Kahe mastiga purjekad: o Kets vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool. o Jaul ainukeseks erinevuseks ketsist on rooliposti asumine eespool besaanmasti. o Kuunar kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. Purjed Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega purjekad, kusjuures nii raapurjestus kui ka pikipurjestus võib olla kas osaline või täielik. Raapurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: täislaev, parklaev, parkentiin, prikk, brigantiin, marss-seilkuunar. Pikipurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: kahvelkuunar, bermuudakuunar, taakselkuunar, jaht, kutter, luup ja lüüger.
; zj jää massi keskme aplikaat, s.t. mi z i zj = . mi Jää massi võib arvutada valemist mi = j(tekk Atekk +vert Av), kus j jää tihedus j = 0,85 ...0,9 t/m3 ; tekk jää paksus tekil ; vert jää paksus vertikaalpindadel ; Atekk teki vaba pindala ; Av laeva purjestuse pindala. 3.2.8. Algpüstuvuse katseline määramine kreenikatse Laeva algpüstuvust GM võib määrata järgmiste meetoditega: Külgõõtse perioodi järgi valemist (GM ) 0 02 GM = , 2 kus (GM)0 eelmine teadaolev kreenikatse tulemus; 0 õõtse täisperiood eelmisest kreenikatsest;
annaabi.ee 
