Paradiisilind Paradiisilinnud on oma nime saanud kauni sulestiku järgi ja nad on kõigist lindudest tähelepanuväärseimad. Paradiisilinnud elavad põhiliselt Uus-Guineal. Nende fantastilised pulmatantsud on maailmas kordumatud. Isased paradiisilinnud uhkustavad imekaunite värviliste sulgedega, mis võivad olla kummalise kujuga: kerajad, narma- ja lehvikutaolised jne. Liigid erinevad üksteisest suuruse, noka kuju, eluviiside ja värvuse poolest. Sellele vaatamata kuuluvad kõik paradiisilinnud ühte ja samasse värvuliste seltsi. Toitumine Paradiisilinnud hangivad toitu harilikult puude otsast. Üksikutel liikidel on toidu suhtes erinevad nõudmised
alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Looduses sünnib hübriide harva. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Liigitekke peamisteks teguriteks on: mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon
-linnud – eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged – toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega -lepatriinu kattetiivad lauluritsikas -mürkmaod - Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom –kiskja parasiit – peremees Kohanemine Kohastumine – on bioevolusiooni peamine protsess
-linnud eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega lauluritsikas -lepatriinu kattetiivad - -mürkmaod Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom kiskja parasiit peremees Kohanemine Kohastumine on bioevolusiooni peamine protsess
geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on kohanemus (erütrotsüütide arvu suurenemine nn Alpi majakeses) 11) Kohastumused on suhtelise iseloomuga, näited – kohastumused ei ole täiuslikud st ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks (kaelkirjaku pikk kael) 12) Milles avaldub taimede või loomade bioloogiline isolatsioon? – erineval ajal õitsemine või tolmnemine, liikidele omane seksuaalkäitumine (kutsehüüded, pulmatantsud, lõhnaained), liikide hübriidid võivad olla sigimatud, sugurakkude sobimatus, ajaline sobimatus, pesitsemine erinevates ökosüsteemides 13) Loodusliku valiku vormid– säilitav ehk stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik 14) Inimese evolutsiooni peamised suunad – kahejalgsuse kujunemine, abstraktne mõtlemine, omnivoorsuse kujunemine, kõne areng, sotsiaalsete suhete arenemine 15) Eluslooduse domeenid – eukarüoodid, bakterid, arhed
Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila (Harilik mänd, Punane kärbseseen, valge kärbseseen, harilik kärnkonn, rohukonn jms) Liigiteke- omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsima jäämine looduskeskkonnas. Isolatsiooni mehhanism (Peab välja kujunema iseseisva genofondi tagamiseks) 1) Erinev paljunemisperiood (aeg-kuu/aastaaeg) 2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud) 3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused) 4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus 5) Hübriidide eluvõimetus (viljatus, alakohastus, seda sageli taimedel) Liikide vahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt nad hukuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Geograafiline isolatsioon- liigid püsivad ka tänu geograafilisele eraldatusele (veekogud, mäed, kõrbed jms) Liigitekke peamised tegurid: 1) Mutatsioon 2) geenitriiv
tagajärjel 1.)Geograafiline maastikutõke või pinnavorm. Nt: Suure Kanjoni eriservadel põhja pool Kaibabi orav, lõunas Aberti orav. Põhjapõdrad: Karibu ja poro 2.) Bioloogiline barjäär - ökoloogiline nt erinev tolmlemisaeg eri puudel -käituvuslik nt armastavad eri elupaiku (valge ja must toonekurg) -spetsiifilised signaaltunnused nt mõjutavad mingit kindalt rühma (nt putukate feromoonid) -pulmatantsud nt tedremäng, konnade kisakoorid -geneetika sobimatus nt kalad
Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond. Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonas. Iseseisva genofondi tagamiseks peab välja kujunema mingi isolatsiooni mehhanism. Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär: Ristumist takistab: -erinev paljunemis periood(aeg, nt:eri tolmnemis aeg) -käitumine paaritumis perioodil (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) -erisugused suguelundid(ka õie ehituse erinevused) -sugurakkude biokeemiline sobimatus. -hübriidide eluvõimetus( võimatus, alakohasus, seda sageli taimedel, hübriidid on viljatud). Geograafiline isolatsioon: -Paljudel liikidel takistab ristumist ruumiline eraldatus. -Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogud, mäed, kõrbed vms). Liigi tekke:
kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata. Kui isalind on endale kaasa leidnud, siis jätab ta rännukaaslased ja lendab inimkaugetele soodele pesitsema. Siiski lendab paariga tavaliselt kaasa ka mõni noorlind, kes ei ole veel suguküps ja peab suvel niisama ringi uitama. Enne pesitsemist toimuvad huvitavad kurgede pulmatantsud. Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala, et oleks poegadel soe ja vanematel hea hädaohtu märgata. Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil või kogub enne väikese risuhunniku. Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega, seda teeb peamiselt emalind. Mune on tal kaks. Pojad on pesahülgajad, kaetud pruunika udusulestikuga. Pärissulstik kujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat
kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. 3 .Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Looduses sünnib hübriide harva. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) 4.Ökonisi leidmine · Sobitumine elus ja eluta keskkonda. Tekkiva liigi isendid peavad antud alal toime tulema: leidma
2 · Californias tuntakse näiteks viit küpressiliiki 10 alamliigiga, mille omavahelist ristumist takistab erisugune tolmlemis aeg · Erinevatel kaladel on välja kujunenud erinevad kudemisperioodid. Isolatsiooni mehhanismid · Lahksugulistel loomadel esinevad käitumuslikud iseärasused, mis ei lase eri liikidega ristuda. · On tekkinud liigiomased paaritumiskohastumused: · Pulmatantsud · Kutsehüüud · Spetsiifiliste lõhnaainete eritamine. (feromoone) · Hübriidide eluvõimetus ja viljatus · Tuleneb kas siis geneetilise materjali sobimatuses, kus isend hukkub või jääb viljatuks. · Hobuse ja eesli hübriid muul on viljatu. · Paljudel liikidel takistab omavahelist ristumist ruumiline eraldatus ehk geograafiline eraldatus lähte liigist · Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud nt. Veekogude, mägede, distantsi tõttu
käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Bioloogiline isolatsioon: · Ökoloogiline eraldatus: valge-toonekurg pesitseb avamaastikul, must-toonekurg metsades. · Ajaline isolatsioon: punane ja must seeder õitsevad eri aegadel. · Signaaltunnused: väliskuju, värvusmuster, lõhnaained ja seksuaalkäitumine (häälitsused, pulmatantsud ja mängud), mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. · Sugurakkude biokeemiline sobimatus: õistaimed ei saa võõra liigi tolmutera idaneda. · Hübriidid on eluvõimetud ja viljatud. Hobune ja eesel muul. Puuded tulenevad genoomide sobimatusest (kromosoomide arv on erinev). Suguliselt sigivate organismide peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine (allopatriline e geograafiline) liigiteke. Saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni
liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. … avaldub ökoloogilise eraldatusena, ajalise isolatsioonina (sigimine erinevatel aegadel), signaaltunnustena (väliskuju, värvusmuster, lõhnaained) ja seksuaalkäitumisena (sh häälitsused, pulmatantsud ja mängud). Vahel ka sugurakkude biokeemiline sobimatus . Nt. õistaimedel võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Vahel avaldub alles pärast viljastumist : hübriidid on eluvõimetud või viljatud . Tuleneb genoomide sobimatusest – nt kromosoomide arvu erinevus. Suguliselt sigivate organismide puhul peamine liigitekke tüüp erimaine e
takistavad võõrastega ristumist või on hübriidid eluvõimetud või sigimatud. Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. --- ... avaldub ökoloogilise eraldatusena, ajalise isolatsioonina (sigimine erinevatel aegadel), signaaltunnustena (väliskuju, värvusmuster, lõhnaained) ja seksuaalkäitumisena (sh häälitsused, pulmatantsud ja -mängud). Vahel ka sugurakkude biokeemiline sobimatus. Nt. õistaimedel võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Vahel avaldub alles pärast viljastumist : hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Tuleneb genoomide sobimatusest nt kromosoomide arvu erinevus. --- Suguliselt sigivate organismide puhul peamine liigitekke tüüp erimaine e allopatriline e geograafiline liigiteke. Populatsiooni sees ei saa tekkida uut liiki. Liigiteke saab alata populatsioonide
Liigi isendid ristuvad omavahel. Erinevatest liikidest isendid reeglina ei ristu. § Liigil on omadused, mis takistavad ristumist teise liigi isenditega. Seda nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Ristumist võib takistada erinev paljunemisperiood, näiteks must leeder õitseb varem kui punane leeder. Loomaliikide ristumist aitab vältida neile iseloomulik käitumine paaritumisperioodil, näiteks kutsehüüud, lõhnaained ja pulmatantsud. § Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Näiteks erinevate liikide levilad võivad olla üksteisest kaugel, levilad võivad olla eraldatud veekogudega. § Liigiteke algab väikese organismirühma eraldumisega lähteliigist. Isolatsiooni sattunud organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi omast st pole kõiki neid alleele ja alleelide vahekord pole sama. See on tingitud geenitriivist
Hauduma asub teder mai algul, pesas on siis 7...10 kreemjat tumepruunide täppidega muna. Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. Teder on looduskaitse all. 2Sookurg Grus grus Elupaik ja -viis Soodel ja rabadel, peale saabumist mõnda aega salkades inimasustuse läheduses, siis hajuvad paaridena inimkaugetele soodele, luhtadele, järvekallastele. Enne pesitsemist iseloomulikud pulmatantsud. Koos suguküpsetega tulevad pesapaikadesse ka üheaastased: 6...10 isendit salgas. Pesade vahekaugus harikult üle 5 km. Salga toitumisel tavaliselt 1...2 valvavad hädaohu õigeaegseks märkamiseks. Lennul kael ette ja jalad taha pikalt välja sirutatud. Salgas lennates vehivad tiibadega pidevalt ja ühtlaselt. Kunagi ei lasku puudele. Ränne Talvitab Põhja-Aafrikas. Kevadel saabub aprilli algul, erandjuhtudel juba veebruari lõpul
Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär - populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist - mehhanisme on mitmeid: - ajaline isolatsioon eri liiki isendid ei saa ristuda, sest sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu. (Nt: taimed ei õitse ühel ja samal ajal) - käitumuslik isolatsioon eri liikide loomad kohtuvad, kuid ei paaritu, sest potentsiaalsed partnerid ei tunne teineteist ära. (Nt: loomade ja lindud paaritumismängud ja pulmatantsud) - mehaaniline isolatsioon eri liiki isendite suguorganid ei sobi kokku (Nt: putukad) - sugurakkude biokeemiline sobimatus sugurakud ei ühine eri liikidel - sügoodi eluvõimetus viljastumine toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt - hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul Endeemsed liigid - endeemid liigid, millel on ainult üks leviala maailmas - eraldatuse tõttu on palju endeemseid liike nt Madagaskaril, Austraalias,
käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970
takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Geograafiline isolatsioon- geograafiline eraldatus- nt mäeahelik. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline eraldatus- nt valge-toonekurg pesitseb avamaastikul, must-toonekurg suurtest metsades. Ajaline isolatsioon- nt punase ja musta leedri õitsemisajad on erinevad. Signaaltunnused- väliskuju, värvmuster, lõhnaaine. Seksuaalkäitumine- nt häälitsused, pulmatantsud- ja mängud. Sugurakkude biokeemiline sobimatus- nt on õistaimedel võõra liigi tomutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Pärast viljastumist- hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Liigiteke algab. Peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke. Geenivool eraldunud populatsioonide vahel katkeb. Liigeteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui lähtepopulatsioonist eraldunud
äärmiselt raske olnud rahuldavalt seletada, kuidas on olnud üldse võimalik nende kujunemine evolutsiooni käigus. On ju raske uskuda, et sellised tunnused antud loomale mingi eelise annavad. Pigem tundub loogiline, et need parimal juhul mõttetud, kuid tihti tülikad (nt pikk saba, mis põgenemisel põõsastesse takerdub), rasked (nt suur sarvekroon), aega ja energiat kulutavad (nt linnulaul) ja ohtlikud (nt ennastunustavad häälekad pulmatantsud või erksavärvilised mustrid, mis kergesti äratavad ka kiskjate tähelepanu) ornamendid ja käitumismustrid on isenditele kahjulikud ja looduslik valik peaks olema need ammu välja praakinud. Oma teooria nõrkust selliste ornamentide evolutsiooni seletamisel mõistis ka C. Darwin ise. Neist üle saamiseks töötas ta välja sugulise valiku teooria, mille kohaselt ainus põhjus niisuguste tunnuste evolutsiooniliseks väljakujunemiseks
annaabi.ee 
