KUTSED Kutse peab sisaldama järgmist infot: · kes kutsub · keda kutsutakse kas üksi või kaaslasega (avec - kutse kahele) · miks kutsutakse, millisele üritusele · mis ajaks kuupäev ja kellaaeg · kuhu kutsutakse koht, aadress · märkus riietuse kohta (vajadusel) · millal ja kuhu teatada osavõtust (R.S.V.P. vastake palun) Sõltuvalt vastuvõtu iseloomust võib kutse olla: · täielikult trükitud, ainult nime asemel on punktiir suurte pidulike sündmuste puhul · osaliselt trükitud poolametlikud kutsed, täiendatakse käsitsi vastavalt üritusele · käsitsi kirjutatud mitteametlikud Kutse saadetakse 2 6 nädalat enne ürituse toimumist. NB! Mida pidulikum on kutse, seda rohkem külalised selleks ürituseks valmistuvad.
Ankru valimine toimub joonlaua ees oleva nupukesega. Ankru eemaldamiseks tuleb ta joonlaualt lihtsalt ära lohistada (alla-või ülespoole joonlauda). Tabuleerimiskorraldused antakse TAB-klahviga, järgmine sõna viiakse järgmise ankruni. Täpsemaid valikuid tabulatsiooni kasutamiseks saab valida menüüst Vorming-Tabelduskohad. Üheks tabulaatori lisavõimaluseks on määrata pilgupüüdja (Pilgujuht), see on punktiir- või pidevjoon (näit. sisukordade ja nimistute korral). Samast dialoogist saab ka muuta vaiketabulaatorite pikkust. Pikemad juhised tabulatsiooni kasutamise kohta Tabelduskoha e ankru määramiseks klõpsatakse hiirega joonlauaalumisel serval, mille tulemusena ilmub sinna tabelduskoha märgis (ankur). Neid on nelja liiki ja need valitakse joonlaua ees olevalt ruudukeselt: Ankrute liigid: vasaktabulaator kohakuti on tekstiosa vasakpoolsed otsad;
asukohale. Pildil on toodud digitaalne multimeeter MAS830L Multimeeri leiutaja oli Donald Macadie. Tüüpiline multimeeter on võimeline mõõtma alalisvoolu, vahelduvpinget ja alalispinget ning takistust - Vahelduvpinge, V tähistab volti, mis on pinge ühik ja selle järel olev "laineke" näitab, et tegu on vahelduvpingega. Antud "laineke" võib mõnel seadme paikneda ka V kohal või all. - Alalispinge V tähistab jällegi volti, ning joon ja selle all olev punktiir (vahel võib alalisvoolu tähistada ka ainult lühike sirge joon, ilma punktiirita) näitab, et tegu on alalispingega. - Takistus. Ohm tähisega on takistuse sümbol. - Alalisvool. A on vooluühiku amper, tähis.
e-ope.ee/courses/view.php?id=2700 Kujundamisel kasutage veergusid (column), nii käesoleva bloki juures, kui ka lehe Töö esitamise tähtaeg on alati järgmise nädala praktikumipäeva õhtul kl. 22:00. Niisiis, alumises osas, kus on pilt. Tiigri, nime, eriala ja kooli kohta käiv jutt käib vastavalt kui teil tekib praktikumitööga seoses probleeme, saate abi küsida järgmises praktikumis päisesse (header) ja jalusesse (footer). Jaluses olev punktiir on selleks, et sinna oma ning jõuate õhtul ikkagi oma töö lõpetatud ning tähtajaliselt esitada. andmed kirjutada. Selles aines tuleb teha lisaks auditoorsele tööle ka hulgaliselt iseseisvat tööd!!! Sest mis ei tapa, teeb tugevaks! (Paraku selgub alles semestri lõpus, kumma olukorraga igal konkreetsel juhul on tegemist...)
suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Silmiksõlg- Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega. Paljud neist on kaetud tinaga.
Käesoleva töö kujundamisel kasutage veergusid (column), nii käesoleva bloki juures, kui ainekursuse eest hindeks ,,F". Selle parandamiseks tuleb järgmisel sügisel aine uuesti ka lehe alumises osas, kus on pilt. Nime, eriala ja kooli kohta käiv jutt käib vastavalt läbida. jalusesse (footer) ja hea soovitus päisesse (header). Jaluses olev punktiir on selleks, et sinna oma andmed kirjutada. Praktikumist osavõtt pole kohustuslik. Oin loomulik, et üliõpilane võib eelistada teemat iseseisvalt läbi töötada. Õppejõud toetavad sellist lähenemist kahel käel ning peavad Faili nimeks saab aXXXXXX, kus XXXXXX on teie õpinguraamatu number
olema arvusaadav. Tingimust Kümnendjoondus (ingl. Decimal) kasut. arvandmete puhul, siis joonduvad arvud koma järgi. Tingimuse Püstkriips (ingl. Bar) puhul paigutatakse tabulaatori asukohta vertikaaljoon. Tingimusrühmaga Pilgujuht (ingl. Leader) määrad tabeldusjuhikute välimust. Pole (ingl. None) puhul juhikuid ei kasutata, ülejäänud võimaluste puhul on kas punktiir-, kriips- või pidev joon. Pärast tabulaatori omaduste määramist on vaja vajutada nupule Sea (ingl. Set; suuremasse tekstikasti tekib uus rida) ning kui kõik vajalikud tabulaatorid on moodustatud, siis klõpsa dialoogikastis nupul OK. -1- Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Mingi moodustatud tabulaatori eemaldamiseks vali loetelus vastav tabulaator ja vajuta nupule
juuli öösel ületas Subway Sect Eesti-Läti piiri. 27.juulil andis punk bänd Sex pistols Kuninganna juubelipidustuste vastase kontserdi.Johnny Rotten näitas punkaritele kõhtu ka kasutas esinemist ründavateks sõnumivõttudeks. Kristel Reinsalu Referaat 4.Eesti Punk bändid 1976 Aleksander Müller ,Irwin Art project ,Subway Sect 1979 Cheese, Pära Trust, The Rebels, Sex Telegramm 1980 Ajutine Valitsus, Generator M, Propeller, Punk T, Saudi-Aaraabia 1981 Illegaalne Büroo, Kopli Otell, Punktiir, S.V. 1982 Teine jaoskond, Uus kanalisatsioon, Veljekije Luki, Verine Pühapäev. 1986 Anti, Felis Ultramarnius, Geberanax, J.M.K.E., Singer-Vinger 1987 Anonüümne AK, Armageddon, Kuues Kolonn, Ne Zdali, Pahad päevad, Pro, Röövel Ööblik, Timukate klooster, T-Rull, Uuestisünd, Vennaskond D, V.P.L. 1988 Alice Tisler, Ave Luna, NS põrgu, Onu Bella ja Öörahu, PMV, Päikesejänku&Pori-Ori Kissat, The Un Concern Kokkuvõte Ühesõnaga Punk ei ole muusika Punk on elustiil.
01 01 01 01 01 d 10 10 10 10 Tase j=0 1 2 3 4 5 L-1 L L+1 L+2 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 24 Võre Sisendsümbolid 0 ja 1 tähistatakse võre kuju korral selliselt, et sisendsümbolile 0 vastav haru on märgitud pideva joonena ja sisendsümbolile 1 vastav haru on märgitud katkendliku (punktiir) joonena Nagu koodipuu korral vastab ka võre korral igale sisendjärjestusele konkreetne tee läbi võre Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 25 Võre a 00 00 00 00 00 00 00 00 11 11 11 11 11 11 b 11 11 11 11 11 11 00 00 00 00
Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Kirde-Eestile omased on samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud türsamäe tüüpi sõled. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega. Paljud neist on kaetud tinaga. Üle kogu
raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel sütib esimene lamp peaaegu hetkeliselt, teine aga märgatava hilinemisega.süttimist takistab teise lambi ahelas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Joonisel B on kujutatud vooluringi, mille abil saab vaadelda eneseinduktsiooni elektromotoorjõu tekkimist voolu katkestamisel. Lüliti K avamisel tekib poolis L esialgset voolu säilitada püüdev, eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Seetõttu läbib katkestamise hetkel apmer meetrit vool(punktiir joonega nool), mille suund on vastupidine katkestatud voolu suunale(pidev nool). Induktsioonivoolu tugevus võib-olla suurem esialgsest voolutugevusest. Sel juhul ületab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud ie, patarei elektromotoorjõud . §22. Induktiivsus Kuna suletud kontuuri läbib magnetvoog on võrdeline magnetvälja induktsiooni vektroi mooduliga B , mis omakorda on võrdeline magnetvälja tekitava voolutugevusega I, siis
20 6.20 3.90 5.70 4.20 4.50 6.20 6.10 6.30 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisa ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide Kartul........................ 8.90 Kapsas........................... 0.50 Porgand.......................... 0.70 Kaalikas.......................... 0.90 Redis........................
6,90 7,60 14,50 14,20 12,20 12,45 2,5 3,93 3,90 4,48 4,50 4,73 6,30 5,75 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisad automaatne punktiir, mis aitab ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide Kartul 8,90 Kapsas 5,00 kr Porgand 7,00 kr Kaalikas 9,00 kr
6 Järve kaldal seisev inimene näeb veepinnal Päikese kujutist. Kuidas nihkub see kujutis, kui inimene läheneb veepiirile? 7 Millisel juhul võib saada tasapeegliga tõelise kujutise? Kui peeglile suunata koonduv kiirtekimp 8 Miks me näeme lõkke ääres olles teisel pool lõket asuvaid esemeid võnkuvat? Kuumus 9 Läbipaistva plastikutüki sees on silindriline tühik, nagu näidatud joonisel. Milline on õige valguskiire käik? Punktiir näitab pinnanormaali kiire langemispunktis. Miks tasapeegliga seinale tekitatud "päikesejänku" on samade mõõtmetega kui peegel? Kuna tasapeegel tekitab näiva kujutise. Lõikuvad kiirte pikendused. Ülesanded 1 Miks on seebimullid värvilised? seebimolekulide kiht vesi seebimolekulide kiht. Valgus peegeldub läbi pealmise seebimolekulide kihi sisemise seebimolekulide kihi vastu, samuti peegeldub pealmiselt kihilt
16,10 14,50 15,27 13,50 12,20 12,60 6,30 2,50 4,63 6,20 3,90 5,10 4,20 4,50 4,80 6,10 6,30 6,20 61,00 50,80 56,47 Harjutus 4.1 1. Automaatse punktiiri lisamine teksti järele Kui vormistate oma töölehe ühtlase taustavärviga nii, et lahtrite taustavõrgustik näha ei jää, on kasulik tekstide lõppu lisad automaatne punktiir, mis aitab ridade kaupa järge hoida. Märgistage tekstiga lahtrid, kus automaatne punktiir peab tekkima Märgistatud alal tehke parem hiirklikk-->Home --> Format --> Format Cells Esimeselt vahelehelt valige Custom ning paremal pool asuvasse lahtirsse Type sisetsage sümbolid @*. OK Moodustage järgmine tabel Näide Kartul 8,90 Kapsas 5,00 kr Porgand 7,00 kr Kaalikas 9,00 kr
4.1. Erisused keeliti: näiteid vokaalisüsteemidest Eesti kirjakeele i, e, ä ning a, o, u moodustuvad faktiliselt kardinaalvokaalidena, s.t trapetsi otstes (vt seal lõikuvaid põikjooni). Teisisõnu, tänapäeva haritud eestlase kõnet iseloomustab keele maksimaalne liikumisulatus ette-taha-suunal. Huulvokaalide ü, ö ning huulestamata tagavokaali õ moodustus võib olla teljest vaid pisut tsentripoolsem (lähenedes kolmnurga külgedele, kuid siiski neist väljapoole jäädes). Peen punktiir skeemi vasakul väljal tähistab telge, kust tegelikult kostavad P. Ladefogedi võrguõpiku eesmised "kardinaalvokaalid" (http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/vowels.html). See näitab, et inglise (vmt) emakeelega kõnelejal on raske kujutleda ja teostada häälikuid, mis oleksid nende [a]-st ja [e]-st veelgi (!) eespoolsemad. See seletab ka alumise esipunkti erinevat tähistust siin ja muukeelsetes käsitlustes viimaste "a" jääb oma loomult keskvokaalide eesmisele piirile
õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist. Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud vastustele järgnes punktiir kuhu võis kirjutada paari lausega enda mõtteid või kommentaare. Sihtgrupiks olid põhikooli seitsmendate klasside ja gümnaasiumi õpilased. Assotsiatsioonidele tegin sisuanalüüsi, sisestades need arvutisse ja rühmitades temaatiliselt. Kokkuvõte on esitatud tabelitena, millele järgnevad kommentaarid. 218 vastanust oli vene rahvusest 29, mistõttu rahvuslikku aspekti ei arvestatud. Internetist avastasin artikli uurimusest, mis viidi läbi Eestis 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta
Nad uurisid stiimuleid ja reaktsioone. Mõtted ja tunded olid black box- must kast. Täiustasid õppimisprotsessi, tegid palju loomkatseid. Hiljem leiti, et musta kasti tuleks uurida, seal olevaid motiive- neobiheivioristid, Ameerikas. 2) Gestaltpsühholoogia- Sm, 20.saj alguses. Vastureaktsioon USA biheiv. Gestalt- kuju, kujund, tervik. Alustati erinevate taju protsesside uurimisega, avastati, et taju on terviklik protsess. Taju- punktipaarid, mitte katkendlik punktiir. Kui on võimalik mitut moodi tajuda, vajub taju lihtsama. Väideti, et inimeste käitumist ja olemist ei saa jagada tükkideks. Tervik on rohkem kui üksikosade summa (nt kapsapea). Gestaltteraapia- USA'st tulnud suund (kaasaegne) 3) Psühhoanalüütiline koolkond- sügav pshl. -> freudism (Freud lõi). See koolkond tegutseb siiani, eriti populaarne USA's. Teraapia on pikaajaline. S. Freud - austria psühhiaater, keda peetakse psühhoanalüüsi rajajaks
objekti suurust muuta, sel juhul on kursoriks kaldnool. Objekti nihutamiseks tuleb hiirekursor paigutada suuremale kontrollruudukesele ja pukseerida väli või s el le nimi vajalikule köhale. Kursor on s iis väljasirutatud esisõrmega käe kujuline. Asendit saab kontrollida akna servas oleva joonlaua a b i l . Nime ja välja koos nihutamiseks tuleb kursor paigutada kästi küljele, kursor on s i i s avatud käe kujuline. Mitut välja on kõige lihtsam valida, tõmmates neist läbi punktiir-raami. Selleks tuleb kursor paigutada väljapoole valitavaid objekte, vajutada hiirenupule ja seda vabastamata tõmmata raam vajalike objektide ümber. Kõik raamiga t ä i e l i k u l t ümbritsetud või s e l l e a l l a jäävad objektid osutuvad valituks ja neid võib nüüd koos nihutada. Hajali 15
5) külvamisel ei tohi esineda vahelejätte ega ülekülvi, tekkinud tühikud tuleb kohe täis külvata; 6) seemendatud põllu pind peab olema tasane. 30. Külvikute liigitus. Seemnekülvikud liigitatakse mitmete tunnuste alusel järgmiselt: · otstarbe järgi: universaalsed e üldotstarbelised, eriotstarbelised ja põimkülvikud e · mitmeoperatsioonilised; · külviviisi järgi: tavalised reaskülvikud, kitsarealised, lint-, ribas-, punktiir-, peenar-, · pesiti- ja lauskülvikud; · haakimisviisi järgi: ripp-(ees-, kesk-, külg-, taga-) ja poolrippkülvikud; · peamise külviorgani (külviseadme) tüübi järgi: mehaanilised ja pneumokülvikud; · raami kujunduse järgi: üksik-, liit- ja sektsioonkülvikud; · seemendi tüübi järgi: ketas- ja sahkseemenditega külvikud. 31. Reaskülvikute ehitus ja tööorganid (kas on vaja organite täpseidkirjeldus).
Aurustumiskõver lõpeb kriitilises punktis Kr. Nii on võimalik aine viia vedelast olekust (punkt D1) gaasilisse (punkt D2) aurustumissoojust kulutamata (punktiirjoon D1-D2). Joonisel 5.12 kujutatud sulamiskõver on vertikaalist vasakule kaldu. See vastab ainetele, mille tahke faas on väiksema tihedusega kui vedel. Selliste ainete põhiline esindaja on vesi, siia kuuluvad veel malm, vismut ja antimon. Rõhuva enamuse ainete korral on sulamiskõver paremale kaldu (punktiir KK'' joonisel 5.12). Vesi on Maal elu olemasolu põhitingimus ja alus. Veemolekulil on eriline ehitus: vesinikuaatomid ei ole paigutunud mitte sümmeetriliselt hapniku suhtes, vaid ühele poole, nii et moodustub teravnurkne kolmnurk. Seeparast on hapniku tuuma positiivne laeng rohkem molekuli ühes otsas, elektronkatete "keskpunkt" aga rohkem teises otsas veemolekul on polaarne. Seepärast moodustuvad kergesti liitmolekulid, mis on ka põhjuseks,
kõverjoonena esitatud joonisel 10.40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi se llele mõjuvate horisontaaljõudude summa olema null. Nulliga peab võrduma kõigist jõududest põhjustatud momentide summa näiteks seina alumises või ülemises otsas. Need kaks tingimust on vajalikud, kuid mitte piisavad seina vajaliku pikkuse määramiseks. Ilma surveepüüri kuju teadmata ei ole võimalik määrata nii seinale mõjuvaid jõude kui ka momente. Asendades kõverjoone kahe sirgega (joonisel 10.40 b punktiir), on võimalik ülesanne ühtlase pinnase korral lahendada. Üldjuhul, kui koormus mõjub maapinnale, pinnas on kihiline ja tugevus on tingitud nii sisehõõrdest kui nidususest, muutub analüütilise valemi leidmine võimatuks. Seepärast on arvutuslikku surveepüüri veelgi lihtsustatud. Passiivsurve loetakse jõu suuna vastaspoolel mõjuvaks terves ulatuses. Teisel pool asendatakse jaotatud surve allosas koondatud jõuga. Sellisel juhul on ülesanne lahendatav suhteliselt lihtsalt
GRIDMODE < 1 > Võrgustiku kuvamise juhtimine: 0 – võrgustikku ei kuvata; 1 – võrgustik kuvatakse; GRIDSTYLE < 0 > Kontrollib võrgustiku kuvamistl 2D-Mudel-mooduses, 3D-rööp-projektsioonis, 3D-perspektiiv-projektsioonis ja lehtede ning väljastuste olekutes. 0 – kuvab joontest koosnevat võrgustiku 2D-Mudel-mooduses, 3D-rööp-projektsioonis, 3D-perspektiiv-projektsioonis ja lehtede ning väljastuste olekutes; 1 – kuvab punktiir-joontest koosnevat võrgustiku 2D-Mudel-mooduses, 2 – kuvab punktiir-joontest koosnevat võrgustiku ploki muutmisel (Block Editor); 4 – kuvab punktiir-joontest koosnevat võrgustiku lehtede ning väljastuste olekutes GRIDUNIT < 10.0000, 10.0000 > (meetermõõdustik) Võrgustiku sammud X- ja Y-suundades Käsu GRID väljakutsumine GRID ↵ spacing(X) – võresamm (kasutatud ühikutes), vaikimisi – senikasutatav samm;
kutsuvad. Protseduuriga 3d.lsp on nimelt realiseeritud ruumiliste pindade (risttahuka, sfääri, koonuse jt.) joonestamine (vt. lk. 46). AutoLISP-keelne protseduur on järgmise struktuuriga (parema loetavuse huvides tulekski laused taanetega vormistada): (defun minunimi (formaalsete_parameetrite_loetelu / lokaalsete_muutujate_loetelu) lause1 lause2 ......... ) Punktiir tähistab viimase elemendi piiramatul arvul kordumist. Protseduuri käivitamine toi- mub tema nime järgi. Enamasti valitakse protseduuri nimi failinimega (ilma laiendita .lsp) kokkulangevana, kuid miski ei keela panna suvalist unikaalset nime. Kui on tegemist põhi- protseduuriga, siis pärast laadimist (vt. eelmisel leheküljel) toimub käivitamine sisendrea (minunimi) sisestamisega (sulud nime ümber on tarvilikud). Protseduuri päisesse võib aga protseduuri
jäägi kohta ajavahemikul jaanuar 2002 kuni detsember 2007. Andmeid töödeldi statistiliste meetoditega (regressioonanalüüs) ja leiti mudeli parameetrite arvväärtused: y0 = 8,1022; k = 0,0373 Seega vastaval ajavahemikul kirjeldas eraisikutele antud laenude jäägi kasvu Eestis mudel () = 8,1022 0,0373 Alloleval joonisel tähistab pidev joon tegelikke andmeid ning punktiir mudeli käitumist. Eraisikutele antud laenude jääk 01/2002 - 12/2007, mlrd kr 120 100 80 60 y = 8,1022e 0,0373x R² = 0,9961 40 20
40 b. Seina tasakaalu puhul peab kõigi sellele mõjuvate horisontaaljõudude summa olema null. Nulliga peab võrduma kõigist jõududest põhjustatud momentide summa näiteks seina alumises või ülemises otsas. Need kaks tingimust on vajalikud, kuid mitte piisavad seina vajaliku pikkuse määramiseks. Ilma surveepüüri kuju teadmata ei ole võimalik määrata nii seinale mõjuvaid jõude kui ka momente. Asendades kõverjoone kahe sirgega (joonisel 10.40 b punktiir), on võimalik ülesanne ühtlase pinnase korral lahendada. Üldjuhul, kui koormus mõjub maapinnale, pinnas on kihiline ja tugevus on tingitud nii sisehõõrdest kui nidususest, muutub analüütilise valemi leidmine võimatuks. Seepärast on arvutuslikku surveepüüri veelgi lihtsustatud. Passiivsurve loetakse jõu suuna vastaspoolel mõjuvaks terves ulatuses. Teisel pool asendatakse jaotatud surve allosas koondatud jõuga. Sellisel juhul on ülesanne lahendatav suhteliselt lihtsalt.
annaabi.ee 
