Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puitelemendi söestumiskiiruse leidmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näidis, exceli, 0105, paaril, materjaliteaduse, alar, marco, vastupidavust, üliõpilase, läbiviia, leidmist, parameetrid, kohtade, specimen, valemites, asetseva, kasutasin, 3002, 3001, arvutusi, panema, 2250, 3060, 0060, 3150, 0101, 4140, 0031, 3810, 0076, 1560, 2340, 2910, 4080TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä
Iseseisev töö nr 3. Mõõtmistulemuste kaalude, kaalutud keskmise väärtuse ja kaalutud keskmise standardhälbe leidmine. Ülesanne 1: On toodud ühe nurga neljakordse mõõtmise tulemused. Leia selle nurga kõige tõenäolisem väärtus, selle standardhälve ning kaal. Nurga kõige tõenäolisema väärtuse saame kui leiame selle nurga kaalutud keskmise väärtuse. Kuna algandmetes on meile ette antud nurgamõõtmiste standardhälbed S, siis need ruutu tõstes saame neile vastavad dispersioonid S 2. Nurgamõõtmiste kaalud leiame 1 w= nende dispersioonide pöördväärtustena S 2i . Järgnevalt leiame mõõtmistulemustest kõige väiksema tulemuse ning valime selle β 0. Nüüd saame leida β0 ja iga nurgamõõtmise vahe δi= βi- β0. Kaalutud keskmise leidmiseks on meil lisaks vaja kaalude ja vahede korrutise summat. Kaalutud keskmise M =β 0 +
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funktsiooni
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujo
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Aleksandra Lunina Kood 120484KATB47 2014 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di ,mm di )2 , mm2
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di ,mm di )2 , mm2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist m�
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärt
1. - : . - , - . . : . ( 1. - . ) . , - 2. , . ( 7. 3. . . ), ( . .. . => , ) : : . . · . , · . . . · 4. . ( . ) · . . / . .. · , : . . . -, , : 1. E : p q -. 1. - . ., : ; 2.
FÜÜSIKA II EKSAM 1. Q1Q2 F: R2 ur Q Q uuur F = k 13 2 R12 R 12 1 k= 4 0 Í ì2 k 9 109 Êë 2 - . . , , : - -- . - . . 2. , - , . . , , , , . . . , . 1 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM ur 1 Qq ur F= R 4 0 R 3 ur F 1 Q ur = R q 4 0 R 3 ur F ur =E q ur ur F = qE ur 1 Q ur E= R 4 0 R 3 - . : - , ; - , , , . 1 Q (r ) = 4 0 r 2 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 3. . uur ur ur R2 R2 ur ur 2 1 Rd R 1 dR A= Fd R = qQ 3 = qQ 2 = 1
83 + k 98 Kontrollin mediaanikriteeriumi esimest võrratust: Lmax< 3,3(log N + 1) N =25 Lmax = 4 4 < 3,3(log 25 + 1) 4 < 7,91, seega esimene võttatus kehtib. Kontrollin mediaanikriteriumiteist võrratust: Ns > 0,5 (N+1-1,96 √(N −1) ) Ns= 12 12 > 0,5 (25 +1-1,96 √(25−1) ) 12 > 8,20 ; seega teine võrratus kehtib ning mediaanikriteeriumi kohaselt saab antud aegrida juhuslikuks lugeda. Kontrollin käänupunktide kriteeriumi: Leidsin Exceli programmiga käänupunktide arvu: p = 16 1,6 N−2,9 p > (2 (N-2) – 1,96 √ ¿ ¿/3 ¿ 1,6∗25−2,9 16 > (2 (25-2) – 1,96 √ ¿ ¿/3 ¿ 16 > 11,35 ; seega käänupunktide võrratus kehtib ning aegrea saab käänupunktide kriteeriumi kohaselt juhuslikuks lugeda. OSA B 10. x ja y seose korrelatsioonitegur ja determinatsioonitegur. x ja y korreleerimatus t-
http://www.eaei-ttu.extra.hu/ - . , , . . 0 1 , Ep q 1. , : (, ) 1 : D1 . - . 2 2 p . , - . . -, q2 - . ( - ( , ) : , 3 E1 - ). p1 q1 ( : . 0 .. .
t, °C 1 2 Andmete töötlemine arvutil Tabeli tulbad 1/T ja ln paur sisestada sobivasse tabelarvutusprogrammi (Excel, Origin, OpenOffice Calc). Tulemuste analüüsiks tuleb katsetulemused esialgu esitada graafikuna koordinaatides ln p = f (1/T). Graafiku tüübiks valida Scatter (ainult punktid ilma joonteta). Seejärel valitakse regressiooni- võrrand. Antud katses tuleb Exceli puhul klõpsata parema hiireklahviga katsepunktidel ja valida Insert trendline/Linear/Options/Display equation on chart (Origin'i korral FIT LINEAR). Leitud 1 Või log (paur) – vastavalt sellele on ka arvutusvalemid erinevad (ln x = 2,303·log x) regressioonivõrrand kuvatakse graafikul ning võrrandi parameetrite (tõus, algordinaat) abil arvutatakse vedeliku aurustumise entalpia. Siinkohal on esitatud näide katseandmete töötlemisest programmiga Excel.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 28 TO: PINDPINEVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmi
Me=51 Haare R = xmax – xmin = 94 – 9 = 85 2. Keskväärtuse μ usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10: sx s ( P ´x −t α , N−1 ∙ √N ) < μ< ´x +t α , N −1 ∙ x =1−α √N tα, N-1 on arvutatav Exceli TINV funktsiooniga: t=1,711 P ( 44,15< μ<62.33 ) =0 , 90 Dispersiooni usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10 ning põhikogumit moodustavate mõõdiste arv n = 25: ( N −1 ) ∙ s x 2 ( N−1 ) ∙ s x 2 P ( χ 2α 2 ,N −1 <σ 2< χ2 α
Osa A 2 i xi ( x i−´x ) 1 1 1921,946 2 1 1921,946 3 7 1431,866 4 10 1213,826 5 15 890,4256 6 16 831,7456 7 19 667,7056 8 24 434,3056 9 35 96,8256 10 38 46,7856 11 38 46,7856 12 41 14,7456 13 41 14,7456 14 44 0,7056 15 49 17,3056 16 51 37,9456 17 58 173,1856 18 69 583,7056 19 69 583,7056 20 76 970,9456 21 79 1166,906 22 82 1380,866 23 84 1533,506 24 87 1777,466 25 87 1777,466 ∑ 1121 19537,36 1. Selle valimi: ∑ xi ni = Keskväärtus: μ= n ∑ xi pi=44,84 N 1 1 Hinnang: ^μ= x´ = N ∑ x i= 25 ∙ 1121=44,8 i =1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 13.03.2017 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10A TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L . Tulemused kandke tabelisse № 1. Töötamisel seadmega 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2. Mõõtke juhendaja poolt tööülesandes antud n täisvõnke aeg ja arvutage väändevõnkumise periood T1. Mõõtmisi sooritage 5 ko
ÜLESANNE NR.3 Varjant Nr.6 Kirjeldus: Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: arvutada toorikute pikkused, leida painutusjõud või kalibreerimisjõud ja arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside ekskiisid. Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E �
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 12B TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt F mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga .
ARVUTUSED 1. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T=0,05 mm, null-lugem 0 mm Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk keskmine paksus: n ´ 1 ∑ xi d= n i=1 (1) n ´ 1 ∑ x = 4 ∙ 6,10+3 ∙6,05+2 ∙ 6,00+6,15 =6,07 mm d= n i=1 i 10 Hälve ruudu keskväärtus: d (¿ ¿ i−d´ )2 1n (2) ∑¿ i=1 d
Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm =22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus. Konstantsel temperatuuril on ki
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel e
1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline visko
JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39 ata. Sellele vastab temperat
Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma. Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 5 ml etüületanaati + X ml etanooli + X ml vett) kusjuures lisatava reagendi milliliitrite hulk X vastab üliõpilase koodi viimasele numbrile Tähelepanu! Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. (Miks?) Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti materjali- ja soojusbilansid......................
Suuruse k juhusliku vea arvutamine
katse nr. K
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** E Kitr{,"f,f:Ts{
annaabi.ee 
