult 3-8%. Sindhid, kes elavad ja harivad põldu
com/information/people/religion.htm http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/konfliktid-ja-nende-lahendamine/afganistan/ http://www.eata.ee/mis-on-nato/afganistan/tanapaev http://www.reisiguru.ee/riikID/16 http://www.postimees.ee/teema/afganistan http://et.wikipedia.org/wiki/Afganistan http://en.wikipedia.org/wiki/Afghan_cuisine http://www.parnupostimees.ee/122834/afganistan-rikas-vaene-riik-hipiparadiis-ja- impeeriumide-hauakungas http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/373948-pustu-keel http://et.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1tu_keel http://www.eki.ee/knab/lat/kblps1.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Dari_keel http://www.omniglot.com/writing/dari.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Afghan_cuisine http://en.wikipedia.org/wiki/Culture_of_Afghanistan http://www.enut.ee/lisa/islami_algallikad_naiste%20oigused&kohustused.pdf http://www.eetika.ee/et/589099 http://www.everyculture.com/A-Bo/Afghanistan.html https://www.youtube.com/watch?v=ClfVFW_ozL4
iseseisva sotsialistliku baski riigi loomine seitsmest baski provintsist Hispaanias ja 13 [HTTP] http://et.wikipedia.org/wiki/Al-Qaida (5.10.2011) 14 [HTTP] http://et.wikipedia.org/wiki/Hamas (5.10.2011) 13 Prantsusmaal ning oma liikmete vanglatest vabastamine.ETA poliitiliseks tiivaks peetakse Hispaanias keelatud Herri Batasuna parteid.15 Taliban on Afganistanis-Pakistanis pustu hõimude seas 1994.aastal tekkinud radikaalne sunniitide islamiliikumine.2001 aastal Ameerika Ühendriigi relvajõud kukutasid Talibani aga see reorganiseerus 2004 aastal uuesti.16 Hizb Allah eesti keeles Hezbollah on Liibanoni siitlik islamistlik organisatsioon ja partei millel on sõjaline tiib ja tsiviiltiib.On kuulutatud terroristlikuks organisatsiooniks.Seda rühmitust peetakse seitsme eestlase röövijaks.17 KOKKUVÕTE
bihaari sindhi nepali singali Iraani keeled pärsia (farsi) kurdi pustu (afgaani) UURALI KEELED SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umeå saami Piteå saami Luleå saami põhjasaami Inari saami
urdu gudzarati bihaari sindhi nepali singali Iraani keeled pärsia (farsi) kurdi pustu (afgaani) UURALI KEELED SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaam i Umeå saami Piteå saami Luleå saami põhjasaam i
rahulolu ja majanduse parandamiseks Kirde Balochistanis loodud mägikitse liikide Urial ja Markuur kaitsala. Projekti kaasati suurel hulgal kohalikke elanikke, eelkõige jahimehi. Piirkonnas elavad karjakasvatajad, kes ellujäämise nimel suurendasid aastasadu metsaala arvelt oma karjamaid, küttisid loomi nii toidu saamise kui kauplemise eesmärgil. 2008. aasta aprillis avaldati raport, mis põhines 2002. aastal läbi viidud ulatuslikul uurimusel selgitamaks välja kohalike hõimude Pustu ja Baloch kultuurilised ja sotsiaalsed vajadused. Analüüsiti senise käitumise tulemusi ning suhtlemist võimude ja kohalike elanike vahel, arvestades ka seda et Putsude hõim elab nii Pakistani kui ka Afganistani aladel, mis muutis projekti jätkusuutlikuse sõltuvaks rahvusvahelisest koosööst. Töötati välja uued prioriteedid ning nende elluviimise kava, määratleti projekti raames kaitstav piirkond - Torghari mäe põhjapoolseim liivakivist tipp. Projekti
tsehhi, slovaki; lõunaslaavi keeled bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveenia, makedoonia. Romaani keeled itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia, ladina Kreeka Keldi keeled iiri, gaeli, kõmri, bretooni Armeenia Albaania Indoiraani keeled: indoaaria keeled sanskrit, hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami Läänemeresoome keeled liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa Mordva keeled ersa, moksa Mari keeled Permi keeled udmurdi (votjaki), permikomi, sürjakomi Ugri keeled ungari, mansi (voguli), handi (ostjaki)
makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki),
· hindi · bengali · bandzabi · marathi · urdu · gudzarati · bihaari · sindhi · nepali · singali iraani keeled · pärsia · kurdi · pustu Uurali e soome-ugri keeled · Saami keeled · lõunasaami · Umeå saami · Piteå saami · Luleå saami · põhjasaami · Inari saami · Kemi saami · koltasaami · Akkala saami · Kildini saami · turjasaami · Läänemeresoome keeled · liivi · eesti · vadja soome · isuri · karjala · anuse
sloveeni gudzarati makedoonia bihaari sindhi nepali singali iraani keeled pärsia (farsi) kurdi pustu (afgaani) SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umea saami Uurali keeled Pitea saami Lulea saami põhjasaami Inari saami MARI (TSEREMISSI) KEELED Kemi saami koltasaami PERMI KEELED Akkala saami udmurdi (votjaki) Kildini saami permikomi
makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. 106. Uurali keeled nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled,
annaabi.ee 
