+ Riitsinus Ricinus Communis + Välimus Lehed 15-45 cm purpurjad või rohelised Õied väikesed rohekas- kollased, koondunud kobaratesse Kõrgus: üheaastasena kuni 1,8 m ; looduses püsikuna kuni 10 m Laius: üheaastasena kuni 1 m; looduses püsikuna kuni 4m + Viljad Seemned Ogalised kerajad Lapikud, hallid, helehallid, hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised,
jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.Värvilt võivad olla mustad,punased,purpurjad,valged,rohelised või kollased.Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega.Kultivaride marjdes on 4-6 seemet,kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte.Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ja sisaldavad 5 viinhapet.Jagatakse laias laastus kaheks:lauamarjadeks või veini valmistamiseks veinimarjadeks. Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada
Venitusarmid ehk striiad (ehk armid) - paiknevad naha sügavamas kihis- dermas ning on tekkinud kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Nad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks võib striiate tekkeks olla lihtsalt eelsoodumus või tekitab neid hormonaalne ravi (nt rasestumisvastased tabletid). Näiteks USA´s tehtud uuring näitab,et venitusarmid tekivad 90% rasedatel naistel,70%
Niiskus- Valgus- päikesepaistelist, poolvarju Haljastusväärtus- Linnahaljastuses ei oma tähtsust. Muidu on keskmise dekoratiivsusega Puu võra- Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas Haljastusväärtus- Lääne-Euroopas väga populaarsed kuna nad on vähenõudlikud Puu võra- põõsad Lehed- karedad, hambulise servaga Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises Viljad- viljad jäävad tihti talveks põõsastele, kerajas kupar rohkete väikeste seemnetega HORTENSIA Hydrangea Mullastik- Viljakat happelise reaktsiooniga Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse laialdaselt Puu võra- Ümar Lehed- vastakud, hambulise servaga Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad Viljad- kupar, paljude seemnetega SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket
Viljad erepunased Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 4-kaupa. Lamarcki toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 3-4m. Lehed on puhkedes vaskpunased kuni rohelised. Valged õied ilmuvad juuni alguses. Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja söödavad. Leheroots on karvane. Lehed on puhkedes alt siidkarvased. Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, kuiv kuni niiske, talub ka haput pinnast. Lepalehine toompihlakas (Amelanchier) Põõsa kõrgus 2-4 m. Viljad 1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad või peaaegu mustad. Kerged lubjarikkad mullad. Kasvavad paremini suurte puude all varjus, kuid viljakandvus suurem päikesepaistelisel kohal. Taluvad põuda. Tömbilehine viirpuu (Crataegus) 3-4m kõrgune põõsas. vartel on 0,5-1cm pikkused astlad, kuid neid on vähe. Õitseb juunis. Lehed on pealt läikivad. Võrsed on punakaspruunid. Harilik viirpuu (Crataegus) 4-8m kõrgune põõsas või puuke. Astlad 0,6-1,5cm, paiknevad harvalt. Lehed on pealt läikivad, alt pearoo
Püparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Piparmündi eeterlikud õlid sisaldavad umbes 50% mentooli, mentooni pineeni ja limoneeni. Laiemalt on levinud kaks piparmündi vormi: mustal piparmündil on puna tumelillakad varred ja kuni 6cm pikkuded lehed, valge piparmünt on heledam roheline ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega. Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga. Erinevalt piparmündist on ülemised varrelehed rootsuta. Roosad kuni lillakad(mõnel teisendil
nimetusega Snapdragon. Prantslastele meenutab õis hundi, sloveenlastele aga jänese nägu, lõvi lõuga meenutab õis aga sakslastele (Löwenmaul), soomlastele (leijonankita) ja venelastele ( ). Eriti ilmekalt tuleb õite loomne olemus esile kui õit näppude vahel õrnalt pigistada ja siis lahti lasta, lõvi suu avaneb ja sulgub. · Kauneid lõhnavaid õisi on kõikvõimalikes värvitoonides (va sinine): valged, kollased, roosad, vaarikakarva, purpurjad, leidub nii kahe- kui mitmevärvilisi õisi. · Olenevalt sordist võib taim kasvada 15-100 cm kõrguseks. · Kaunid ja hästilõhnavad lõvilõuad on aiataimena silmailu pakkunud juba sajandeid. TÖÖLEHT KIRJUTA JOONTELE LILLEOSAD (VARS, LEHT, JUUR, ÕIS). 1.5 Krüsanteem · Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi.
aeglasekasvuline suvehaljas põõsas. Noorelt on püstja kasvuga, vanemas eas rippuvate võrsetega. Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast, kus areaal ulatub lõunas Floridast Texaseni. Kasvab kuivadel mäenõlvadel, metsaservades ja võsastikes, olles olulisel kohal erosioonitõkestajana. [9] Võrsed helepruunid või purpurjad, noored võrsed sametkarvased. Vanemate okste koor hall, piklike ribadena kestendav. Lehed on paksud, kujult elliptilised, munajad või peaaegu ümmargused, 1,5-4 (6) cm pikad ja 3-4 cm laiad, terveservalised, teraneva tipuga, pealt tumerohelised ning alt kahvaturohelised või sinakad, pehmekarvased, hästi väljapaistvate roodudega. Leheroots 0,2-0,4 cm pikk. Sügisvärvus pruunikaspunane, lehed jäävad kauaks põõsastele. [6, 9]
läikivad ja tumerohelised, all kaks sinakasvalget õhulõheriba. Okkad paiknevad võrsel spiraalselt, aga on alusel käändunud, nii et nad on kas võrse peal või küljel ning üksnes väga harva all. Okkad ei ole teravad. ÕIED, KÄBID Nuluõied on ühesoolised, aga puud ise on kahekojalised, nii et samal puul leidub nii isas- kui emasõisi. Käbid on silindrikujulised, 4–7 cm pikkused ja läbimõõduga 2–3 cm, noorelt purpurjad, valminult tumevioletsed kuni pruunid, tihti vaigused. Käbid kasvavad puu peal alati ülespoole. Puu tolmleb mais. Käbid saavad küpseks 5-6 kuud pärast tolmlemist. Siis nad hakkavad lagunema ja puistavad oma seemned tuulde. Seemnetel on tiivakesed. KASVU- Kasvukohana sobivad viljakad liivased ja savikad mullad. Talub nii happelist kui ka lubjarikast mulda. TINGIMUSED
Joonis 83. Harilik põõsasmaran 87 Leeder (Sambucus) Konkreetne liik: Kanada leeder (Sambucus canadensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrgune, 3 m laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe põõsas Lehed: Lehed kuni 30 cm pikad, 7 elliptilise kuni lantsetja lehekesega, lehekesed peensaagja servaga, alt pehmekarvased, hiljem karvased vaid roodudelt Õied või õisikud: Õiedkollakasvalged, kuni 30 cm läbimõõdus, lõhnavad. Viljadkerajad, tume- purpurjad, läikivad, siledad Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Soovitav kevadeti tugevasti tagasi lõigata, et areneksid tugevad ja rikkalikult õitsevad põõsad Kasvukoha nõuded: Armastab niisket ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta Kasutamine haljastuses: sobilik vaateid piirama Joonis 84. Kanada leeder ,,Aurea" (http://lve-baumschule.de/en/node/4741) 88 Joonis 85. Kanada leeder 89
a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea jezonsis (Sieb. & Zucc.) Carrière ajaani kuusk Võrsed paljad, läikivad, hele-kollakaspruunid (hele-hallikaspruunid). Okkad lamedad (õhukesed), kuni 0,2 cm laiad, 1...2 cm pikad, kaarjad, tömpja tipuga, alt sinakasvalged. Pealmised okkad ettepoole suunatud. Käbid 3...8 cm pikad, silinderjad, noorelt purpurjad, valminult pruunid, seemnesoomused kitsad, hambulised, sageli lainja servaga, läbimõõt 2,5...3 cm. H= 25...30 (50...60) m. Areaal: Ohhoota rannikuala, Kaug-Ida, Mandzuuria, Põhja-Korea, Sahhalin, Kuriili saared, Hokkaido. Eestis väga haruldane. Perekond Pseudotsuga Carr. EBATSUUGA © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 17 Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P.
Paljundamine Kuna läikiv hõbepuud annab rikkalikult juurevõsusid on kõige lihtsam teda sel teel paljundada. Samuti on hea ka haljaspistikutega paljundamine, sest hõbepuude haljaspistikud juurduvad hästi (Sander, 2009). 87 MAGNOOLIA Iseloomustus Magnoolia (magnolia) (joonis 21) esineb looduslikult: Põhja- ja Kesk-Ameerika, Lääne-India ning Ida- ja Kagu-Aasia. Õied valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad.Õied 15 - 20(25) cm. Õitsemine maist oktoobrini. Pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranzikaskollased viljad. Joonis 21. Magnoolia (magnolia) (http://www.centralpark.com/usr/photos/large/85/spring-magnolia.jpg) Kasvutingimused ja kasutamine Nõudlikud. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid, õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab olema kogu aeg parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske
Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (Seemnemaailm, 2008). 2.2. Magnolia Magnoolia 2.2.1. Kirjeldus Magnooliate (magnolia) (Joonis 1) looduslikud levilad asuvad Põhja- ja Kesk- Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või heitlehised puud ja põõsad. Nende karvased suured õiepungad arenevad välja juba sügiseks, et kevadel avaneda. Õied võivad olla valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad. Eestisse sobivad kasvatamiseks vähesed talvekindlamad liigid ja sordid, siiski on neid mõttekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Eestimaa aedades ja dendraariumites on kasvamas 2-4 m kõrgusi ja rikkalikult õitsevaid Loebneri-, hondo-, sieboldi- ja tähtmagnooliaid (Hansaplant 2013). Joonis 2. Magnoolia (http://worldandhome.blogspot.com/2010_04_01_archive.html) 2.2.2. Magnoolia Tagasilõikamine
harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp.
tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp