§3. Jaapani kunst Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 11. november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid (Himeji peatorn) Video · Himeji Linnus (0:00-3:34) Video räägib Himeji linnusest (vana joonistus Himeji linnusest) Puulõiketehnika · Pärit Hiinast
Jaapan 1. Jaapanis loodi ühtne riik 5.sajandi II poolel. 2. Jaapanlaste algne usund oli sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser, kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib
on rändrotil enamasti roosad, vahel pruunid, aga kodurotil tuhakarva hallid, välja arvatud ninaots, mis on temalgi erkroosa. Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi. Roti kehatemperatuur on 32,1–38,1 °C. Roti süda lööb 260–600 korda minutis. 4.Tagajärjed looduslikule mitmekesisusele. Inimesele on rotid kahjulikud. Koduroti hambad kasvavad pidevalt ja nende kulutamiseks peavad nad palju närima. Niimoodi rikuvad nad puitehitisi ja mööblit. Nad rikuvad ka toiduaineid ja levitavad haigusi. Kodurotte söövad paljud kiskjad ja röövlinnud, kes aitavad leevendada koduroti suurest sigivusest tekkivaid ohte. Siiski on koduroti peamine vaenlane inimene. Antiikajal ja keskajal oli kodurott peamine katku levitaja. Koduroti veres säilivad paljude haiguste tekitajad paremini kui rändroti veres.
killuke teisest ajastust: väikesed kohvikud, kaunis rand ning Valge Daam ootavad tervise- ja kultuuripuhkajaid. Haapsalu on lääneranniku kuurortlinn ning kuulus oma ajaloolise õhkkonna, merenduse, sooja merevee, sõbralike linlaste ja tervistava muda poolest. Haapsalu on imeline väike linnake kitsaste tänavate, miniatuurse raekoja ja romantiliste puidust elamutega. Mereäärsel promenaadil asub Kuursaal, üks kauneimaid puitehitisi Eestis. Haapsalu on ideaalne sihtkoht peredele ja romantikat otsivatele paarikestele, kes armastavad pidada piknike, jalutada, purjetada, ujuda, külastada vesiravilaid ja võtta mudavanne. Fra Mare Thalasso Spa Seminarid, koolitused, konverentsid Fra Mare Thalasso SPA pakub häid võimalusi tööalaste kokkusaamiste ja ärikohtumiste läbiviimiseks. Lisaks töisele õhkkonnale saab mõnusas keskkonnas unustada hetkeks
Tänu paberi ja trükikunsti leiutamisele. 12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metallehitustöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd, portselan(tunti huvi Euroopas) 3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid. 7
4Kes oli amenhotep iv? 28Milline on valitsemis vorm india skulptuuris. Iseloomusta. Vana-egiptuse vaarao. Skulptuur oli dünaamiline ja pemine vorm oli reljeef. 5Mida ütleb sulle nimi Horyuji? Kirjelda seda. 29Millise tänapäeva riigi pealinna kohal asus asteekide pealinn 7 sajandil Jaapani usu klooster mis on vanimaid puitehitisi tenochtitlan? maailmas. Mehiko 6Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 30Kuidas nimetatakse hieroglüüvide maalimist? 6 sajand Koreast Kalligraafia 7Milliseid geograafukusu alasid hõlmab indi kunst? 31Mis on Jaapanlaste algne usund? Indoneesiat ja Indo-Hiinat. sintaism 8Milline on vanim India kultuur
12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metallehitustöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd, portselan(tunti huvi Euroopas) 3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused?
äsjavallutatud territooriumidel. 1581. a. Valge Haigru linnuse rajanud Toyotomi Hideyoshi saavutas võimu kogu Jaapani üle. Budismi mõjud · 6. sajandil jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need segunesid kohaliku traditsiooniga. · 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. · 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis. · Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul pagoodid, kui dnende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged.
Kahjustatud puit on tumeda värvusega, käsnjas. 5 Kasutatud materjal: 1. Laht, M. Putuk- ja seenkahjusused (10.05.2010) http://www.unistustevabrik.ee/ wp-content/uploads/2010/04/Marike-Lahtbioloogilised-kahjustused.pdf (esitlus) 2. Konsa, K. Putukad maja kallal http://www.evm.ee/failid/File/Putukad%20maja %20kallal.pdf (andmebaas) 3. Martin, M. Puitehitisi kahjustavad putukad http://www.kogo.ee/files/Mati Martin.pdf (esitlusmaterjal) 6
Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metalliehitustöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd, portselan 3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5. saj II poolel Yamato riik(pärast hõimuliitude võitlusi) 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? sintoism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud. 6. saj. 4. Millises linnas a sub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? S uure Buddha S aal Todaiji tempel Naras (lk 21 üleval) 5. Millisete s majade s elasid jaapanlased? Elati väikestes majades: järsult tõusvad katusenurgad (rõhutasid kergust ja õhulisust), mugavuse niimel loobuti süme etriataotluse st (omane Hiinale), tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed (neile maaliti
6. Sajandil jõudsid jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need ei kustutanud siiski kohalikku traditsiooni, vaid segunesid sellega. Näiteks hakati katuseid ehitama savist katusekividest, aga ehitiste mahtue jaotus muutus vähe. 7. Sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7.-8. Sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või võrvitud puust. Koostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Munkade mõju vähendamiseks kolisid keisrid 794. Aastal Narast uude pealinna, praegusesse Kyotosse, kuid nende võim jäi rohkem kui tuhandeks aastaks peamiselt tseremoniaalseks. Kyoto õukonna tellimisel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst.
Siiski on näiteks Indiast tulnud saapapuhastajad ja isehakanud kingsepad suhteliselt ebaausad. Katmandu: Katmandu on Nepali pealinn ja suurim linn. Ta asub Katmandu orus Bagmati jõe ääres 1300 m kõrgusel merepinnast. Katmandu orus asuvas kolmiklinnas elab poolteist miljonit inimest. Linna nimi pärineb sanskriti sõnadest "Kaasth Mandap"."Kaasth" tähendab puitu ja ,,Mandap" ilusat katet või vaipa. Linn oli vanasti täis puitehitisi ja templeid, nii et maapind tundus olevat puiduga kaetud. Legendi järgi asutas linna Gupta dünastiasse kuuluv kuningas Gun Kamdev aastal 723. Arheoloogiliste uuringute põhjal oli aga Katmandu org asustatud juba 9. sajandil e.m.a. Katmandu oru põliselanikud on nevarid. Elanikest 30% moodustavad vähemusrahvad gurungid, nevarid,serpad, limbud ja teised. Ülejäänud 70% moodustavad nepaallased.Õhk Katmandus on väga saastunud.
millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad
aluse jaapani kirjakeelele. Ühtlasi jõudsid nende kaudu Jaapanisse konfutsianism ning budism. Buda mungad ei suutnud jaapanlaste loodususundit maha suruda ning seega jäi shinto rahva mõttemaailmas ja elulaadis oma traditsioonilisele kohale. Nõnda kujunes omalaadne kahe usundi kooselu, mis on püsinud tänapäevani. Seoses budismiga ehitati 7. sajandil pealinn Nara lähedale Horyuji klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Shinto Budism Kultuur Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ja tarbekunst
Budismi mõjud. 6 sajandil jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need ei kustutanud siiski kohalikku traditsiooni, vaid segunesid sellega. Näiteks hakati katuseid valmistama savist katusekividest, aga ehitiste mahtude jaotus muutus vähe. 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis. Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul pagoodid, kuid nende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. 7.-8
- Akende üldseisundit (halvad tihendid, klaaside kinnituse vananemine; aknaplekkide puudumine või nende ebaõige kinnitus) - Siseruumide viimistlust (valdavalt sanitaarremondi vajadust). - Vihmasüsteeme - Hoonete veevarustust ja kanalisatsiooni - Reovee kanaliseerimist (ülemäärne hulk reovett pääseb pinnasesse) - Sansõlme tehnilist seisundit (vananenud ja ebaökonoomne seadmestik) - Elektrisüsteeme Puitmajad - Maailmas on palju puitehitisi, mille vanus ulatub aastasadadesse, kuid mis ei avalda veel mingeid lagunemise tunnuseid - Puitu saab kaitsta konstruktiivsete võtetega, kui ka keemilistega. Puitseina kahjustused ja parandus meetodid - Alumise palgirea kahjustused - Palkhoonete alumine palgirida paikneb vundamendi peal olles esimeseks puitdetailiks. Rõhtpalkhoonetel on selleks esimene palgirida, püstpalk ja sõrestikhoonetel nimetatakse seda müüripuuks või alumiseks vööks.
Kui ka rehetoa tulekolletele korsten peale ehitati, oli niisugustel köögiga rehielamutel kaks korstnat (Tihase 1974: 144). 8 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID XVIII sajandi ja veelgi vanemate Eesti taluehitiste ja nende konstruktsioonide kohta on andmeid kaunis vähe. Mõningad tolleaegsed autorid kirjeldavad küll talupoja elu-olu, kuid ehitisi ja ehitustehnikat puudutavad nad üsna pealiskaudselt ning üldsõnaliselt. Vanu puitehitisi, mille iga ulatuks XVIII sajandisse või veelgi kaugemale minevikku, on Eestis säilinud väga vähe ning nendegi väheste tõelise vanuse kindlaksmääramine on väga raske. Harilikult ei püsinud tavalised elunähted, nagu seda oli talu ühe või teise hoone ehitamine, kohaliku rahva mälestuses kaugemale kolmandast põlvest - seega võivad suust suhu kandunud andmed selles osas ulatuda kuni 100--150 aasta piirini. Ehitiste vanuse
Loodi uus stiil, lähtudest just puidust kui ehitusmaterjalist, n-ö puuehitusstiil. Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul keskaegsed talupoeglikud hooned, mis olid gooti kõrgstiiliga võrreldes loomulikult tahumatumad. Puithoonete rajamine on Euroopa rahvastel au sees olnud juba iidsetest aegadest, kuid kõige ilmekamaid näiteid võib leida mägialadelt. Seetõttu võeti kasutusele nimetus ,,Sveitsi stiil". Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga. Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe, Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned. Tartu linna valduses on seisnud aga Saduküla mõisa metsnikumaja, mille nikerdused on väga hästi säilinud. Siiski võib öelda, et mahult ja kujunduslaadilt on märkmisväärsemad Põhja-Eesti puidust mõisahooned. 2.2 Neorenessanss, neobarokk Paralleelselt neogootikaga arenesid XIX sajandi 60.-90
3. rõõneskarp Tridacna maxima 4. rannakarp Mytilus edulis 5. südakarp Cardium edule 23. Maailma suurim karp on rõõneskarp Tridacna maxima elab soojades meredes, korallriffidel 24. Pärleid on võimelised kasvatama järgmised karbid 1) Pinctada sp. pärlikarp 2) Margaritana margaritifera ebapärlikarp 25. Inimesele kahjulik karp on Teredo navalis laevaoherdi kahjustab veesiseseid puitehitisi, uuristab neisse käike 26. Austrite eluviis erineb paljude teiste karpide eluviisist, sest nad kinnituvad alumise karbipoolmega veealustele kividele või esemetele - kasvavad substraadiga kokku 27. Rõõneskarpe on väga erinevaid värve, nende värvus sõltub neid kaetatuva korallide ja vetikate värvusest. 28. Peajalgsete keha jaguneb peaks ja kereks 29. Kõikidel peajalgsetel on peas mitu kombitsat õige 30. Peajalgsed elavad meres 31. Koda puudub kõikidel peajalgsetel vale 32
12. Millised alad olid esindatud hiina tarbekunstis? Mille vastu neist tunti erilist huvi Euroopas? Metallehitustöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd, portselan(tunti huvi Euroopas) 3.JAAPANI KUNST 1. Millal loodi Jaapanis ühtne riik? 5.saj. II poolel 2. Milline oli jaapanlaste algne usund? Algne usund oli sinotism 3. Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 6.sajandil 4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? Nara linnas 5. Millistes majades elasid jaapanlased? Väikesed majad, milled olid järsult tõusvad katusenurgad, ebasümmeetrilne ruumijaotus,tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed-neile maaliti maastikupilte ja loodusmotiive,põrandatel õlgmatid ja maalidega kaunistatud sirmid. 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Jaapani stiilis katustega, ohtrate viilidega peatornid, kaldus külgedega kivialused, väravate juures labürindid
siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise
vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) · hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise · mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi · soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht
saj esimesel kolmandikul. Pargi või iluaia valmistamine oli tollal küllaltki kallis ja seda said teha ainult üksikud, sageli Lääne-Euroopas väljaõppinud aiaarhitektid. Nii pidi isegi Peeter I pakkuma 5000 kuldrubla aastapalgaks aiaarhitektile A. Le Blondile, et viimane loobuks Louis XIV õuearhitekti kohast ja asuks tööle Venemaal Moskva imperaatorite suveresidentside kohta on informatsioon väga kasin. Kuni 17. saj lõpuni ei leia muud kui puitehitisi, mis olid väga sõltuvad tuleohust. Nende ümber oli aedasid (Peeter I valitsemisajal). Ent pärast Peterburi rajamist tekkisid imperaatorite paleedele lisaks ka uued aiad. Tsaar oli oma reisidel Hollandisse, Inglismaale ja Saksamaale näinud Euroopa aiakunsti. Ta teadis tunduvalt paremini, kuidas kaitsta oma aedu barbarite rünnakute vastu, kui seda, kuidas kaitsta neid võõraid aedu ja kodusid, mida ta oma reisidel oli rüüstanud. 1712 kuulutati Peterburg Venemaa pealinnaks
annaabi.ee 
