9 ringi (palju luuletajaid, muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlikkus). Taevas - Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule. Sinna pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud. Sinna on tulnud kangelased, märtrid, pühakud, ausad ja inimlikud valitsejad. Taevas kohtub Dante ka oma jumaldatud Beatricega, Vergilius jääb purgatooriumi mäele maha. Kümnendas taevas ilmutab jumal ennast valguse ja armastusena, Dante jôuab sinna piirile koos Beatricega. Poeem on selge kompositsiooniga, mis rajaneb arvude müstikal. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus teose kolm osa tähistavad hauataguse elu sfääre: Põrgu, Puhastustuli, Taevas(Paradiis). Igas osas on 33 laulu, kirjutatud ristriimiga kolmikvärssides. Koos sissejuhatava looga on laule kokku 33 x 3 + 1 = 100, mis on arvu 10 ruut ehk suurima
mis takistab ja soosib selle realiseerimist? Millele peaks Sinu meelest vabaduse idee ehitama? „Jumaliku komöödia” teemaks on sõnasõnalisel tasandil hingede seisundi kirjeldus pärast surma, allegoorilises mõttes aga oma vabal tahtel hea ja kurja vahel valiva inimese teguviiside karistamine või hüvitamine jumaliku õigluse poolt. Tegelased ise omandavad „Jumaliku Komöödia”s sageli allegoorilise väärtuse. Purgatooriumi vardja Cato Noorem – lisaks sellele, et ta on konkreetne ajalooline tegelane – on näiteks ilmselgesti poliitilise vabaduse allegooria (vrd „Purgatooriumi” I laul), samal ajal kui maises Paradiisis kohatav Matelda („Purgatoorium” XXVIII– XXXIII) tähistab tõenäoliselt ürgvabadust enne Aadama ja Eeva pattulangemist.
(Talvet, 1995 : 51-70) 13 6. DANTE ALIGHIER Dante Alighieri elas keskajal, kuid arvatakse, et tema looming oli see, mis lõi renessansi. Kirjutus teemad olid keskajale omased, aga see kuidas ta neile lähenes oli täiesti uudne. (Talvet, 1995 : 73-80) Tema tähtsamaiks ja suurimaks teoks oli ,,Jumalik komöödia", mis rääkis Dante teekonnast läbi põrgu, purgatooriumi ja siis lõpuks ka paradiis. Teose pealkiri algselt Dante enda poolt oli ,,Komöödia", mis siis tähendas tollel ajal õnneliku lõpuga lugu. Alles hiljem lisas Giovanni Boccaccio sinna ette ,,jumali" , et näidata teose teemat kui ka autori geniaalsust. (Saitanov. 2004: 63) Teoses oli väga tähtsal kohal arvsümboolika, mis läbis kogu teost. Eriti tähtis oli number kolm, kõik teose numbrilised parameetrid olid läbi mõeldud ja need olid kõik kolme kordarvud.
eriline seetõttu, et vaatamata Looja positsiooni ülevõtmisele, ei loobu ta inimlikust vaatepunktist. Dante uskumus-süsteemis on ruumikategoorial oma tähendus. ,,Jumalikus komöödia" ruumiks on vertikaaltelg (ülal/tipus all/põhjas), millel on kaks tähendust: 1) suhteline, mis kehtib ainult Maal. Põhi oleks maakera kese ja tipp ükskõik milline raadiusekaugus keskmest lähtuvalt; 2) absoluutne, kus telg läbib Maad. Telg läheb läbi Jeruusalemma, põrgu-maa keskkoha, purgatooriumi ja lõpeb empüreumi keskel. Liikumine tekstis on alati tõus või laskumine, millel on sümboolne tähendus: füüsilise tõusu ja laskumisega on võimalik tõusta ja laskuda ka spirituaalselt. Kui Dante ja Vergilius lähevad (suhtelisel skaalal) allapoole, maa keskme poole, tõusevad nad (absoluutsel teljel) üles. Vasturääkivus reaalse igapäevaelu ruumi ja kosmilise vahel, mida Florenski rõhutab, on
kui iganes poeg isalegi võlgneb.“ Dante kirjeldab Cato välimust: „Pikk habe, milles valgeid karvu hulgas niisamuti kui juustes, kahes haaras tal rippus rikkalikult rinna ette. Ja nelja püha tähe kiired palet tal heletasid nii, et näha teda ma võisin selgelt nagu päevavalges.“ See, et paganlik Cato, kes pealegi tegi enesetapu, võis pääseda kristlikku purgatooriumi, on eelkõige seotud tema vabadusmeelse vastuhakuga Caesari diktatuurile. Oluline on see, et Cato vabadusiha seostub seaduslikkusega. Teoses kasutab Dante „kuristiku” kujundit kokku kaheksa korda; esimesel viiel juhu lpõrgu augu tähistamiseks, aga järgnevatel juhtudel teiseneb see jumaliku nõu ja seaduse kuristikuks,kuhu ei saa isegi inglid lõpuni pilku heita.Just seda jumaliku vabaduse kuristikku soovibki Dante oma
abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160). Need, kes pole eluajal osa saanud jumalikust armust lähevad pärast surma puhastustulle (purgatooriumi). Keskne koht sakramentidest kuulub ristimisele ja armulauale – need säilisid ka protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka. Esiteks “Pihtimused”, mis on maailma esimene autobiograafia, ja teiseks “Jumala riigist”
Maailmapilt oli orienteeritud teispoolsusele ning oli dualistlik. Inimese hinge pärast võitlevad saatan ja jumal. Sakramentide järgi vahendab jumala armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused. Uued ordud loodi lähtuvalt Benedictuse põhimõtetest, kuna tootva töö osakaal oli kadunud. Võimsamaks benediktiini kloostriks sai Cluny. 12. saj-l tekkis Tsitertslaste ordu Citeaux' kloostri järgi. Tsistertslaste siht oli pöörduda apostelliku lihtsuse juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel
hiljem kreeklastele kätte maksta. Saab lõpuks poisi kätte kui ähvardab segi ajada Andromache mehe Hectori püha haua, kuhu poiss on peidetud. Andromache mõistab hukka Odüsseuse süüdistused, mis ta on teinud jumalatele ja prohvetitele . „Aeneis“ – Vergilius Keskaeg „Jumalik komöödia“ – Dante. Odysseus läks uuesti seiklema, jõudis Atlandi ookeani. Seal nägi meres suurt mäge, mis oli sissepääsuks purgatooriumi. Tema laev uppus selle mäe juures. „Ulysses“ Alfred Tennyson – Odysseus läheb taas rändama, tema rännakud ei lõppe kunagi. „Ulysses“ James Joyce – üks päev Dublini ärimehe Leopold Bloomi elus „Odüsseia sünd“ Jean Giono – antiheroiline lugu, milles Odysseus on valetaja, kes on kõik oma seiklused välja mõelnud varjamaks, et on aastaid teiste naiste juures olnud.
Mäe tipp kehastab juba ka teat määral taevast v paradiisi neile, kes olid palju paha teinud, aga said patud andeks. Peame silmas, et tegemist katoliikliku traditsiooniga, Lutheriga tuli hiljem palju karmim teoloogia, kus enam nii lihtsalt patte andeks ei saanud. Taevaste õnn on kõrgem tase, kuhu jõuavad need, kes on algusest peale pühendunud Jumala teenimisele. Arvude sümboolika. Keskne on 3. Püha kolmainsuse sümbol. Mitmed tehted kolmega 9 põrguringi, purgatooriumi tasandeid 9, üheksa liikuvat taevast. 10 on täiuse sümbol. Edasi juba ka individuaalsus, ei saa kaugele minna keskajast tuletamisega. Sümboolikat ära kasutades on poeemis 100 laulu (10x10). Nende pikkus ei ole päris ühesugune. Kolm osa, 33 laulu + üks sissejuhatav laul. Korrapärane sümboolika viitab pühendumisele Jumalale. Individuaalsus D leiutab ka uue stroofi vormi, et arvu 3 väljendada. Uus vorm tertsiin. Kolmest värsireast
pôrgu pôhi reeturid:Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli palju luuletajaid, muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlikkus Taevas siia pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud-uskunud; siia on tulnud kangelased, märtrid, pühakud, ausad ja inimlikud valitsejad; siin kohtub Dante ka oma jumaldatud Beatricega, Vergilius jääb purgatooriumi mäele maha kümnendas taevas ilmutab jumal ennast valguse ja armastusena, Dante jôuab sinna piirile koos Beatricega Boccaccio novellide lugemine, peamôtte leidmine Petrarca soneti skeem, loe tekste Cervantese elu ja "Don Quijote " üldiseloomustus Sellega lôpeb I tsükkel, II tsükli algul korrata ja töösse vôtta keskaja kirjanduse liigid, renessansi esindajad, nende tähtsamad teosed ja teened, tunnusjooned
Need tunnused kehtivad klassikalise tragöödia puhul. 20. sajandil on suur kangelane asendunud väikese inimesega. Antiiktragöödias oli kangelane vastamisi jumaliku seadusega. Kaasajale lähenedes asendub see eksistentsiaalse ja seejärel sotsiaalse situatsiooniga. Tragöödia temaatikast on välja kasvanud eetikas oluline mõiste katarsis. Kaasaegne inimene ei ole võimeline tajuma maailma läbinisti traagilisena ega pole seega võimeline kogema ka katarsist ehk kunstilist puhastumist/purgatooriumi. Aristoteles: tragöödia on tõsise, lõpetatud ja üleva tegevuse jäljendus tegevuse vormist, mis kaastunde ja hirmu kaudu vabastab inimese emotsioonist. Kunstilised emotsioonid tekivad eelkõige vaatleja samastumisel tegelasega. Kaasaja inimeselt on maailmasõjad võtnud empaatiavõime? Inimestele meelivad traagilised zanrid, sest me tajume nende kunstlikkust. Ka tänapäeval elatakse läbi katarsist. Travestia madaldatud tragöödia
Ta ei saa teha ülejäänud kolleegidele-patriarhidele ettekirjutusi. Mõnede majandusteoreetikute arvates oli ka kristliku reformatsiooni (mis vältas ligikaudu 300 aastat, umbes 1340–1648) negatiivseks tulemuseks lääne ühtsuse mõningane nõrgenemine. Varem suhteliselt ühtne kristlik ruum diferentseerus. Küllap mängisid olulist rolli just majanduslikud huvid. Lutheri taha tulnud Saksa väikeriikide valitsejaid huvitas purgatooriumi (puhastustule) protseduurireeglitest palju rohkem võimalus lõpetada maksude maksmine Roomale (Vatikanile) ja Karl V-le. Reformatsiooni võib vaadelda kui kristliku tsivilisatsiooni formaalset ühtsust tabanud suurt vapustust, mille põhjustasid uued majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised arengud. Need arengud tekitasid võimaluse pakkuda alternatiivi katoliku kiriku domineerimisele Euroopas. Reformatsiooni fundamentaalne dogma oli järgmine: indiviid ei vaja