Eesti energeetika ja tööstus 100 aasta pärast Põlevkivi on otsas Kui Eesti jätkab samas vaimus , siis on 100 aasta pärast põlevkivi varud otsas . Põlevkivist toodetakse Eesti paljusid asju . Kui tähtis on meile siiski põlevkivi ? Umbes 4/5 põlevkivist hakati tarbima elektrienergia tootmiseks . Elektrijaamade lähedusse on tekkinud suured põlevkivituha puistangud , samas põlevkivi tuhk ohustab aga ümbritsevat keskkonda ja on väga kahjulik . Eesti jaoks on elektrituru kaitsmine välismaise konkurentsi eest riigi julgeoleku küsimus. Kui me loobume oma põlevkivi kasutamisest, peaksime hakkama elektrit mujalt sisse ostma ja sattuksime sõltuvusse välisriikidest. Tulevikus , saab põlevkivi 100 aasta pärast arvatavasti otsa ja siis peaks hakkama mõtlema muudele võimalustele , kuidas saada elektrit . Paar võimalust meil Eestis on siiski juba
Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Kuna põlevkivi on vaja rikastada ehk aherainest puhastada, on Kirde-Eesti mäetööstuse piirkonda tekkinud arvukalt aherainemägesid. Elektrijaamade läheduses on suured põlevkivituha puistangud. Põlevkivituhk on kõrge leelisusega ning ohustab ümbritsevat keskkonda.
· perioodiliselt üleujutatavad rannikualad · erosioonist mõjutamata põllud · puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on < 30 cm Anormaalsed mullad Turvasmullad Normaalsed mullad
viljakamad ja nende peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Samas levivad nad nii põldudel kui ka rohumaadel (põldudevahelistes nõgudes). Deluviaalmullad on levinud Otepää lähedal ja Haanja kõrgustiku juures. Deluviaalmullad on anormaalsed mullad. Nad on kallakulised (>3°) haritavad maad, kus esineb mulla erosioon või pealeuhe, lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad uued setted, üleujutatavad või õhukeste muldadega madalad rannikualad. Tugeva tehnogeense mõjuga alad puistangud, karjäärid, songermaad. Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) v1sl/v1ls (raske savilliv ning raske liivsavi). Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A-nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi
Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330-1670tk/ha, kuna on juurepessuoht. Tammekultuuride rajamisel tammed ennem istutada seaduga3x3m ning hiljam lisada kuused 3x3m tamme paremaks laasumiseks. 27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre? Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask. 2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga. 3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd 4)kivised- istutatakse mänd ja arukask ning astelpaju. 28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre? Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha. Lehtpuudest sobivad sanglepp ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha. 29
Äärmuslikel juhtudel võib üks neist peaaegu puududa. Kumbki allsüsteem omakorda koosneb biootilistest ja abiootilistest komponentidest. Looduslikud abiootilised komponendid on geoloogiline aluskord, geomorfoloogilised vormid ja loodusliku hüdrosfääri elemendid. Looduslikeks biootilisteks komponentideks on looduslik taimkate, metsloomad ja mikroorganismid. Antropogeensed abiootilised komponendid on karjäärid, puistangud, ehitised, ühendusteed ja kõik muud tehnogeensed rajatised. Antropogeensete biootiliste komponentide hulka kuuluvad inimesed ise, kultuurtaimed ja koduloomad. Keskkonnaprobleemide süvakäsitlus ja keskkonnakaitse on tekkinud ja tähtsaks saanud viimastel aastakümnenditel. Varem oli tegemist üsnagi stiihiliselt korraldatava looduskaitsega. Sellise looduskaitse alged pärinevad juba õige ammuste tsivilisatsioonide praktikast. Algne looduskaitse tähendas põhiliselt loodusharulduste kaitset
savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud
Eesti Põlevkivi kulul rajatud küladele lokaalseid veevärke sügavpuuraukude baasil. Pealmaakompleks Pealmaakompleks asub niinimetatud tööstusterritooriumil sahtisuudmete läheduses ja kompleksi koosseisus on : · Rikastusvabrik · Põlevkivi rikastusvabrikust raudteevabrikusse laadimise kompleks · Põlevkiviladu ekskavaatori ja/või buldooseritega ning estakaadiga põlevkivi laadimiseks laost raudteevagunitesse · Rikastamisjääkide ehk aheraine puistangud · Killustikusõlm · Maapealsed remondikojad auto- ja traktoripargi jooksvaks remondiks · Kraanaga laoplats seadmetele ja materjalidele · Administratiivhoone ning kaevurite riietumis- ja pesemisruumid Töötajate teenindamine Nii allmaa- kui ka pealmaatöölised ja insener-tehniline personal on töökohtadel Eesti Põlevkivi erirõivastuses. Maa all on kohustuslik lisaks erirõivastusele kanda kaitsekiivrit, akulampi ja päästetorbikut. Võimaliku tulekahju korral kaitseb
kallastel, vanadel järvetasandikel võrtsijärvest põhjapool ja peipsist läänes, soodes jrvede kinnikasvamise tulemusena turba all, järvemuda, -lubi), alluviaalsed e jõetekkel (levinud jõeorgudes, paksus taval 2-6 m, suur-emaj 10 m, võhandu 13 m, mitmesugus jõesetted), delluviaalsed e ajutise vooluvee tekkel (uhtesetted künka jalamil), gravitatsioonilised e raskusjõutekkel (rusukalded), biogeensed e elutekkel (turvas), tehnogeensed e inimetekkel (aheraine puistangud). Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja kruus, mere- ja järvemuda jne. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 13 Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited).
• Liivatüll, suurkoovitaja, põldlõoke, sinikael-part, lambahänilane Kahepaiksed • Kõre, rohukonn, harilik kärnkonn, rabakonn, vesilik Selgrootud: • Sipelgate rada, triip-lutikas, lauluritsikas, kõrvahark, koerliblikas, taevastiib Antropogeense tekkega kooslused Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? Inimmõjuga paigad • Teeservad • Aiaääred • Kruusaaugud • Kaevanduste puistangud • Prahipaigad • Raudtee- ja sillamulded • Kompostihunnikud • Aiad ja põllud (nende söödid) • PÕLLUMAJANDUSLIKUS KASTUSES ALAD, metsakultuurid (puupõllud) Iseloomulikud elustikugrupid • Palju võõrliike – eelkõige kultuurtaimed (aiad, pargid) • Umbrohud (lühike elutsükkel) • Kahjurid • Parasiidid • Koduloomad • Haigusetekitajad (viirused, bakterid)
Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta
- hüdromelioratsioon - keemiline melioratsioon - tehniline melioratsioon Metsaparanduse objektid - kasvukohatingimuste parandamist vajavad alad erinevatel muldadel: · soomullad: mds, ss, rb kasvukohatüübid · mineraalmullad - liigniisked mineraalmullad: os, tr, an, tr-an, sn, kr, kr-ms, sj kasvukohatüübid - toitainetevaesed kuivad mullad: sm, kn, ph kasvukohatüübid - kamar-karbonaatmullad: ll, kl, lu kasvukohatüübid · tehnogeensed mullad - karjäärid, puistangud 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik Kuivendusviisi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse. Kuivendusviisid jagunevad: 1) hüdromelioratiivseteks ja 2) agromelioratiivseteks kuivendusviisideks. Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel. Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus,
Osmussaare ligiduses meres. Hiljem lisandusid geogeensed mõjutused, näiteks mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms). --- 24 Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa, Viljandi jt). ((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis. Hasari luht märgib Lääne-Eesti madaliku üleminekut merelaheks.))
Kohati tekib ka maalihkeid. Elutekkelised pinnavormid jaotuvad fütogeenseteks ehk taimetekkelisteks (näiteks madal- ja siirdesoo ning rabatasandikud ning sealsed väikevormid – älved,laukad, märed, sambla- ja rohumättad, peenrad jms), zoogeenseteks ehk loomatekkelisteks (näiteks sipelgate kuhilpesad) ja antropogeenseteks ehk inimtekkelisteks ehk tehnogeenseteks (näiteks linnamäed, muldkindlustused, terrikoonikud, teede mulded, puistangud, karjäärid, kanalid jpt). Viimaste hulka võib lugeda ka asulad koos majade ja tehnovõrkudega. Pinnamoe kujunemise etapid Pinnamoe kujunemisel saab eristada kolme suurt etappi. Esimene etapp algas Hilis-Devonis, umbes 350 miljonit aastat tagasi, kui kujunesid nüüdisaja maismaaolud. Pleistotseeni alguseni oli valdav kulutus, mille vältel kujunes nüüdispinnamoeski jälgitav lainjas reljeef, mida liigestasid kõrgustikud, madalikud ning laiad ja sügavad jõeorud.
annaabi.ee 
