Praeguseks on puisniidud meie maastikupildist peaaegu täiesti kadunud. Kogu Eesti alale on puisniite alles jäänud ehk sama palju kui neid veel sajand tagasi kuulus üheainsa küla juurde. Ehkki puisniidud sarnanevad parkidele, on nad algselt kujunenud looduslikest kooslustest ja seetõttu rohujuuretasandil tunduvalt liigirikkamad. Hõredalt paiknevate puude ja põõsaste vahel paiknevad siin alad, mille hoiab mitmekesisena iga-aastane niitmine. Puisniitu tohib niita alles juuli, et taimede seemned saaksid küpseda ja koosluse koosseis püsiks stabiilsena. Tuhandete aastate pikkuse puisniitude traditsiooni kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil pool- looduslikud rohumaad katsid ühtekokku ligikaudu 1/5 Eesti pindalast. Põllumajanduse intensiivistudes, rasketehnika kasutuselevõtu ja käsitsitöö vähenemisega hakkas looduslike niitude pindala vähenema ning üha enam hakati rajama tootlikumaid kultuurheinamaid. Kuni
ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. 1-2 aasta tagant 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks
söödud toit jääb esialgu peatuma pereliikme pugusse, seal seedimist veel ei toimu, kui sipelgas tunneb nälga lastakse seda pugust välja väikeste annustena saavad toit suhu tagasi oksendada ning pesakaaslastele edasi anda Liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Liivakuklane Arukuklane (Formica rufa) pruuni värvi sipelgas, kelle tagakehal asub ühe lehtja lüliga varreke töösipelgas võib olla 810 mm pikk eelistavad elukohana puisniitu, rajab kolooniaid metsadesse õuedesse, majade külgedele, mesitarudesse toituvad põhiliselt pesa lähedalt leitud selgrootutest, eriti lehetäidest, laibasööjad suudavad vaenlase pihta sipelghapet pihustada Emassipelgad võivad elada kuni 25 aastat Isassipelgad elavad vaid paar nädalat, sest pärast paaritumist süüakse nad ära Töölissipelgad elavad umbes 2 aastat. Laanekuklane (Formica aquilonia) must ümar tagakeha, punakas keha esiosa ja ülipeen talje
Rada number 2 infotahvlid sisaldasid informatsiooni nii ajaloo, sealse looduse, reljeefi ning iseäralike taimede kohta (Joonis 9). Samuti oli neid palju illustreerivat materjali arusaamise lihtsustamiseks. Joonis 8. Rada number 1 infotahvel. Joonis 9. Rada number 2 infotahvel. Vaatluspunktides nimetatud objektid on rajal erinevalt nähtavad, väljatoodud taimi on raske märgata või ning enamuse aja aastat ei ole neid looduses. Kuid astangut või näiteks puisniitu, kuklasepesa on lihtsam märgata, eraldi viiteid või objekte tähistatud ei ole. Rajal olevatest vaatluspunktidest on põnevaim vaatlustorn, kust näeb astangu kulgu, ümbritsevat metsa, merd ning isegi Vilsandi majakat (Joonis 10). Samuti oli põnev näha ajaloolisest vaigu kogumisest metsa jäänud puid (Joonis 11). Ka sealsed kirjeldatud metsad on väga põnevad koos liigirikaste puisniitudega, kuid kahjuks külastatud ajal ei olnud näha
a. kaardil ca 162 ha. Luha laius kitsamates kohtades on 200-300 m, laiemates kohtades ulatub 600-700 meetrini. "Vene 1-verstasel" kaardil ning 1905. a. kaardil on see ala tähistatud hõrendikuga heinamaana. 1947. a. kaardilt ilmneb niiduala vähenemine (joonis 4) kogu keskosas ca 20% võrra. Katastri aluskaardi järgi on niidupindala sajandi algusest 1985-1986ndateks vähenenud 51 % võrra. Kaardilt võib eristada paremkaldal kaht erinevat niidukooslust: hõrendikuga heinamaad e. puisniitu (ca 30 ha) ning ainult heinamaana (ca 15 ha) tähistatud kõlvikuid. Metsamaa pindala on ca 40 ha. Vasakkaldal on puisniitu säilinud ca 15 ha, heinamaad on ca 30 ha ning ca 35 ha on tähistatud metsamaana. 26 20. sajandi algusest on niidukooslusest säilinud sajandi lõpuks vaid 7%; 93% on kattunud metsaga. 180 160 140 120 Pindala ha 100
ohustatud loomad. 3 Ohud puisniidule Juba paari niitmata jäänud suve järel hakkab puisniit võsastuma, kümne aastaga saab sellest tihnik. Teisalt võib puisniiduilme line kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärje l: kui puistu muutub liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. 4 Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte : Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis. Puude-põõsaste ümbrus niita võima luse l käsitsi. Hoida puistu ja põõsastik hõredana. Varakevadel korista talve l murdunud oksad ja puud. Puude valikulisel ra iel jäta alles need, kelle l ilusam võra. Pärast heinategu võiks puisniide l mõõduka lt loomi karjatada. Kui puisniit on käest lastud, hõrendada kõigepealt puistut, raiu võsa, ja alusta siis korrapärast niitmist. 5 3
Teisalt võib puisniidu ilmeline kooslus hävida ka liigse puiduvarumise tagajärjel: kui puistu muutub liiga hõredaks, kaob puisniidule omane maastikupilt ning muutub ka liigiline koosseis. Puistu ilmet võib rikkuda ka sinna püstitatud ebasobiv hoone. ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud: Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 56 Puisniite hooldades tasub eriti silmas pidada järgmisi punkte: Puisniitu tuleks niita igal aastal, alustades seda juulis. Puude-põõsaste ümbrus niita võimalusel käsitsi. Hoida puistu ja põõsastik hõredana. Varakevadel korista talvel murdunud oksad ja puud. Puude valikulisel raiel jäta alles need, kellel ilusam võra. Pärast heinategu võiks puisniitudel mõõdukalt loomi karjatada. Kui puisniit on käest lastud, hõrendada kõigepealt puistut, raiu võsa, ja alusta siis korrapärast niitmist.
märgatavalt ka puisniitude pindala. 20. sajandi keskpaigani ohustas niite peamiselt nende 4 ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite kahjustamise eest. Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos kinnikasvamisega. Milliseid põhireegleid tuleb jälgida metsastunud puisniidu taastamisel? Taastada tasub puisniitu, millel on veel märgatav endine struktuur ning säilinud niidule omast rohukamarat. Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. Puisniidu taastamisel tuleks lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur). Peale puisniidu taastamist on seal kasulik mõnel aastal loomi karjatada
eeskätt puisniitude ja rannaniitude hooldamiseks. Võsa ja puude raiumine, eriti aga okste kokkukandmine ja põletamine nõuavad palju tööjõudu; õnneks pole seni talgulistest puudu olnud. Pärandkoosluste majandamiseks on saadud toetust Euroopa Liidu fondidest. Näiteks meie ühe suurema ja esinduslikuma, Häädemeeste rannaniidu taastamist ja hooldamist toetab Life-Nature fond. Peale eelnimetatud organisatsioonide tegutseb ka mitmeid kohalikke ühendusi. Pärnumaal näiteks hoiab Nedrema puisniitu korras Koonga looduse sihtasutus, Kihnu saare ja Tõstamaa ranniku pärandkooslustega tegeleb Kihnu väina merepark. Väinamere ranniku rohumaade eest kannab hoolt MTÜ Väinamere looduse hoidjad. Tänu vabatahtlike ühenduste tegevusele ja riigi toetusele võib pärandkoosluste tulevikku pidada üsna lootusrikkaks. Vähemasti väärtuslikumate alade püsimine tundub olevat tagatud. Kuid pärandkoosluse olukord võib
konkurentsi tõttu tõrjutakse välja aeglase kasvuga ja väiksemad liigid. Samataolise efekti annab sageli ka mulla niiskusesisaldus. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Kuna taimekooslus on avatud süsteem liikide ringe mõttes, siis saab kõrge liigirikkus kesta üksnes juhul, kui ka lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Sellest järeldub, et kaitstes pindalalt väikest liigirikast puisniitu, on vaja selle ümber küllalt ulatuslikku kaitsetsooni. Loomastik Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselg- 6 hiire esinemine
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga
või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike
Joonis: Isendid, populatsioon, kooslus. Selgitus: Kõik niidul elupaiga leidnud taimede ja loomade populatsioonid moodustavad niidukoosluse. Koosluse kujunemist mõjutavad ka looduse eluta osa tegurid Organismide elu ei sõltu ainult teistest organismidest. Neid mõjutavad veel mitmesugused eluta looduse tegurid, s.o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada vaid soolast vett ja tugevat päikesevalgust taluvad taimeliigid. Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes rannaniidu taimedega, kuivemat kasvukohta eelistavad liigid. * Selgita, mis vahe on populatsioonil ja kooslusel.
annaabi.ee 
