Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puna" - 347 õppematerjali

Puna

Kasutaja: Puna

Faile: 0
Eestartutaga-Jaan Puna maalinäitus
7
doc

"Eestartutaga" Jaan Puna maalinäitus

Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Jaan Punga maalinäitus ,,Eestartutaga" Koostaja: Õpetaja: 2008/2009 õ.a. Sisukord .........................................................................................................................2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika .......................................................................................3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade...........................................................................................4 3. Näituse ,,Eestartutaga" maalid.............................................................................................5 4. Muljed näitusest......................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus..........

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
Vetikad
4
docx

Vetikad

VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
Kahe sõja vahel
2
rtf

Kahe sõja vahel

Propaganda, juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a. saadeti laarisse, rassism-mustlaste, homode ja vaimuhaigete suhtes. PIKKAde nugade ÖÖ- SA juhtide tapmine 1934. e. puhastus omadeseas. SS- natsipartei kitsevägi, eliit(natisde eliit)´+relva SS osa sõjaväes. GEStapo- Julgeolek. nukimise hirmutamise

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Pal-tänava poisid
2
doc

Pal-tänava poisid

Pal- tänava poisid. Raamat „ Pal- tänava poisid“ jutustas kahe poistekamba tegemistest. Pal- tänava poisite pealikuks oli Janos Boka. Poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse. Nende kogunemispaigaks oli tühi suur krunt.Krundi kõrval oli aurusaeveski. Krunt oli täis puuriitu ja see oli tõeline labürint. Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel. Nende pealikuks oli Feri Ats. Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid

Kirjandus → Kirjandus
87 allalaadimist
Marie Under
4
doc

Marie Under

hebemeid siis all ja ülal Taipas! Lendu! Kinni kihust, pillutada kogu külal. sääse, kärbse - kõigi ihust! Puu siis tõsines ja tukkus, Puhu üles, alla puhu! oma roheluses lukkus. Kõik, mis mahtus, suhu! suhu! On ta väsind suurest armust? Nokkis maast ja ahmis õhust: Mahlus käärib loomis-karmust. aetud viiest-kuuest kõhust. Juba priiskabki kui purjus: Oi, neid põhjatumaid suid! puna kasvab nagu kurjus - Vaja sööta sitkeks luid, oh neid kihisevaid limu! selga sulist sooja kinda, Seda sigimisehimu! taha lustiliku saba, tiivad külge - laulu rinda, Seisab enda õnnest rõhut - õhk kõik veretama lõhut. et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba. Nüüd ta upub endakattu, oma hullund vilja sattu. Nüüd on marju, nüüd on marju!

Kirjandus → Kirjandus
138 allalaadimist
Vetikad-samblad-sõnajalgtaimed-õistaimed-paljasseemnetaimed
10
docx

Vetikad, samblad, sõnajalgtaimed, õistaimed, paljasseemnetaimed

Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Loodusvööndid
1
docx

Loodusvööndid

kilpkonn, gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade ekvatoriaalne kliima mullad, puuvill, veised, põlluharimine sooldumine, 10-20 puna- ananass, sebrad, kõrbestumine laiuskraadil pruun- kohvipuu, kaelkirjak, mullad, maa- gepard, pruun- pähklid, raisakotkas, mullad, tubaka lõvi, elevant,

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Sügisest sügiseni
5
doc

Sügisest sügiseni

LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev ­ päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku,

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
Pedosfäär
2
doc

Pedosfäär

Alaliik bioloogiline murenemine (nt vetika/samblike kinnituvad kivimi pinnale) Tundra- gleistumine(toimub külmunud mulla ülessulamisel veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides), turvastumine (Pideva liigniiskuse kaasnev ainete puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooni põhjused- nt mullapinda suurte paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine, lageraie nõllav(pindmine kiht hakkab liikuma, mulla elustik muutub) Muldade sooldumine- tingitud põldude niisutamisest (liigsoolane muld muutub viljatuks)

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
MIKROORGANISMID
36
docx

MIKROORGANISMID

plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid. Väikseimate vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter, suurimad (näiteks pruunvetikas Macrocystis pyrifera) on kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis tsüanobakterid) on eeltuumsed, neid peetakse 15 ürgseimaiks – nende jälgi on leitud ligi 3 miljardi aasta vanuseist lademeist (stromatoliidid). Muud vetikad (puna-, rohe-, kold-, vaguvibur-, silmvibur-, rusk-, mänd-, pruun- ja neelvetikad) on päristuumsed organismid. Vetikad paljunevad sugutult (pooldudes, talluse osadega või sigikehadele vastavate spooridega, mis tekivad vegetatiivseist rakkudest või lihtsa ehitusega sporangiumides) või suguliselt. Neis on mitmesuguseid pigmente, sealhulgas klorofülle, ksantofülle, karotenoide, sini-, puna- ja mõningais koldvetikates ka liitvalgulisi, ainult vetikaile omaseid värvaineid

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Ahja jõgi
4
ppt

Ahja jõgi

Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Romeo ja Julia
1
docx

Romeo ja Julia

Romeo hoomas Juliat riigikaitse bivakis. Julia andis automaadile valu. Ta lasi lamaasendis püstolkuulipildujaga märki. Romeo vähendas Julia jalavaeva ja tõi ära sõelapõhjaks lastud märklaua. Julia muhatas talle ja nimetas teda oma järgmiseks märklauaks. Romeol tõusis puna palgele ja kukutas granaadi. Julia oli ainuke kellel põlved nõrgaks ei läinud. Ta jooksis nagu oja granaadi juurde ja viskas granaadi kuivkäimlasse. Plahvatus oli meeldesööbiv.Õnn naeratas, et keegi viga ei saanud.

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Infoleht Haavapuravikust
2
odt

Infoleht Haavapuravikust

Haavapuravik Leccinum aurantiacum Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
E-vitamiin
16
pptx

E-vitamiin

E-vitamiin E-vitamiin E-vitamiin ehk Vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Stefan Batory ja Tartu
14
pptx

Stefan Batory ja Tartu

22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele. Pildid https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory#/media/File:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg Kasutatud allikad http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?webpage=ST&record=e e061 https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory Tänan vaatamast!

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused
10
docx

De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused

Seetõttu jõuavad De Stijl’ile iseloomulikud tõekspidamised tema töödesse katsetuste ja isiklike vormirännakute kaudu. (Paulus 2011) Rietvieldi “uue ajastu” mööbli otseseks inspiratsiooniallikaks peetakse Frank Lloyd Wrighti preeriamajade plaatidest ja lattidest konstrueeritud toole. Tema tuntuimad tööd on ilmselt 1919.aastal valminud puhvetkapp ja lastetool ning 1923.aastal plaatidest, lattidest ja põhivärvidest komponeeritud puna-sinine tool, mis on Mondriani maalide plastiline variant. Rietvield ise kommenteeris oma töid nii, et iga osa tooli juures peab olema võimalikult lihtne, tuleb valida algkuju, mis vastab funktsioonile ja materjalile ning vastavalt sellele luua võimalikult harmooniline vorm. 1932.aastal kavandas ta tooliajaloo ühe silmapaistvama teose Zig-zag stoelí – “siksak-tooli”. Selle idee oli luua võimalikult lihtne vorm, mis ei lõhuks ruumijätkuvust. (Kodres 2011) Kohati

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Hawaii
20
pptx

Hawaii

Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Põllumajandus
2
odt

Põllumajandus

kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põhjaosas, kõvalehise metsa ja puna-kollased ferraliitmullad võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad,

Geograafia → Põllumajandus
18 allalaadimist
TV torni
2
docx

TV torni

uudesta perspektiivistä ja tutustua koko Pohjois-Euroopan korkeimpaan rakennukseen, niin siinä tapauksessa hopi hopi Teletorniin. Torni rakennettiin alunperin vuoden 1980 Moskovan kesäolympialaisia varten, joiden purjehduskilpailut kisattiin Tallinnassa. Neuvostoliiton aikana televisiotorni toimi myös vapaa-ajanviettopaikkana, jossa järjestettiin erilaisia tilaisuuksia ja tapahtumia. Tornilla oli myös tärkeä rooli Viron uudelleenitsenäistymisessä, sillä kun puna-armeijan tankit vuonna 1991 vyöryivät kohti Tallinnaa, niin kaksi rohkeaa virolaista poliisia asettuivat torniin puolustamaan sitä. Eihän kaksi poliisia olisi armeijalle mitään mahtanut, mutta tuosta tapauksesta tuli yksi Viron uudelleenitsenäistymisen suurimmista symboleista.

Keeled → Soome keel
3 allalaadimist
Erinevate kliimavööndite mullad
1
doc

Erinevate kliimavööndite mullad

Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad ­ Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine ­ kamardumine. Mustmullad ­ kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...

Geograafia → Geograafia
83 allalaadimist
Haruldased loomad
12
ppt

Haruldased loomad

80kg. · Inimestele väga lähedased. · On laialt levinud üle kogu ekvatoriaalsete metsade ala. Põhjavombat · Kaaluvad kuni 40kg. · Neil on lühikesed jalad, suured küünised. · Kasvavad ligi 1m pikkuseks · Elavad Queenslandi keskosas mis on kuulutatud kaitsealaks KAHEPAIKSED Tomatkonn · Isased on 6-7cm pikad, emased kuni 9cm. · Tomatkonnad elavad Madagaskari rannikulähedustes ürgmetsades. Puna-kärnkonn · Avastati Costa Ricas 1961. aastal. · Neid esineb troopika mägismetsades. · Neist on väga vähe teada. SELGROOTUD Pleurobema clava · Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide valmistamiseks. ROOMAJAD Bissa · Bissa on kõige enim ohustatud merikilpkonnaliik.

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Istandused-puuvilja- ja marjaaed
10
ppt

Istandused (puuvilja- ja marjaaed)

Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või lähisekvatoriaalsed (puna-kollased, punased j apruunid ferraliitmullad) Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja: · Mesilasi ja teisi putukaid, kes tolmendaksid puude õisi · Inimeste abi, kes teevad kahjuritõrjet ja hoiavad sellega kahjurite levikut kontrolli all · Suhteliselt viljakat mulda · Sobivat pinnamoodi (põhjavesi) Osakaal Puuvilja- ja marjaaedade osakaal Eesti looduses on üsna väike, kuna need on kõik inimeste enda loodud ja neid pole koguaeg olemas olnud

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
38 allalaadimist
Abstraktsionismi spikker
1
doc

Abstraktsionismi spikker

6. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Pandi alus eksperssiivsele abstraktsionismile. Prantsusmaal arenes kubismist uus tüüp ­ konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 7. Esimeste esindejate seas oli tsehh FRANTISEK KUPKA. Kõieg järjekindlam oli aga hollandlane PIET MONDRIAN. Abstraktis tunnistas ainult sirgeid vert/horisont jooni. Ristkülikud värvis valgeks või puna/kolla/sini. Uskus, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. 8. Teine suurkuju oli venelane KAZIMIR MALEVITS (Suprematistlik). Kuulsaim oli Must Ruut. 9. Nimetas SUPREMATISTMIKS (ladink supremus ­ ülim).

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Kiililised
9
ppt

Kiililised

· Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Suurekasvulised kiilid hingavad soolekaudu. Paljunemine · Isane haarab emase rindmikust jalgadega kinni. · Paarituvad õhus. Tuntumad liigid Säärikliidrikud . puna-loigukiil Tondihobu Vesikneitsik Tumekõrsik Tähtsus looduses · Kiilid püüavad mitmesuguseid lendavaid putukaid, sealhulgas taimekahjureid, aga samuti ka sääski ja teisi ,,vereimejaid" Kasutatud kirjandus · http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GI · Loomade elu selgrootud 3 · ENE 3 · Õie Haavik "Linnud ja Putukad"

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
E-Vitamiin
6
ppt

E-Vitamiin

ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks Kasutatud kirjandus : 1. http://www.toitumine

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Pal-tänava poisid
5
pptx

Pal-tänava poisid

tundis, reamees, julge, aus, vapper Gereb- paha poiss, ässitaja, reetur. Csele- elegante moenarr, hoolis oma riietest, oli alati puhas, hoolikas, vapper kambamees. Härra Csetneky- pealinna ametnik, külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nad võitsid. Kõik sõja vaev oli Pal- tänava poistel asjata, sest krundile hakati uusi maju peale ehitama

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Pal tänava poisid
1
txt

Pal tänava poisid

SISU KOKKUVTE(pal tnava poisid) 1)Raamatu tegevus toimus Ungaris,Budapesti relinnas. 2)Raamatus kirjeldatakse kahe poistekamba tegemistest. 3)Pal-tnava poisid olid loonud oma Kitihingu ja nad kantsid puna-rohelisi mtse. 4)Nende kogunemispaigaks oli krunt,tis ehitamatta maatkke. 5)Krundi krval oli teine maatkike,sellel oli aurusaeveski. 6)Krunt oli tis puuriitu,see oli teline labrint. 7)Viis-kuuskmmend kitsast tnavat,teline poiste paradiis. 8)Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kik punaseid spordisrke. 9)Kuna botaanimaaias ei saanud palli mngida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tnava poistele sja, ning vitjad pidid krundi endale saama.

Kirjandus → Kirjandus
119 allalaadimist
Arvustus etenusest Pal Tänava poisid
1
docx

Arvustus etenusest Pal Tänava poisid

Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
VETIKAD
10
pdf

VETIKAD

· Vetikad võivad kinnituda ka veeloomadele. · Väljaspool veekogu kasvab vetikaid mulla pindmistes kihtides, puutüvedel, kaljudel jm. 6 · Vähesed vetikaliigid suudavad elada polaaralade jää- ja lumeväljadel. · Osad vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. vetikas + seen = samblik 7 · Pigmentide sisalduse ja teiste tunnuste alusel jaotatakse vetikad hõimkondadesse. · Edaspidi käsitleme meie rohe-, puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. 8 · Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. · Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. · Värvuselt on rohevetikad puhasrohelised, sest pigmentidest on kloroplastides ülekaalus klorofüll. Vetikarakkudes esineb varuainena tärklis. · Seega sarnanevad rohevetikad värvuse ja varuaine poolest taimedega. Aitähh!

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
C Vitamiin
2
docx

C Vitamiin

C vitamiin! CVitamiin e. Askorbiinhape tõhus antioksüdant, mis seob ja hävitab organismile kahjulikke vabu radikaale, aidates niiviisi ennetada vähki, veresoonkonna haigusi ja katarakti ehk silma hallkaed. C-vitamiin soodustab toidus leiduva raua imendumist ning ergutab vere puna- ja valgeliblede uuenemist. Samuti on sel suur roll organismile äärmiselt olulise foolhappe viimisel bioloogiliselt aktiivsesse vormi. Askorbiinhappe heade mõjude hulka kuulub veel vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamine, mis toimub halva ehk LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi. Rohkesti C-vitamiini kulub organismi pidevaks uuenemiseks.

Meditsiin → Tervis
15 allalaadimist
Leiti uus maa-laadne planeet
1
doc

Leiti uus maa-laadne planeet

Avastus näitab, et kui päris Maa-sarnaseid planeete lähedal asuvate tähtede ümber leidub, on nende leidmine teadlastele käeulatuses. Planeetide olemasolu teiste tähtede ümber on tõestatud juba alates 1995. aastast, kuid aastatega on tehnika ja oskused sedavõrd paranenud, et Maast palju suuremate, kergemini leitavate planeetide kõrvale on kasvamas pikk nimekiri väiksematest objektidest. Seni viljakaim töömeetod seisneb tähtede valguses perioodiliste puna- ja sininihete ehk Doppleri nihke otsimises. Uue, vaid 1,9 korda Maast suurema massiga planeedi avastas Genfi Ülikooli astronoomi Michel Mayor'i juhitud töörühm just Doppleri meetodil. Varasemalt oli sama tähe, Gliese 581 ümber leitud juba kolm planeeti, millest üks, tähisega "c", on Maast vaid viis korda suurema massiga. Kõik Gliese 581 ümber leitud planeedid on Maast mõned korrad massiivsemad ehk n.ö. "ülimaad"

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Cook Islands
24
pptx

Cook Islands

South Pacific Ocean 15 islands, 9 main islands Rarotonga Area: 240 square km Time zone: 12h behind Associated: New Zealand Geography Capital: Avarua Divided into two Coastline: 120km Natural resources: coconuts Climate: Tropical Mountainous, volcanoes, palms, soils, caves, People European, Chineese, African settlers Polynesian roots 2 polynesian languages: Pukapuka and other islands Official language Cook Islands Maori, English Population: 14,974 Villages, farms Politics Left: Henry Puna, right: John Key Self-governing state In international treaties Head of state: British monarch Parliamentary elections: 4 years Independence: 4th August 1965 Political parties: Cook islands party, the Democratic Economy Few natural resources: cobalt, phosphate Inadequate infrastructure Main industries: Tourism, fishing, banking, mining Export: citrus & tropical fruits, handicrafts, clothes Import: fuels GDP: $183,2 million Education Free Compulsory (5-15)

Keeled → Country Study
1 allalaadimist
Jamaica muusika eripära
9
odt

Jamaica muusika eripära

näitlejaid ka Tarantino oma filmides 'Pulp Fiction'). Inglismaale emigreerunud rude boy'd võtsid kaasa ka oma muusika ning panid aluse uue subkultuuri - skinheadide ­ tekkele. Tänapäeval võivad rude boy (bwoy) tiitlit kanda lihtsalt ska scenepühendunud liikmed, kes kuulavad ska muusikat ja riietuvad vastavalt stiilile. RASTAFARI 6 Rastad on kujundanud jamaica identiteeti üle kogu maailma ja puna-rohe-kollane lipp,dreadlock'id ja Bob Marley on paljudele ka kogu Jamaica sümboliteks. Tuleb ette, et turist on äärmiselt üllatunud, kui saab teada, et Jamaica lipp polegi puna-rohe-kollane. Kuid lisaks muusikutele on ka mitmed Jamaica tuntud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud mõjutatud rastafari kultuurist. Jamaica inglise keelde on rastade kõnepruugist ilmunud näiteks väljendid "I-and-I", "Jah", lisaks "babylon" või näiteks "idren", mis tähendab "lapsed"

Muusika → Muusikaajalugu
21 allalaadimist
Punase värvi referaat
12
docx

Punase värvi referaat

võtsid lipu kasutusele Vene enamlased, kellega on seotud aga rohkemgi punast. Näiteks Punane terror oli komunistide rakendatud vägivallakampaania, mille esimene suurem laine ujutas Venemaa üle 1905. ja 1917. aasta revolutsioonide vahel ja mis kommunistliku võimuhaarde järel kujunes üheks totalitaristlikuks võimumeetodiks. Punaaree oli Nõukogude Liidu armee ametlik nimetus aastatel 1918-1946. Samal ajavahemikul nimetati Nõukogude Liidu laevastikku punalaevastikuks. Puna-Vene on Ukraina, eriti Ida-Galiitsia ajalooline nimetus. Punane bioloogias Loomariigist võib näiteks tuua Iiri punase setteri, kes on üks neljast setteritõust. Lindudest on Puna-dzunglikana, kes on Ees-Idast, kuni Hiinani troopilistes metsades elav taim- ja putuktoiduline ja Punalind, kes olevat oma punase rinna saanud, viies põrgus vaevlevatele hingedele vett. Paljud taimedki on punast värvi, et ligi meelitada putukaid, kes tolmendavad. Taimede

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
7 allalaadimist
Rwanda
2
doc

Rwanda

1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. Rwanda ajaloolised lipud Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli vertikaalsete laidudega puna-kolla-roheline trikoloor. 1961. aastal muudeti lipul värvide järjestus rohe-kolla-punaseks, kuid lipp sarnanes liigselt Mali lipuga ning juba samal aastal lisati lipu keskele suur "R" täht. Rwanda oli ainus riik maailmas, kelle lipul oli riigi nimetuse esitäht. "R" tähistas veel rahvuslikku loosungit "Revolutsiooni (revolution) sünnitatud ja rhvahääletusel (referendum) kinnitatud vabariik (republic)". Ametlikult ei olnud "R" tähe suurus määratletud, kuid eeldati, et see on suur

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Mare Hallik
1
docx

Mare Hallik

Uurimustöö Mare Hallik Sissejuhatus: mõtle midagi välja. Millest sa teed üldise teema. sisukord: korrasta oma teksti lisa veel meelerohkeid näiteid ja tee seda peatükkide kaupa või nii. Õpetaja Mare Hallik sündis Pärnumaal Tihemetsa vallas. Ta elas esi algu koos emaga. Ema oli tal kodune ja isa töötas Puna-armees. Kui ema viidi Siberisse jäi ta naabrite hoole alla, kes ei hoolitsenud eriti. Lapsepõlves ei viibinud ta lasteaias. Ta hoidis rohkem omaette aga mängis lähiümbruskonnas olevate lastega. Hiljem võtis tädi ta enda hoole alla. Ta asus elama Viljandis koos tädiga. Peamised mängud mis ta lapsepõlves mängis olid keks, kodu. Veel peale mängimise meeldis talle lugeda ja joonistada. Ta tegeles ka oma venna ja õega. Enamasti oli kõigega lepplik, kuna tal ei olnud valiku võimalusi

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Wikmani poisid
1
doc

Wikmani poisid

Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema ko...

Kirjandus → Kirjandus
221 allalaadimist
Veri
2
doc

Veri

kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga ­ venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanud umbes 35 triljonit) · Punase värvuse annab neile hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Muld
1
doc

Muld

Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad: tundravöönid(kelts,-gleimullad) ja vihmametsades( puna-,kolla-,ferraliitmullad). Erosioon on mullaosakeste paigutumine maa kõrgematelt aladelt madalamatele. Näide: taimkatte hävitamine, mis kaitseb muldi suurte paduvihmade eesr, tagajärjena muutub intensiivseks vee-erosioon. Sademed ületavad auramise-läbiuhteline veereziim(sademetevesi jõuab kord aastas põhjaveeni nõrguda, viljakus langeb, paras- ja palavvöötmes). Tasakaalustatud veereziim(sademetevesi ei ulata

Geograafia → Geograafia
74 allalaadimist
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid
2
doc

Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid

Silmapõhjas tekkiv kujutus annab infot selle kohta, millisest suunast valguskiir tuli, kuid ei ütle kui kaugelt. Tulemuseks on see, et kolmemõõtlemine ruum on tasapinnalise kujutise põhjal määramatu, ühele ja samal kujutisele silmapõhjas võib vastata suur arv erinevaid 3-mõõtmelisi objekte. Värvinägemise häired Täiesti värvipimedaid 0,01% - ei toimi kolvikesed. Daltonism ­ puna-roheline värvipimedus, need näivad hallikad, häired kolvikeste tegevuses. Kanapimedus ­ häiritud kepikeste töös. Kuulmine Kuulmisallikaks on kõrv, sellega eristame helilaineid, heliallika asukohta ja liikumist. Kõrvalest suundab helilained kuulmiskäiku, mis lõppeb trummikilega, mis hakkab võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli

Psühholoogia → Psühholoogia
63 allalaadimist
Brasiilia asukoha iseloomustus
1
docx

Brasiilia asukoha iseloomustus

Ka rahvaarvult on Brasiilia viies, Brasiilias elab 191,3 miljonit inimest. See on peaaegu 145 korda rohkem kui Eestis. Umbes pool riigi piirist paikneb rannikul. Seega on see osaliselt rannikuäärne riik, osaliselt sisemaal paiknev riik. Põhja pool paikneb suur madalik, Amazonase madalik. Lõunas asub ulatuslik Brasiilia mägismaa. Brasiilia ulatub üle kolme erineva kliimavöötme- lähisekvatoriaalse, troopilise ja lähistroopilise. Brasiilias on vihmametsa puna-kollased ja punased ferralliitmullad ning kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja pruunmullad. Brasiiliale kuuluvad suuremad saared on Sau Paulo saar, Trindade ja Martin Vazi saar. Kindlasti ei saa mainimata jätta maailma laiemat jõge, Amazonast. Suuremad järved Brasiilias on Sobradino veehoidla ja Balbina veehoidla. Kõrgeimaks tipuks Brasiilias on Campose mäestikus asuv Bandeira, see on 2787 meetrit kõrge. Venezuela ja Brasiilia piirle

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Filipiinid - slaidshow
15
ppt

Filipiinid - slaidshow

detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ­ ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik. · Üle 800 erineva orhidee sordi ja üle 8500 muu erineva taimeliigi. Taimed · Puuviljadest : suhkru õun,banaan, kookos,sidrun,mango, papaia,ananass jt. · Pildil on näha, kuidas mangod kobarana kasvavad. Loomad · Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Muld-Mulla teke
2
rtf

Muld, Mulla teke

G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad, rauarohked,liigniisked

Geograafia → Geograafia
66 allalaadimist
Vereringe elundkond
2
docx

Vereringe elundkond

Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis: arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta)

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Loodusvöönd
2
doc

Loodusvöönd

paavian, raisakotkas, pudelipuu, hüään puuvillapõõsas, kaktused, piimalille Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm, vihmametsad kliimavööde pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, ( ferralliit- šimpans, tukaan, tapiir, heveapuu, mullad ) tarantel, aara, rododendron orangutang, leemur,

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Geoloogiline ajaskaala
2
docx

Geoloogiline ajaskaala

ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivsed kalad * Ehituslubjakivi * puna- ja rohevetikad * T levik veest->maismaale 3)Siluri * lõunapoolkera liustike sulamine -> tõstis * kalade evolutsioon maailmamere taset * soontaimed (eristunud juur/ vars/ leht) * korallrifid

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke
2
doc

Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke

1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine ­ Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine ­ peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine ­ 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvahariduse edendamise eest

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
Vene rahvuslik käsitöö
1
docx

Vene rahvuslik käsitöö

­ oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! ­ peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ­ ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle! Näiteks meil on laekad Palehast ja Fedoksinost.Nad on tehtud kartongist. Aga nad maksavad väga palju, mida väksem laegas, seda hinnalisem. - Kartongist. - Jah, kujuta ette! Hinnatakse mitte materjali, aga loomingut! Kõiik rahvislik käsitöö, see on autori käsitsi tehtud töö! - Siis on meil veel gzel. - Kas ka kartongist!

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
Vereringeelundkond ja südame ehitus
2
doc

Vereringeelundkond ja südame ehitus

Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas toitainete laiali kandmine*Kehas hapniku laialikandmine*Jääkainete eemaldamine*Aitab kaasa hormoonide,antikehade ning kaitsesüsteemide rakkude laialikandmisel*Aitab ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. *Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest *täiskasvanud inimestes on 5-6 liitrit verd. Veresooned *Veresooned on torujad elundid mida mööda veri liigub *Veresoone on 3 põhilist liiki veenid, arterid, kapillaarid *Mööda artereid liigub veri südamest eemale *Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri *Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
Radioaktiivse kiirguse mõju inimorganismile
15
pptx

Radioaktiivse kiirguse mõju inimorganismile

Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele Kiiritushaigus Keharakkude surm Surm Geneetilised mutatsioonid, ning sellest tulenevad väärarengud Leukeemia Vähk Videoklipike Kiiritushaigus Kutsub esile liigne radioatiivsusega kokkupuude Esimesed tunnused ilmnevad doosil 0.5...1 Sv Mõju tervisele olenevalt doosist 2 ... 10 Sv juures areneb silma katarakt (läätse hägunemine), tekivad vereloomehäired, vere puna- ja valgeliblede arv väheneb. Doosi 4 Sv juhul on surmajuhtumeid 50 % Doosi 6 Sv puhul on surm enam-vähem kindel Soovitus Hoidke niipalju kui võimalik radioaktiivsetest kiirgustest eemale. Aitäh kuulamast! Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntge nikiirgus#. C3.9Chikud http:// et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivne_kiirgu s http:// www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10442/Ra dioaktiivne-kiirgus-ja-tervis

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun